www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:
Tegelikult nende käsirelvadega võiks ära avalikustada, palju ja mis allikast neid tuli, vene luurel on see info kindlasti ammu olemas. Oleks vähem fantaseerimist.

Sügav kummardus ! Olen Teie talendi tõeline austaja!

Kui juba reservidest rääkimiseks läheb huvitaks igat jalaväelast kindlasti ka kas ja kui palju sõja ajal m3 Kustisid välja antakse. Ajateenistuses said kõik m2 solgitoru seljas tarida, oleks päris meeldiv kui relv oleks 6kg kergem. Uus lahingkomplekt peaks Kustavil olema vist 3 HEAT 751 tandemit ja 3 HE441 kildu, mis tundub mõistlik ka, kuna valgust saab edukalt lasta ka palju kergemast ja paindlikumast ühekordsest illumi-torust. Suitsu oleks kena lasta läheneva vastase pimestamiseks aga pigem juba siis saata talle kaela üks korralik kildgranaat.

Mis c90 instalazat puudutab siis isiklikult pole mul õrna aimugi kui palju neid keskmisesse rühma plaanitakse anda. Aega teenides oleks küll soovinud, et ühekordseid rohkem oleks, arvestades et Siililgi iga nurga tagant ainult soomust vastu sõitis. Uue hankega äkki pannakse paar tükki lisaks rühma peale.

Rootsi abiga vaevalt Kusti Mk3 tuli

Rootsi abina tuli hoopis m/48 (originaal), mis on väidetavalt kergem, kui hiljem Norrast juurde ostetud Kusti m2 (eksportmudel).

Tankitõrje granaadiheitja Carl Gustav M3 Rootsi abina ei tulnud, relvad soetati umbes kümmekond aastat tagasi, kui oli kaitseväe väismissioonide kõrgperiood. Kaaluvahe M2 (~14 kg) ja näiteks sama relva uuem modifikatsioon M4 (~7 kg) vahel on tõesti märkimisväärne. Tulejõus vahet vist niipalju ei ole? Ostuhinnas jällegi on suur vahe. Sama suur vahe on ka tunnetuslikel aspektidel, üks on "solgitoru" - nagu siin viidati -, teine on ikkagi relv. Paneb mõtlema.
Riigikaitse usutavuse ja selles osalemise soovide vaates ei maksaks alatähtsustada "solgitoru aspekti" või "kinnastesündroomi" olulisust. Kui külmetavate kätega sõdurit motiveerida täitma tankitõrje granaadiheituri rolli sõimu, alandamise ning naeruvääristamisega siis on võimalik, et sõdur järgmisel korral ei soovi enam sedasorti situatsiooni sattuda. Ehk siis jätab virisemise järgi (1), ei tule kohale (2) või teeb mõlemat korraga (3).

Küsimus pole selle M2 seksikuses/mitteseksikuses, vaid tehnilistes andmetes. 14 kilone kusti, 5 kilone relv, 15 kilone vest koos plaatidega - vähesed reservistid jõuavad sedasi joosta.
Jaokasutuseks, nagu täna kombeks, vähesobiv, pigem kasutuseks rühma tuletoetusjao kujul või lausa kompanii TT grupis pigem. Jaokasutuse relv peab olema ühe mehe poolt käsitsetav, 14 kilo+ moon on seda väga suurte mööndustega. Relv ise on vähegi oskusliku laskuri käes üllatavalt täpne ja kui moona laialt käes - tänu laiale moonavalikule ka mitmekülgne. Oleme üritanud seisvat soomukit tabada 500 m pealt, mõni saab isegi pihta. 200 m saab suht kindlalt. Tänu kummalisele vinnastussüsteemile (et relva laadida, tuleb relv enne vinnastada ja kaitseriivistada) nõuab kiire tegevus ülihästi kokku drillitud meeskonda.

Niipalju siis relvahankest. Põrkame vanade kaigastega edasi.

Palume lahkesti viidet ka.

Chupacabra kirjutas:Niipalju siis relvahankest. Põrkame vanade kaigastega edasi.

Mis mis?

Pakkumiste hindamisel moodustab testlaskmiste tulemus 10 protsenti, relva eluiga 20 protsenti, tehnilised näitajad 30 protsenti ning hind 40 protsenti.

Kui hind osutub valikul primaarseks siis vist HK-l erilisi šansse konkursil ei ole? Sig Sauer on neist kolmest odavaim?

Ei tea, kas ajateenijad testivad alternatiivpakkujat?

Praktika on tõe kriteerium.

Hinna ja kvaliteedi suhe on paigas ning moona saab vaenlaselt - mida sa hing veel ihaldad?

Eks proovitakse NAK raames vaenlase relvade kasutamist (sealhulgas ka näiteks RPK laskmist). Lõpurännakul täidetakse igasuguseid huvitavaid ülesandeid.

AK-47ga on keeruline 5.45 moona lasta.