Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Illike]

Võtke, või jätke, kuid ma kaldun siiski rohkem tõsiselt võtma vestluspartnerit, kes kindlalt teab, millest räägib. St., et analüüsimis- ja mõtlemisvõimeline inimene, kes omab nii praktilist, kui ka teoreetlist kogemust mõlema ühiskonnakorra all elamisest on ilmselt tõsiseltvõetavam, kui tendentslikust ajalookirjandusest endale raudkindlaid seisukohti kujundanud noorteoreetik. Ja seda isegi siis, kui viimane oma seisukohti kinnisilmi ja kedagi teist kuulamata ning üle karjudes kuulutab.
Ma ei tea, kes selle kirjutas. Ma ei tea, missugust elukogemust ta omab, kuid teksti põhjal tundub, et seda va NL-kogemust tal siiski pole. Seega üritab ka tema rääkida asjast, millest ta oma teadmised vaid tendentsliku ajalookirjanduse ja poliitikute väljaütlemiste põhjal kujundanud on. Kuid samas endas oi-oi kui kindel ja omast arust eksimatu on.
Näiteks siin mees väidab, et ta poleks NL ajal nii kaugele oma elus jõudnud, kui praegu. Millele ta seda väites tugineb? Vaid kellegi jutule ja kusagilt loetule, sest isiklikku võrreldavat kogemust tal seda väites ju tõenäoliselt pole. Sama kehtib temapoolse isiksuse arenguks olevate laiade võimaluste hetkeseisu konstateeringu kohta.
Ma saan aru küll, et vääramatud ja raudsed seisukohad, milliseid ei saagi keegi ega kunagi kummutada, sest vastavasse dispuuti lihtsalt ei mindagi, teevad elamise lihtsamaks ja mõtlemise vaevast vabamaks, kuid - kahtlus, kui selline mõtlemistegevus aktiveeriv komponent, võiks siiski olemas olla.

Ja muideks! Selle või teise eluvaldkonna komponendi tänase ühiskonnakorraldusega võrreldes indiviidi suhtes positiivsem väljendus NL-ajast, pole autaomaatselt kohe nostalgitsemine (antud kontekstis ilmselt sildistamine negatiivsusega). See on lihtsalt konstateering. Ja veelkord rõhutan, et teema juures pole tähtis, kuidas ja miks see selliselt välja kujunes.

Ma ei tea, miks mõni kodanik selle jutu peale kohe ennast nii puudutatuna tunneb? Kas on kodanik Corvuse nime mainimine on siiamaani nagu punane rätik härjale? Ma ei rünnanud siin kedagi isiklikult ja püüdsin asja vaadata natuke teise vaatenurga alt, miks me nostalgitseme. Sellele küsimusele saab head vastused E.Tulvingu raamatust "Mälu" 1994 Tallinn "Kupar". See raamat on ka heaks näiteks, miks ma väidan, et minu isiksuse areng on toimunud. Mul on võimalus tutvuda erinevate seisukohtadega ja avardada oma mina-pilti.
Ma saan aru, et saada autoriteediks, on vajalik enne ennast tõestada. Kuna ma ennast ei loe sellikseks kodanikuks, (ma lootsin, et see vahepala selles foorumis suunab kellegi mõtted eneseanalüüsile) siis ei saa ma aru ka kodanik Hillarti vihapurskest ja lahmivatest hinnangutest.
Ma ei pea siin hakkama enda elulugu jutustama. Mõned faktid kodanik Hillartile rahustuseks, olen elanud NL-is üle 20 aasta. Pärit teenistujate perest. Alustasin oma töömehetööd lihtsa lukusepana. Viibisin NA-s välismisioonil. (Kasutasin kõiki soodustusi mis anti) Peale seda asusin õppima. Ei lõpetanud iseenese laiskuse tõttu. Praeguseks olen jõudnud töökojast kontorisse laua taha. Mis veel?
Miks ma seda kirjutan?
Ma ei ole küll kõige teravam pliiats karbis ja minu üllitisest võib paista välja naiivsus. Tunnistan, mind häiris kodanik Hillarti rünnak ja hinnangud.
Ma väidan veelkord, ma ei oleks suure tõenäosusega oma mõtetes ja arengus nii kaugele jõudnud NL-i viljastavates tingimustes. Ma elaks samamoodi selles väikelinnas ja minu väärtushinnanguteks oleks suvila, auto ja naine. Ma ei oleks saanud maailma vaadata avarama pilguga ja natuke teise nurga alt.

[Lemet]

Lihtne majandusreegel - ei ole effektiivne. Kulud toodanguühiku tootmiseks on suuremad, kui mujal eestis. Mul on suvemaja Padise kandis - olid kunagi talumaad, olid kolhoosid sovhoosid, praegusel hetkel sisuliselt seal lähiümbruses maa põllumajanduslik kasutus olematu, kuna maa on pae peal, pidev kivikorjamine ja ega ka mulla viljakus pole kiita. Lihtsalt ei tasu ära kulutusi tehnikasse jne.

Kui ma nüüd ei eksi, siis üle Eesti tuntud ja üpriski efektiivse majandamisega Kadarbiku talu peaks samuti sealkandis asuma....Ja näiteks Viimsi vallas on kunagisest 6000 hektarist haritavast maast tänaseks järele jäänud vaid 40. Mõtlemapanev.

[tympsa]

Ma arvan, et ajalugu tuleks vaadata ideoloogiavabas kontekstis. Ja nati laiemalt selles mõttes, et kuidas meie rahval siin maakamaral üldse on läinud aegade jooksul. Selles kontekstis polnud stagnaaegne ENSV eestlase jaoks see kõige hullem, see võim oli juba leebunud või peaks ehk ütlema hambutuks jäänud.

Ma väidan, et 20 .saj alguse tsaarivõim Eestis oli hoopis julmem, jõhkram ja meenutas rohkem vangikongi. Kõikjal laiutas vene keel, nii koolides, riigiasutustes kui ülikoolis.Mingist demokraatiast ega sõnavabadusest ei saanud juttugi olla, esimene Venemaa Riigiduuma valiti alles 1906.a., järeleandmisena revolutsioonile, ja saadeti peagi laiali , ajakirjanduses oli karm tsensuur. Sama revolutsiooni mahasurumisel märatsevad kasakate karistussalgad lasid inimesi maha kohalike mõisnike näpunäitamise peale - ehkki tegu ei pruukinud olla üldse mõisapõletajaga vaid lihtsalt mõisnikule tülika talumehega.Suur osa talurahvast oli ikka veel oma maata, tuli teenida mõisnikku.

Kui väidetakse, et 50 aastat Nõukogude okupatsiooni hoidis Eesti arengut tagasi( mis kahtlemata on tõsi ), siis kuipalju hoidis seda tagasi 200 aastat tsaaririiki ? Või fakt, et meil keskajast saadik polnud omal kodumaal üldse mingit iseotsustamise õigust, eestlaste funktsioon oli teenida võõramaiseid ja võõrakeelseid isandaid ?Tänapäeva ajaloolased võivad orjaöö üle irvitada palju tahes , kuid see ei muuda fakti, et ülivajalikud asjad rahvuse jaoks nagu omakeelne haridus, kirjandus, teadus tekkis meil sajandeid hiljem kui ta võinuks tekkida vaba arengu käigus.

Ning muide, ma olen ikka veel seda meelt, et kui elekter veeti krundi piirini tasuta ja ka ühendati tasuta, siis oli see hea asi:) Samuti oli hea, et mu kodumajal Tartus sai nii elektri,kanalisatsiooni, gaasitrassi,telefoni ühendused ära tehtud juba stagnaajal. Päris ausalt, praegu neid ühinemistasusid maksta ei jõuakski.

Üks asi tuli veel meelde, mis minu arust oli ENSV-s parem kui praegu : nali .Eks elu andis ka küllaga materjali, mille üle nalja heita, kuid ikkagi - Meelejahutaja kuulus vältimatult pühapäevahommiku juurde, ma vaatasin hiljem heameelega ka venelaste Vokrug smeha saadet,lugesin Pikrit ja tollal need olid naljakad.Rääkimata sellest, et Eestis tehti suurepäraseid komöödiafilme : "Siin me oleme", "Noor pensionär","Mehed ei nuta" .
See kõik on kuhugi ära kadunud. Tujurikkuja poisid on tublid, kuid enamik tänapäeva huumorist kipub olema kas labane või lihtsalt igav. Miks see nii on, tõesti pole aimugi.

Ka lugemisharjumus on nooremal rahval kadumas. Raamatuid antakse välja palju, kuid tiraazhid on armetud ja kaanehinnad meeletud.Lapsed eelistavad raamatutele videomänge ja chattimist sotsiaalvõrgustikes.Paratamatult kipub neil silmaring üsna ahtakeseks jääma.Sellest on väga kahju, nad jäävad paljust ilma .

[Kapten Trumm]

Kui ma nüüd ei eksi, siis üle Eesti tuntud ja üpriski efektiivse majandamisega Kadarbiku talu peaks samuti sealkandis asuma....Ja näiteks Viimsi vallas on kunagisest 6000 hektarist haritavast maast tänaseks järele jäänud vaid 40. Mõtlemapanev.

Kõige lähem põllumajandustootmine Tallinnale on Laagris, ca 1 km linna piirist, nii köögi- ja juurvilja põllud kui ka kasvuhooned.
Täpselt sama kivised ja väheviljakad põllud kui Harkus või Viimsis.
Põllud tehti elurajoonideks seepärast, et see oli lühikeses perspektiivis buumi ajal megakasumlik.
Elukeskkonnaks sobivate, liigvee all kannatavate jne kesapõldude kantimine elamumaadeks jäi rentaabluselt õigel perioodil alla üksnes kokaiini lahjendamisele jahuga.
Polnud probleem osta miljoniga maatulundusmaa, teha sinna peale poliitiliste sidemete kaudu detaiplaneering ja maa sihtotstarbe muutmine, kulutada teine miljon veetorudele (ilma kanalisatsioonita) ja kasseerida pärast kruntide eest 10 miljonit. Linnast tulijad muudkui ostsid ja nii meie majanduskasv tekkiski (ok, osalt selle läbi).

Lihtne majandusreegel - ei ole effektiivne. Kulud toodanguühiku tootmiseks on suuremad, kui mujal eestis. Mul on suvemaja Padise kandis - olid kunagi talumaad, olid kolhoosid sovhoosid, praegusel hetkel sisuliselt seal lähiümbruses maa põllumajanduslik kasutus olematu, kuna maa on pae peal, pidev kivikorjamine ja ega ka mulla viljakus pole kiita. Lihtsalt ei tasu ära kulutusi tehnikasse jne.

Täpselt samade majandusreeglite järgi pole efektiivne ka valglinnastumine kui eluviis, kuna asustustihedus per km2 on väiksem, siis on ka infrastruktuur (mis tuleb ehitada teatud kaugusele) samavõrra ebatõhusam ja kallim. Ise küsimus on veel sotsiaalne õiglus - kui need valglinnastujad moodustavad maksumaksjatest alla 10%, miks peab ülejäänud 90% kinni taguma selle ebaotstarbeka elukohavalikuga kaasnevaid hiliseid kulusid (ehk linnalise infra ehitamise maale). Ükski valglinnastuja ei lepi täna ju maa elutingimustega. Maal tuleb vahel ette, et 3 päeva pole elektrit või teel on meeter lund ja poodi saab üksnes suuskadel. Meil kolitakse maale ja asutakse sinna nõudma linna mugavusi. Tänavavalgustust, vett-kanalisatsiooni, lasteaeda, sotsiaalkeskust, kooli, spordihoonet jne.

Muide see "efektiivse majutamise" põhimõte oli NSVL-s väga hästi selge (pingutati sellega isegi üle Lasnamäe näitel).
Meil on hakanud see lõpuks, peale korduvat ämbri kolinat kohale jõudma, et põlluarendus on lolluse sünonüüm ja hinda lähevad hoopis Lasnakaga võrreldava asustustihendusega uute korrusmajade korterid, maju kerkib nagu seeni, samas põlluarendused kiduvad. Edasi on siit küsimus, kas see vahepealne lollus, mille leevendamiseks on miljardeid maksumaksja raha juba kulutatud (ja kulub veel) oli õigustatud?

Mille poolest erineb nt Tallinna kerkiv korrusmajade rajoon kvalitatiivselt (omas ajas mõistagi) nt Mustamäe mikrorajoonist?
Ei erinegi väga kusjuures, ehituskvaliteet on parem, korterid sama pisikesed - ja uutes majades näib juba elu käivat sees. Infra oleks ka vaja parandada.
Kas oli vaja ämbris käia, et leiutada seesama, mis Tallinnas juba 60ndatel leiutatud oli - vajaliku infraga linnas asuvad korterid on kõige tõhusam eluase.
Pargivad nende majade ees õhtul päris kallid autod, järelikult pole ostjad kah vaene lumpen.

[Kapten Trumm]

.......

Sa väidad siin, kuidas üldine/keskmine haridustase olevat toona tänasest kõrgem olnud.
Üksnes omaenda ümbruskonna baasil.
Kõik argumendid/statistika naerame aga välja.
Äkki, selmet ühiskondi lahterdada, on sind ennast hetkel ümbritseva seltskonna haritus lihtsalt madalam, võrreldes aegadega, kui eluaastad haripunktis olid.??
Ja soov tänapäevas negatiivset võimendada ja mäletada parimat.
Nii juba on kord selle isikliku kogemusega.

On üldse täna kolme aastaga saadav baka kraadi võrreldav 5-aastase diplomiõppega?
Või tehnikumid, mida asuti ühel hetkel nimetada "rakenduskõrgkool", mis andsid ENSV ajal "keskeriharidust", kuid annavad nüüd "rakenduskõrgharidust".
Enne teiste materdamist võiks mõelda hetkeks ka taustsüsteemi muutustele.

[mx77]

Kapten, me oleme ammu aru saanud, et sinu ideaalriik on P-Korea

[Lemet]

Üks asi tuli veel meelde, mis minu arust oli ENSV-s parem kui praegu : nali .Eks elu andis ka küllaga materjali, mille üle nalja heita, kuid ikkagi - Meelejahutaja kuulus vältimatult pühapäevahommiku juurde, ma vaatasin hiljem heameelega ka venelaste Vokrug smeha saadet,lugesin Pikrit ja tollal need olid naljakad.Rääkimata sellest, et Eestis tehti suurepäraseid komöödiafilme : "Siin me oleme", "Noor pensionär","Mehed ei nuta" .
See kõik on kuhugi ära kadunud. Tujurikkuja poisid on tublid, kuid enamik tänapäeva huumorist kipub olema kas labane või lihtsalt igav. Miks see nii on, tõesti pole aimugi.

Meelejahutaja reanimatsioonil tähendasid nii Tõnu Aav kui vana Baskin üksmeelselt- lahja. Ja seda seetõttu, et autoreid pole. Vana meelejahutaja repertuaarist tuli julgesti 80% vene autoritelt. Ja tõepoolest, ainumas asi, mis sest reanimatsioonist meelde jäi, oli moodsate aegade "Kevade", kus homost rätsepmeister Jorh tegi põllumehele pika puuga ära.

[Kapten Trumm]

Mina mõne asja kohalt fännan Soomet.
Kuigi seal on kah mõned asjad nagu on.
Näiteks Soomes käsitleti omal ajal seda endisaegset, odava nafta perioodil rajatud elamufondi kui üldist rikkust.
Kuna sellistele massidele uute majade rajamine oleks ühiskondlikult üle jõu, siis otsustati renoveerida.
Millele pole odavat asendust ja seetõttu eksisteerisid massiivsed renoveerimsiprogrammid, mistõttu selliseid õnnetuid korrusmaju nagu Mustamäel on iga teine - naljalt ei leia.
Meil käsitletakse neid kui igat teist turusuhte objekti ja kõik seonduv on omanike asi.
Tegelikult turg ei toimi ja lagunemiskiirus ületab juba ammu remondi mahu - sest puuduvad tõsised meetmed renoveerimiste tegemiseks mahus, mis tagaks ka kokkuhoidu.
Panga kommertslaenu limiidiga saab teha maksimum pool vajalikust, kuid Kredexist saab täis toetuse (30% rahast tagasi) vaid täie tulemuste ettenäitamisega.
Seega võiks öelda, et puudub tõsiseltvõetav renoveerimsiprogramm.

Kus viimati läksid Co2 kvoodi rahad? Elektriautode pakasuhha programmile.
Gazpromi gaasiga köetaks ilma edasi. Rahvuslikust rikkusest läheb osa ilma soojendamiseks, mitte haridusele, lastele, armeele.
On täna võimalik saada tagastamatut abi 50% kortermaja täisrenoveerimise kulude katteks?
Ei ole.

[hillart]

Tead tommy!

Ei saa kurdile selgitada muusika kaunidust ja tagada, et ta sellest ka selgitajale vajalikul moel aru saaks. Ei saa pimedale seletada maastiku kauneid vorme ja sealjuures arvestada, et ta ka lõppkokkuvõttes seda selgitajaga samaväärselt tajuks.
Ei saa tommyle rääkida millestki mida ta ise ei tea ja mis kõige paradoksaalsem, ei tahagi teada. Ei saa fanaatilisele usuhullule midagi tema raudkindlate veendumuste vastast selgitada, sest ta ei kahtle ju milleski ja tema mõtlemises on lihtsalt teatavast tasemest alates blokeering peal, või siis domineerivad seal tema jaoks aksioomid, millised ta sinna ise loonud on (kuid mis ei tarvitse seda paraku olla - aksioomid muidugi). Ei saa rääkida ajupestud (sedakorda siis mitte NL riigikorraga seoses, vaid juba peale 90-ndat aega silmas pidades) tüübile asjadest, mida see ei tahagi teada ja milliste ees see oma silmad lihtlabaselt kramplikult kinni pigistaks, et "jumala eest" miskit tema ideaalpilti maailmast rikkuma ei juhtuks.
Viimase näiteks toon selle tema (tommy) poolt pidavalt rõhutatava "rohi rohelisem ja lumi valgem"-teooria ja väidetavalt igasugust mõtlemist halvava nostalgiaefekti, missugune just-kui pidavat igale NL ajas midagigi positiivset nägevale ja sellest ajast miskitki praktilise kogemust omavale persoonile iseloomulik olema. Ei tasu alati kõike iseenda järgi otsustada ja vaid nii enesekeskne olla, tommy!

[tommy]

Ei tasu alati kõike iseenda järgi otsustada ja vaid nii enesekeskne olla, tommy!

Tõsi ka või.?

Omaaegses NL-s oli üks asi kohe kindlasti parem, kui praegu. Inimeste keskmine haritustase oli kohe kindlasti kõrgem, kui seda meie tänapäevases ühiskonnas. Muidugi võin otsustada vaid oma suhtlusringkonna põhjal

Mul on kahju, et sinu parimad aastad jäid just nõuka-aega.
Kahju kõikide nende võimaluste eest, mis sul kasutamata jäid.
Kahju, et see on kaasa toonud nii palju pettumust ja kibestumust.
Kahju, et ka tänapäeval veerevad nii mõnedki asjad sinule just mitte meelepärases suunas.
Kahju, et pettumust tööalaste suundumuste suhtes sul nii raske aktsepteerida on.
Kahju nii mitmetegi asjade eest, mida avalikult ei kirjutaks.
Mis teha.....
life goes on

[Kapten Trumm]

On keegi kokku löönud, kui palju poliitiliselt plahvatusohtliku Gazpromile makstavat raha kulub igal aastal Eestis ilma kütmiseks?
See summa on umbes võrreldavas klassis Eesti kaitse-eelarvega.
Utreerituna võiks öelda, et kui Soome poleks panustanud omal ajal talvel haljendavate trasside vahetusse ja odava nafta ajal rajatud hoonete renoveerimisse, siis neil täna armee jaoks raha poleks. Eestis kulub ainuüksi läbi hõredate korrusmajade läbi ilma soojendamiseks raha summas, mis võimaldaks päris relevantse arvu kolmnurksete eraldusmärkdega hävituslennukeid puudujäävat Co2 emissiooni kasvatama saata

[ppp]

Poleks olnud vaja seda enam torkida, tüdimuseni on selgitatud, et nõuka ajal midagi head ei olnud, kui midagi oligi, mis polnud üdini halb, kole ning õudne, siis ole see süsteemi kiuste!
Praegu on kõik aga ideaalne. Kes aga praeguse süsteemi "kõiki tekkinud võimalusi" ära kasutada ei oska, saa või taha - see on loll, jobu, laisk ja saamatu... või vähemalt kibestunud vanameelne või venemelne degenerant. Aga jah, teemaks polnud ju N Liidu ja Eesti Vabariigi eluolu või riiklik-majandusliku formatsiooni (mis iganes see viimane võiks olla) võrdlemine.

[Kapten Trumm]

Elus on ju sedapidi, et asjad on põhjuslikus seoses, paljude asjade põhjused või seosed ei teki iseenesest.
Olles nt tegelenud üsna kõvasti spordiga, siis isegi selel KVKT-1 täitmine nulltasemelt (füüsiliselt passiivsuselt) on ju tükk sundimist ja enese ületamist, nii öelda vaba eneseteostuse alla surumist. Joosta 3,2 km 13 minutiga on ikka aastaid harjutamist, virukeskuses hängijad seda ei suuda, enamasti ei suuda isegi vahepeal kõndimata seda maad maha joosta. Minu õnneks tollal treeneri ja kehalise õpetaja sõna maksis selle kõige otsesemas tähenduses ja takkajärgi võib seda "isikuvabaduse piiramist" vaid kiita.
Ja kui sundi pole ja on suur vabadus valida, siis homo sapiens on üks mugav elukas, kes valib suht degeneratiivse ja laostuva tee harilikult, kui täielik vabadus valida on.
Niiet, ei ole (enese)sundimist, ei ole kehalist pädevust, ei ole ka tervist vanemast peast. Tervise ja kehalise pädevuse vundament laotakse justnimelt kooliajal ja kasvueas, kui seda mitte teha, siis 35-selt terviseprobleemide tekkides pole südame jõudluse või kopsumahu piisavaks venitamine enam lihtne tegevus. Sama probleem on enamikes valge ilma riikides, kooliealiste kehaline pädevus on kolossaalselt langenud.

Muidu võiks ju öelda, et ongi vabadus ja las igaüks laseb oma tervise allavett.
Paraku see hilisem lappimine ei ole indiviidi enda kanda, vaid ikka maksavad kõik, sellest napist rahvuslikust rikkusest, millest ei jagu tankidele ega lastetoetusele.
Ja raha napib juba täna, millest tunnistavad kuudepikkused järjekorrad. Ravi on, aga juba tuleb oodata.
Samamoodi ei tolereerita täna politsei poolt lahtise turvavööga sõitmist, maksad oma ravimise ise, sõida oma ajud esiklaasile kui soovid.
Aga viga on selles, et ega need sõitjad ei maksa ju, pärast lapitakse neid või pühitakse tee nende jäänustest ikka maksumaksja kulul.

Ja ilma teatud isiku valikuvabadust piiravate meetmeteta vastupidist ei saavutagi, isegi mitte monetaarsete vahenditega - USA-s, kus tuleb arsti juures ise kõvasti kukrut kergendada, veereb soliidsele meditsiinikulule vaatamata täna iga kolmas kodanik ringi. Seega selle lodevuse, suitsukimumise jne degeneratiivse tegevusega tuleb võidelda justnimelt kooliajal ja tuleb tunnistada, et kõigele vaatamata suutis ENSV koolisüsteem seda suurepäraselt võrreldes tänasega.

[Tegelane5]

Vbolla loll küsimus aga huvitav kas juudid kusagil militaarfoorumis saksa raudtee täpsust sõjatingimustes kiidavad Ega eestlaste perspektiiv ka ju enne fosforiidi sõda teab mis lüüriline polnud

[ppp]

Eesti rahvuse perspektiivi ka eriti pole, rahva oma küll veidi roosilisem, naised lähevad välismaale eestlust arendama, edasipidipüüdjamad mehed koos peredaga Soome, Norra jne, iive ka nagu arenenud maailmas. Lootus on muidugi tippspetsialistide, oskustööliste ning väheprežtiissete ametimeeste impordil.. Aga selle eest on igasugused võimalused ja vabadus!