Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_ ... idemiologyCerebral venous sinus thrombosis is rare, with an estimated 3-4 cases per million annual incidence in adults. While it may occur in all age groups, it is most common in the third decade. 75% are female.[4] Given that older studies show no difference in incidence between men and women, it has been suggested that the use of oral contraceptives in women is behind the disparity between the sexes.
Tõesti, nii olen mina ka aru saanud, et AZ-ga vaktsineerimisel esineb kõrvalnähtudena trombe ajuverevarustuses sagedusega 1/100000. Ajuveretrombi tagajärjel sureb ca 1 miljoni vaktsineeritu kohta. Mis on suhteliselt vähene, võrreldes covidisse nakatunute suremusega.Kriku kirjutas:Kokkuvõttes siis ei midagi uut: ikka toosama 1 / 100 000 trombirisk (mitte surmarisk!), millest siin on juba pikalt juttu olnud.
https://maaleht.delfi.ee/number/9291689 ... ei-lahendaNii koroonaeitajad kui ka -entusiastid, pidage palun meeles, et see on meditsiiniline probleem. Ususõdade pidamine selle lahendamisele kaasa ei aita.
Kas inimese surm koroonasse on kuidagi kohutavam kui surm, mis tuleb pärast vaktsineerimist? Kas koroona puhul on ebaeetiline võrrelda statistikat gripiga, aga vaktsineerimistüsistusi on igati parketikõlblik kõrvutada tuntud ravimi kõrvaltoimetega? Kas nende inimeste surmahirm, kes kardavad kiiruga leiutatud vaktsiine, on kuidagi halvem kui nende oma, kes kardavad surra haigusesse?
Ei, aga see ei puutu asjasse.Kas inimese surm koroonasse on kuidagi kohutavam kui surm, mis tuleb pärast vaktsineerimist?
Koroona võrdlemises gripiga pole mitte midagi ebaeetilist. Seda tehakse suures hulgas teadusartiklites ning tulemusega, et koroona on vähemalt suurusjärgu võrra surmavam. Samuti pole midagi ebaeetilist erinevate muude riskide võrlemises, kui näiteks on eesmärgiks näidata, et osa neist "keskmine inimene" teadvustab, teist mitte.Kas koroona puhul on ebaeetiline võrrelda statistikat gripiga, aga vaktsineerimistüsistusi on igati parketikõlblik kõrvutada tuntud ravimi kõrvaltoimetega?
Ei ole. Küll aga on see vähem põhjendatud. Surmaga lõppeva kõrvaltoime tõenäosus on mitu suurusjärku väiksem, kui tõenäosus surra koroonasse.Kas nende inimeste surmahirm, kes kardavad kiiruga leiutatud vaktsiine, on kuidagi halvem kui nende oma, kes kardavad surra haigusesse?
Luhtaläinud vaktsineerimistalgud. Kaitsesüstimist korraldati pudikeeles
**Leige huvi võisid põhjustada pidevalt muutuvad vaktsineerimisotsused.
**Eestis oli siiski küllaga kohti, kus vaktsineerimine läks plaanitult.
**Alla 60-aastaste vaktsiini ega järgmist suurvaktsineerimist ei tule enne maid.
Joosep Tiks, Anna Teele Orav
uudised@epl.ee
Laupäeval venis Sõle spordikeskuse juures vaktsineerimist soovijate järjekord ülipikaks, aga pühapäeval oli huvi kaduvväike.
Seni on terviseametnikud rääkinud, et oleks vaid vaktsiini rohkem, siis saaks kaitsesüstimise rattad paremini veerema. Ent kui lõpuks tuli suurtes kogustes vaktsiini, siis paljud seda ei tahtnud. Nii mõneski Eestimaa otsas läksid lihavõttepühade vaktsineerimistalgud luhta.
Haigekassa andis talgutest teada alles kolmapäeval. Nii mõnigi vaktsineerimisele oodatu sõitis pikkadeks pühadeks maale või ei soovinudki vaktsiini.
Kokku jäi Eesti peale tulutult seisma kolmandik vaktsiinidoose. Ja kui kutsumata külalised ehk alla 60-aastased oleksid vaktsiinita jäetud, oleksid üle poolte dooside nädalavahetuseks külmkappi seisma jäänud.
Ida-Viru keskhaigla sai 600 vaktsiinidoosi ja kaitsesüsti tuli saama kõigest 32 inimest.
„Idavirulased ei usalda AstraZeneca vaktsiini,” selgitas Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Mihhail Tammearu. „Me ei saa väita, et kohalikud ootavad just Sputnikut, aga kui haiglal oleks olnud pakkuda ka teisi vaktsiine, siis oleks soovijaid olnud tunduvalt rohkem.”
„Kui meil oleks võimalik vaktsineerida ka nooremaid, siis usume, et vanem põlvkond võtaks eeskuju ja muutuks julgemaks,” täiendas haigla infektsioonikontrolli teenistuse direktor Natalja Nikitina.
Tammearu arvates ei ole haiglal põhjust vaktsiini ohutust kahtluse alla seada selgi põhjusel, et paljud Euroopa riigid, kus peatati ajutiselt AstraZeneca vaktsiini süstimine, on hakanud seda taas kasutama.
Miks ei tuldud?
Tartu ülikooli kliinikum sai 2000 doosi, kuid huvitatud talgulisi oli kõigest 834. Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar märkis, et selge ja piisava etteteatamisajaga kommunikatsioon aitaks elanikke piisavalt informeerida. Tema sõnul võivad leigemat vaktsineerimishuvi põhjustada ka pidevalt muutuvad vaktsineerimisotsused. Kliinikumi kommunikatsioonijuht Helen Kaju lisas, et haiglas on varemgi nädalavahetustel vaktsineerimisi tehtud ja siis on ajad ruttu täitunud.
Tallinna lastehaiglas õnnestus süstida kõigest 346 doosi 800-st (mitte lastele, vaid samale sihtrühmale, kellele mujalgi). Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas nentis, et põhjus on arvatavasti sama mis mujal: ilmselt oli etteteatamisaeg liiga lühike.
Ometi oli Eestis küllaga kohti, kus kõik läks plaanitult. Mis oli edu võti? Inimestega suhtlemine.
Rakvere haiglas leidsid peaaegu kõik vaktsiinidoosid peremehe. Saadi 500 doosi ja neist süstiti 483. „Võtsime pärast plaanist teada saamist esimesel võimalusel ühendust Lääne-Virumaa kohalike omavalitsustega, et nad aitaksid info viia inimesteni, kes on ajakirjanduse tarbimisel tagasihoidlikumad ega tea sotsiaalmeediast midagi,” ütles Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev. Neil avati ajad registreerimiseks kolmapäeval ja neljapäeva õhtuks oli enamik inimesi end juba kirja pannud.
Suurkaev lisas, et väiksemates piirkondades on suureks abiks nn kogukonna telefon. Paljudel esimest korda vaktsineerima tulnutel oli juba vaktsineeritud sõber toeks kaasas. „Registreerimise süsteem tuttav, tee tuttav, ka inimesed tuttavad. Nii et töötas selline „oma arsti sündroom”,” selgitas Suurkaev, kuidas saavad abiks olla need, kellele on vaktsineerimine juba tuttav.
Ka Pärnu haiglas leidsid peaaegu kõik saadud 1200 vaktsiinidoosi rakendust. Kasutati 1129 doosi. Kuidas? „Avasime suurel reedel eraldi ka meie tavaregistratuuri, kuhu helistades sai vaktsineerimiseks aja broneerida,” selgitas haigla ravijuht Veiko Vahula. „Samuti pöördusime ise aktiivselt inimeste poole. Õhutasime sotsiaalmeedias ja kohalikus ajakirjanduses inimesi aktiivsemalt aegu broneerima.”
Mõnisada doosi jäi üle
Valdavalt said Pärnus vaktsiini vanemad inimesed ja riskirühmad, kuid oli ka eesliinitöötajaid ja kaitsesüstimisele tulnud inimeste saatjaid. Vahula ütles, et neil on mõnisada doosi üle ning kes riskirühma kvalifitseerub ja vaktsiini tahab, see helistagu neile või pangu end digiloos kirja.
Kui Tallinnas oli vaktsiini üle ja seda anti noorematelegi, siis Rakveres valati lausa pisaraid, et nooremate jaoks vaktsiini polnud. „Ühel memmel oli silm märg, kui pidime ta kohale toonud lapselapsele vaktsineerimisest ära ütlema. Ja see memm ei olnud ainuke küsija. Mõnel juhul selgitati pikemalt oma põlvkondade kooselu ja koostöö lahti ning püüti selle kaudu põhjendada, miks peaks kogu leibkonna vaktsineerima. Kindlasti on selles oma tõetera tugevasti sees, aga vaktsineerimise reegel seda praegu ei toeta,” selgitas Suurkaev.
Haigekassa juht Rain Laane ütles, et eakad ei tulnud vaktsineerima, sest ei tahtnud järjekorras seista: televiisorist nähtu hirmutas ära. „Üks lisajäreldus on meie jaoks see, et Tallinna elanikud eelistavad saada vaktsiini võimalikult kodu lähedal – olgu see siis perearstikeskus või samas linnaosas paiknev vaktsineerimiskoht,” märkis haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink.
Järgmist suurvaktsineerimist pole oodata enne maikuud. Trink põhjendas, et aprillis on vaktsiinitarned varasemast veelgi tagasihoidlikumad ja lähevad osalt teiste dooside katteks, sest teise doosi aeg jõuab kätte üha rohkematel.
Möödunud nädalavahetusel kavatseti kaitsepookida ainult 1956. aastal ja enne seda sündinuid ning COVID-19 riskirühma kuulujaid, kuid kolmandik vaktsiini saanuid ei olnud riskirühmas, vaid alla 60-aastased ja kaasuvate haigusteta, valdavalt 50–59-aastased.
Mitut asutust on vaja, et vaktsineerida ühte riigikogu liiget?
Mitut asutust läheb vaja, et teha ühele riigikogu liikmele kaitsesüst? Vastus: nelja. Riigikogu kantselei paneb kokku nimekirjad, saadab riigikantseleisse, mis saadab nimekirja haigekassasse, mis saadab selle haiglasse. Lõpuks läks seegi organiseerimine untsu.
Riigikogu liikmete ja töötajate seas oli suur segadus. Miks vahetati vaktsiini? Mis see riigikantselei asi on, mida arst patsiendile süstib? Las siis olla Pfizer, vähemalt saab vaktsineeritud. Oli ju kokku lepitud, et eesliinitöötajad saavad AstraZenecat. Kas riigikogu liikmed on kuidagi erilised, et peaksid Pfizerit saama?
Haiglas oli suur segadus. Nemad saavad pakkuda seda vaktsiini, mida neil on.
Poliitikute vaktsineerimine on kaitsesüstimise reklaami oluline osa. Aga segadus vaktsiiniga viskas sellele pärast niigi kehva nädalavahetust kaika kodaratesse.
Miks otsustas riigikogu esimees Jüri Ratas vaktsiinist mõneks ajaks keelduda? Kas suurest viisakusest vanainimeste ees, kes vaktsiinijärjekorras ootavad? Tõenäoliselt polnud siiski tegu õhust haaratud suuremeelsusega. Ratas mõtles ümber alles pärast seda, kui sai teada, et ta saaks Pfizeri vaktsiini asemel AstraZeneca oma.
Veel pühapäeval teadsid mitukümmend riigikogu liiget, et saavad teisipäeval Ida-Tallinna keskhaiglas Pfizeri vaktsiini. Ent asjast sai haisu ninna riigisekretär Taimar Peterkop ja lasi plaanile vee peale. Tema töö on hoida korda ja kord näeb ette, et kõik eesliinitöötajad – ka riigikogulased peavad saama AstraZeneca kaitsesüsti.
Tõsi, korraga on Eestis lood keerulised. Riigikantselei töötajatele tundub, et näiteks perearstid teevad liiga palju isetegevust ja süstivad, nagu jumal juhatab. Ometi näeb kava ette, et kaks kolmandikku vaktsiini – ka rariteetsemad Pfizeri ja Moderna doosid – läheks vanematele ja riskirühmale ning kolmandik eesliinitöötajatele.
Vaieldakse palju ja peaaegu igaüks teab ise kõige paremini, kuidas peaks inimesi vaktsineerima. Ent ühes on paljud kõrged riigiametnikud ja poliitikud samal arvamusel: eelmise nädalavahetuse suurvaktsineerimine oli kommunikatsioonifiasko.
Kõigepealt tuli laupäeval liiga palju inimesi vaktsineerima. Noori ja teisigi, keda ei oodatud. Mõeldi ju, et äkki saab ka midagi, ja eks saigi.
Midagi tuli öelda, et olukord ei näeks välja nagu mullune hüsteeriline tualettpaberi kokkuostmine.
Ja Irja Lutsar ütleski. Õnnetuseks nii, et hulk Eestimaad hirmutati ära: „AstraZeneca vaktsiini ei ole soovitatav trombiohu tõttu alla 60-aastastele süstida.” Professori jutu teine pool – risk on üks sajast tuhandest ja seegi pole veel selge, sest alles uuritakse – läks kaduma.
Inimesed said hirmutatud ja noored vaktsineerimisest eemale aetud. Pühapäeval selgus, et vanadelgi polnud eriti huvi vaktsineerima minna.
Ja esmaspäeval sai üks asi veelgi selgemaks: isegi kõige kõrgemad riigiametnikud ei saa enam mitte midagi aru. Segadus pole ainult üldise elanikkonna vaktsineerimisega, sest ka paarikümne riigikogu liikme kaitsesüstimine võib lõppeda fiaskoga.
AstraZeneca vaktsiin tunnistati ohtlikuks
Immunoprofülaktika komisjon avaldas, et alla 60-aastastel ei tasuks AstraZeneca vaktsiinikuuri trombiohu tõttu alustada, aga need, kes on esimese doosi saanud, võivad teise doosi saada. Kui nad on siiani terved, siis trombiohtu ilmselt ei tekkinud.
Järelikult on Eestil uus plaan: AstraZenecaga tehakse senised vaktsineerimised lõpuni ja siis võetakse alla 60-aastaste jaoks kasutusele muu vaktsiin. Ent kui vaktsiinikogused kokku rehkendada, siis selgub, et AstraZenecat poleks nagunii Eestisse tulnud nii palju, et seda jaguks enamatele kui üle 60-aastastele ja esimese süsti saanutele vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks.
Sotsiaalministeeriumi suur eesmärk on avada kaitsesüstimine kõikidele soovijatele juba maikuust. Ent see ei tähenda, et nii lähebki. Vaba vaktsineerimine oleneb sellest, kui palju vaktsiini Eestisse saabub ja millistel inimestel on millist vaktsiini võimalik kasutada.
„Oluline on, et eakamad inimesed saaksid esmalt vaktsineeritud. Vaktsiini tuleb riiki endiselt nii vähe, et me ei saa vaktsineerimisvõimalust kõigile pakkuda, kuigi väga sooviksime. Eakaid on oluline esmajärjekorras vaktsineerida, sest nemad satuvad haigestudes kõige tõenäolisemalt haiglaravile ja haigestumine võib lõppeda väga kurvalt,” selgitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Oskar Lepik.
Võib arvata, et aprilli järgmistel nädalatel jäävad nooremad vaktsiinisoovijad pika ninaga, sest planeeritud vaktsiinitarned on tagasihoidlikud.
Lepik selgitas, et kui Pfizeri tarned saabuvad Eestisse regulaarselt igal nädalal, siis Moderna ja AstraZeneca kogused ja saabumised selguvad üldjuhul kõigest mõnepäevase etteteatamisega. „Seetõttu tuleb tihti tegutseda väga lühikeses ajaraamis,” märkis ta.
Teisipäeva hommikuks oli vaktsineeritud 229 241 inimest, kellest 159 462 on saanud ühe ja 69 779 kaks doosi. Täiskasvanutest on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud ligi 21%, üle 70-aastastest on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 42%.
Haridustöötajad lasevad end vaktsineerida, sest läbipõdemine oli õppetund
Haridustöötajad on kaitsepoogitud valdavalt AstraZeneca vaktsiiniga ja paljud neist saavad peagi teise doosi. Need haridustöötajad, kes olid nõus Eesti Päevalehega vestlema, ei karda värskete uudiste valguses AstraZeneca vaktsiini.
Tallinna Meelespea lasteaias on enamik töötajaid koroona läbi põdenud. „Kõik lähevad vaktsineerima, sest see, kuidas inimesed läbi põdesid, oli päris hea õppetund,” ütles lasteaia direktor Kristina Märks.
Paide Hillar Hanssoo põhikooli direktor Kersti Kivisoo ei osanud öelda, kuidas kooli õpetajad praegu AstraZeneca vaktsiini suhtuvad, sest paljud töötavad kodus. „Isiklikult teisest süstist ei loobu, sest esimene süst oli juba veebruaris ja piisavalt palju aega on möödas, ohtu ei tekkinud,” märkis ta. „Pealegi võib tromb juhtuda mis iganes olukorras. Usun oma perearsti.”
Viljandi gümnaasiumi juhiabi Juhan-Mart Salumäe teada pole ükski nende kooli töötaja AstraZeneca vaktsiinist loobunud. Personal peaks teise doosi saama aprilli lõpu poole. „Suurt ohtu vaktsiinist olla ei tohiks, mina ei kõhkle,” kinnitas Salumäe.
Anonüümseks jäänud perearst aga ütles, et on tige ja väsinud, sest nädalavahetusel välja paisatud sõnumite tõttu on tekkinud kaos. „Kolm korda oleme üle 80-aastaseid läbi helistanud ja enam üldse ei taheta vaktsiini,” sõnas arst. Venekeelsed patsiendid ei soovi nagunii tema sõnul muud peale Sputniku. „Öeldakse, et näete: endine peaminister härra Ratas ka keeldub vaktsineerimast,” tõi perearst esile. Tema sõnul keeldusid pärast nädalavahetust umbes pooled eestlased üldse vaktsiinist ja kaheldakse juba ka Pfizeris. „Mõni küsib Johnsonit,” märkis arst.
Justnimelt. Liiga palju isetegevust.Tõsi, korraga on Eestis lood keerulised. Riigikantselei töötajatele tundub, et näiteks perearstid teevad liiga palju isetegevust ja süstivad, nagu jumal juhatab. Ometi näeb kava ette, et kaks kolmandikku vaktsiini – ka rariteetsemad Pfizeri ja Moderna doosid – läheks vanematele ja riskirühmale ning kolmandik eesliinitöötajatele.
Margus Tsahkna ütles eile I Stuudios tabavalt, et päike ei tõuse ega tõuse. Ja kui KK lõputult venitab lokisoengumehe välja vahetamisega, siis pöördub antud viha lõpuks tema enda vastu.Ma veendun järjest enam, et saamatusehunnikust lokilamba arusaamatu ametishoidmine vaid ühte eesmärki teenibki - et see praegune "päikesekoalitsioon" lõhki ei läeks
See väide ei ole minu välja mõeldud vaid seda ütles Haigekasse juht teles.2korda2 kirjutas:Esiteks on see väide jama. Ei saadeta 100 doosi kaupa. Rohkem kui 1 perearst võib seda kinnitada (veel 2 nädalat tagasi polnud vähemalt kolm mulle teada olevat perearsti oma nimistu peale veel 100 doosi saanudki).
Ei olegi. Aga see on taktikaline käik hoida "esikaabutar" tule alt väljas. See on tüüpiline poliittehnoloogia hoidmaks "päikesekuningannat" tule alt väljas. Ta saab öelda, et "selle eest vastutab Kiik oma ministeeriumiga, minge tema käest küsige!" ja ise kommunikeerib meeldivatel teemadel. Lihtsalt peab jälgima biiti, laskma tulealusel essu helpida ja ise samas biitida siis millal vajadusel tule alla jäetud vigur ohverdada.Kriku kirjutas:Aga mille poolest ta ise parem ongi?