Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

[trs]

.50cal mõte on ikkagi võimsus. Täpsus ja efektiivne laskekaugus on omaette teema, aga sellise kahuri eesmärk on võimalus peatada sõidukeid, läbistada soomust ja veste ning vajadusel lasta kasvõi läbi seina. See on ühelt poolt asendamatu, aga teiselt poolt on moon ja relv ebamkompaktsed ning lasku on raske summutada.
Lihtsalt paberil laskekauguse võrdlemine ehk toru ja moona võrdlemine on suhteliselt mittetoitev tegevus. Kui rääkida "täpsuspüssid massidesse" ja sissitaktikast vaenlase kontrollitaval territooriumil tegutsedes, siis on oluline just nimelt "lase ja vaheta positsiooni" taktika, sest ega vaenlase patrull ei jää lagedale ootama, et nad ükshaaval maha notitaks. Teine teema on nn kaevikusõda ja teiste üksustega koos töötamine, kus snaiprid on toetava iseloomuga ning neid toetatakse.
Ukraina näitel on oluline panustada (öö)vaatlusseadmetesse, kaugusmõõtjatesse jne, mitte kõige-kõigematesse relvadesse.

E:http://dangerousmagazine.com/project/th ... per-shots/
Kõige pikemad "confirmed kill"-id on tehtud .338 ja .050. .338 lastuna L115A3 püssist on siis ca 50 meetriga ees, kui natuke guugeldada. Igaüks võib ise ette kujutada, kui suur tõenäosus on pea 2.5km kauguselt inimesele pihta saada. Eriti arvestades, et kuul lendab oma 5 sekundit. Ilmselt on seal lisaks kallile (arvutus)tehnikale ka paras kogus õnne mängus ning lisaks ideaalsed tingimused. L115A3 .300 moonaga 1100m efektiivset laskekaugust ning .338 1500m. Tac-50 .50 moonaga efektiivne 1800m.

[gorilla]

Kuuli lendu mõjutab peamiselt kolm tegurit, üks on algkiirus, teine tuule suund ja kiirus, ning kolmandaks õhu tihedus. See viimane kujuneb omakorda kolmest asjast, temperatuur, õhurõhk ja õhuniiskus.

Kui panna kalkulaatoris niiskus 50% peale, siis keskmistab see selel teguri vead ära ja saab ühe keskmise järgi lasta. Muidugi, kui on stabiilselt mingi muu keskmise väärtuse juures, siis tasub too kalkulaatorisse sisse visata. Õhurõhku mõned arvestavad, mõned mitte. Kaugele lastes tasub suuremaid muutusi juba arvestada. Aga kui on kiire, siis läheb kasutusse vaid temperatuur kui peamine tegur. Muidu, uued Kestreli tuulemõõtjad Applied Ballistics kalkulaatoriga on päris mugavad, kuna võtab õhunäidud juba ise, ning laskurile jääb tuule mõju ja kauguse määramine.

Kaugemale, kui keskmised laskedistantsid, laskmisel on see vigade kuhjumise probleem. Kuna kuuli trajektoor muutub järsemaks maapinna suhtes, kui nüüd mitteteaduslikke termineid kasutada, siis mängivad vead kauguse hindamisel ja tuule mõjus suuremat rolli. Kui esimese 300 m piires võib paljude kaliibritega COM lasku sisuliselt otsesihtimisega teha ja natukene täpsemaks laskmiseks piisab ka 50 m täpsusega kauguse hindamiseks, siis 1000 m peal tabava lasu saamiseks peaks see kaugusehinnang olema juba max +-5 m peal.

Konkreetne näide erinevatest teguritest ja nende mõjust, toetudes mainitud Applied Ballistics kalkulaatorile. Kaliiber 7,62 NATO ja laskekaugus 800 m. Kui kaugust hinnata täpsusega +-1 m, tuule kiirust +-0,5 m/s ja algkiirust +-3 m/s, siis 0,5 MOA täpsusega laskja suudab esimese lasu tabamise tõenäosus on 84,5%. See tähendab siis kvaliteetmoona ja -relva, laseriga kauguse mõõtmist ja päris head tuulelugemisoskust. Samas, kui võtta keskmisem ja KL mõistes realistlikum juhtum, hinnata kaugust täpsusega +-10 m (optikaga mõõtes on see hea tulemus), tuult kõhutundega +-1 m/s ning RUAG moonaga lastes (algkiirus +-5 m/s), siis 1 MOA relvaga (NM puhul mõistlik eeldus) saab esimese lasu tabamise tõenäosuseks ca 25%.

Päris hea. Mõned vead. Kaugusel u.800m 0.1 milliradiaani täpsusega sihtmärgi suurust optiliselt hinnates on tulemite vahe kas 833 või 714.

Tehe on järgnev: inimese laius (500) jagatud 0.6 või 0.7 milliradiaaniga, ergo laskurile on sihtmärgi arvutuslik kaugus 833m või 714m.
Kaliibriga .308 sajameetrine sihtmärgi kauguse viga kaugusel 800m -issand jumal, joppenpukk, täiesti surmkindel möödalask.

Visuaalselt tuule kiiruse hindamine 0.5 m/s täpsusega on eksperdi tasemel laskur. Väljaõppe aeg umbes 3-5 aastat. Laskemoona kulu umbes 2000 lasku talendi olemasolul.
SEBAKi KL ridades olevad võitlejad? Pole suutnud esikütti automaadiga saada? Ajateenijad? Kes on need ajateenijad, kes kaheksa kuu jooksul lasevad vintraua põhimõtteliselt siledaks, (nagunii relv ei ole uus)?

0.5 MOA klassiga laskurid. Inimeseloom kes on suuteline tabama 100m kauguselt 14 mm suurust sihtmärki. Iga effing lasuga. "Oih, ma tõmbasin selle viienda või kaheksanda ära, ärge seda vaadake" ei kvalifitseeru.

KL on palju asju, aga ei ole default snaiprite taimelava, kuigi sinna on eksinud päris erilisi persoone. Vaadates kõrvalteemas "täpsusrelvi", millel on harkjalg (milline ilus eestikeelne sõna ) otse vintraua küljes, süvendavad ainult veendumust.

KL ridades liikuvate laserite tootjad annavad mõõtmistulemuste normaalseks marginaaliks +-5-7m.

[Leo]

Olen Sako mehe käest ise küsinud ja vastuse saanud, et TRG või M10 ei ole võimalik teha 22 LR kaliibriga, küll suudavad nad pakkuda sama tootja muid relvasüsteeme 22 LR kaliibriga, kuid siis me ei räägi enam modulaarsusest vaid 2 erineva relva kasutamisest, millest väiksem kaliiber on mõeldud snaipri baaskoolituseks ja suur relv lahinglaskmisteks ja sõdimiseks. Vahe tuleb peamiselt sellest, et 22 LR maksab oluliselt vähem kui täiskaliibriline. Boonusena saab 22 LR relva summutiga kasutada erioperatsioonideks, sest selline relv summutatuna on praktiliselt hääletu, sobib hästi tunnimeeste kõrvaldamiseks jne.

[Kapten Trumm]

Kaur3 pidas väiksekaliibrilise, vahetatava kaliibri kasutamise põhjuseks ju baaskursuse järgse, nii öelda vormi saavutamise ja hoidmise odavust. Et mitte selleks kulutada kallist pärismoona ja pärisrelva. Jään enda juurde, et taoline harjutamine toob kaasa põhirelvast lasketäpsuse vältimatu languse. Harjumuse jõud on suur ja mida suurem täpsusnõue, seda tähtsamaks iga pisiasi muutub.

[kaur3]

Kapten Trumm, ei ole vaja ülehinnata minu rolii Sako meeste kataloogi tsiteerimisel. Kirjuta neile, et kuningas on alasti ja lõpetagu klientide lollitamine

gorilla poolt kirjeldatu 0,5 MOA meeste gild on tõesti eksklusiive klubi, mille ajateenijate armeega riigis saavutavad enamasti pühendunud reservistid palju pikema aja jooksul kui erialakursus ajateenistuses. See nõuab pühendumust ja järjekindlust.

[Medusa]

Olen ksf gorilla kriitikaga nõus. Tead ka ise, kui edukalt lasti samas kohas, kus M10 demoti ja pilt pärit on, seda suurt metallplaati, mis läbi miraazi paistis mulle pea 200m lähemal tegelikust.

Aga varjatud mõte - 762 NATO kaliibriga on pikemal laskekaugusel lootust pihta saada vaid üle keskmiste oskustega ja muutujate täpse arvestusega. Niipea kui plain vanilla varustusega läbi ajada, ja laserit ning muud nodi, nt tuulemõõtja, kaasas pole, kukub esimese lasu tabamuse tõenäosus kolinal.

Seega, tuleb harjutada pidevalt ja palju, et hetkel olevat relvastust normaalselt toimimas hoida.

[Kulibin]

Sorry, ärge kohe näkku lööma tormake aga ma utreeriks siit eelnevaltest postidest välja mõtte, et .50 on siiski väga hea pika maa peale... Puhtalt isiklikule kogemusele tuginedes, on mul olnud võimalus lasta pooletollisest ja kuigi pole päris võhik antud teemal, siiski pean mainima, et tulemus oli hämmastav. Peensustesse laskumata, ütleks siis nii, et 1km distantsilt bensuvaat sai pihta esimesega...
Sihik oli prohvi poolt paika keeratud ja mingi tuule faktori kohta vastas siis, et pole oluline nii väikselt distantsilt ja nii SUURE asja pihta.
No see tagasilöök on muidugi jõhker, hüdroleevendi tegi oma tööd perfektselt aga vaatamata sellele ...
Hülss on siiani alles ja seisab koos muude viguritega trofeeriiulil, kuuli ei õnnestunud taustaks olnud mäekülje liivast üles leida.

[Leo]

Ma siis kirjutan siia mõned asjad, mida on oluline teada, et kogupildist aru saada.

DMR ehk täpsuslaskuri relv peab olema ideaalis sama, mis ülejäänud jaol ja rühmal. AK4/G3 on hetkel parim võimalik lahendus, 4x originaalsihikuga. Neid on hangitud nii riigieelarve kui üksuste omavahendite eest. Väljaõpe on lihtsam, saab teistelt padruneid laenata ja eemalt on keerulisem eristada tavalisest laskurist. Kui DMR pihta saab, siis on abi lihtsast sihikust, mida ka teine jalaväelane peale väikest tutvumist kasutada suudab, liiga keeruline relvasüsteem kukub lihtsalt kasutuna maha, kui operaator pihta saab ja totaalse sõjategevuse korral saavad täpsuslaskurid kindlasti pihta, lisaks kildudele ja juhuslikele kuulidele lasevad neid meeleldi kõik vastase snaiprid. DMR on oma tasemelt võrreldav jao/rühma KP ja TT relvaga, sellele on 1 kinnitatud operaator, kuid ülejäänud üksus peab seda oskama kasutada, kui operaator ei suuda. Siit saame ka kokku DM mõistliku hulga. Kergejalaväes on see 1 jaos, luurerühmas sama või 2 jaos. Sellisel tasemel laskeväljaõpe 1-3 nädalat, oleneb sellest, mida väljaõppega saada tahetakse, ainult laskeharjutused kestaksid mõned päevad ja 200 padrunit.

Snaiper, kes 308 Win 600 m, 300 WM 800 ja 338 LM 1000 m peale inimesele suhteliselt suure tõenäosusega pihta saab, õpib seda asja 4-12 nädalat. Suur erinevus on selles, mis lisaoskuseid eeldatakse ja koolitatakse. Ainult laskmise peale paar nädalat ja 400-500 padrunit. Eri kaliibrite puhul on oluline eristada praktiline ja maksimaalne laskekaugus, mis erinevad kuni 30%. Sellepärast ka erinevad numbrid eri allikatest. Üks märksõna on penetratsioon ja teine on kuul lennukiirus. Militaarmoonal on läbivuse standardiks võetud oletatava vastase kaitsevarustus, see on siis kiiver ja kaitsevest ja piir tuleb seal vastu, kus läbistavus nõrgaks jääb või kuuli lennukiirus alla helikiiruse kukub. Algkiirus ja helikiiruse piir sõltuvad näiteks kuuli ballistilisest koefitsiendist ja õhutemperatuurist ning - rõhust. Külmas on algkiirus väiksem ja hõredas kuivas õhus lendab kuul paremini. Lisaks on piiravaks teguriks sihtmärgi kauguse hindamise täpsus optilise sihikuga, kui viga läheb üle 5%, siis on üle 500 m kaugustele möödalask väga tõenäoline. Lasereid on vähestel ja korralikke lasereid, mis rohelise sihtmärgi rohelisel taustal relva praktilise laskekauguse piires ära mõõdavad ka uduse või vihmase ilmaga, on eriti vähe, sest hinnad on neljakohalised.

Soomlased õpetavad oma ajateenijaid 1000 m pealt tabama Sako TRG 42 põhjal ehitatud snaipripüssiga Tkiv 2000 kaliibriga 338 LM. Tegelikult laskeharjutusi tehakse oluliselt kaugemale, kuid 1000 m on see kaugus, mille pealt 338 LM AP kuul 10 mm terast läbistab ja kuul lendab nii kaugele ülehelikiirusega isegi külmal talvel. Snaipri vormis hoidmiseks peab regulaarselt trenni tegema, seega on see reaalne ainult teenistuses olevatele või aktiivsetele reservistidele. Mõistlik on lasta snaipripüssist aastas vähemalt 400-500 lasku võimalikult erinevatest asenditest, kaugustele ja aastaaegadega. Mõistlik on trenni teha 1-2 päeva kuus, kriitiline piir on 1-2 päeva kvartalis, kui sellest allapoole läheme, hakkab oskuste tase langema. Ainult kordusõppustega 3-5 a tagant seda hoida ei ole võimalik, äärmisel juhul saaks teha nii, et koolitatud snaiper käib kordusõppusel 1x aastas 1-2 nädalat ja iga kordusõppus on erineval aastaajal. Siis saab 4 aastaga ring täis ja siis kanditakse snaiper nagunii operatiivreservist maakaitseüksusesse ja võib natuke rahulikumalt võtta. Teoriat ja taktikat on ka vaja tampida regulaarselt, laskeoskus on väike osa snaipri oskustest. Lisaks põhirelvale peab harjutama tugirelva laskmist vähemalt samas ulatuses, olgu see siis püstol, PDW või DMR. See nõuab aega ja viitsimist, sest mõistlik minimaalne padrunikogus on iga relva peale sama. Snaipri põhirelv ei tohi olla vahetatava kaliibriga, see tähandab, et praktiliselt laskeharjutusi 2 erineva relvasüsteemiga, ehk raisatakse seda aega, mida peaks kasutama tugirelva(de)ga treenimiseks. Baaslaskeoskuse treenimiseks on vajalik 22 LR harjutusrelv sama sihikuga, mis põhirelval.

Kõik normaalsed lääneriigid lähevad üle magnumitele, sest nende penetratsioon on parem kaasaegsete kaitsevahenditega ja relva ning laskemoona mass on praktiliselt sama mis 308 kaliibril. 5,56 NATO või 7,62 NATO kaliibrid on tugirelvad. Kaitseliidu põhiline snaipripüss peab olema magnum, mis Eesti oludes tähendab 338 LM, sest see kaliiber on meil juba olemas. Väiksemad kaliibrid on siis toetava iseloomuga. 50 BMG ihalejale soovitan soojalt võtta ühendust näiteks madjaritega, kellel on lademes 12,7 mm Gepardeid. Võtke see ühes ja tassige mõned päevad jutti koos kogu muu mudruga, mida snaiprimeeskond peab ühes võtma. Olenevalt süsteemist on pooletollise relva kaal alates 15 kg ja laskemoona kaal üle 100grammi padrun. Kui Budapest on kaugel, siis CG M2 peaks KLis piisavalt olema, aidake oma TT mehi rännakul. Saate maitse suhu, millest jutt käib ja miks pooletollised ikka peamiselt masinal liigutamise relvad on. Kui esimese korraga aru ei saa, siis proovige uuesti. Sako TRG 42 on kusagil 8 kilo laetuna, see ongi oluline vahe, sest näiteks FR F2 on 6 kilo, ja selle 2 kilo eest on praktiline laskekaugus praktiliselt topelt TRG 42 kasuks. TRGst 2x raskem pooletolline enam tuntavat lisaboonust ei anna, mis õigustaks selle kaasastassimist.

Lisaks on 50 BMG kuuli ballistika kehvake võrreldes 300 WM või 338 LMiga, nii et pooletolline on ikka puhtalt soomusevastane relv, eriüksused lasevad inimest kaugelt näiteks Cheytaciga, mis on ballistiliselt palju parem kui 50 BMG, kuid sama raske relv ja natuke kergem laskemoon. See on eriüksuste asi, millega nad lasevad. Me räägime nüüd Kaitseliidu maakaitsekompaniidest

Snaipriasjanduses on tähtis mass ja inimeste baas, mõned üksikud võitlejad kusagil mujal ei ole sõjaliselt relevantne suurus, igas kompaniis ja võitlusgrupis peavad olema nii snaiprid kui täpsuslaskurid olemas. Kujutate ette, et näiteks jänkide maavägi kusagil Talebaniga sõdides lootis mingite sofi snaiprite peale? Ei lootnud, sest sofikaid on vähe ja nad olid kusagil mujal ja ajasid oma sofi asju reeglina ja ülejäänud pidid ise hakkama saama. Maaväel on oma snaiprikool ja rahvuskaardil ka, sofikatel lisaks oma.

Seega KLis on oluline koolitada võimalikult palju inimesi võimalikult hästi laskma, praegu tegeldakse lihtsalt nišivõimekuse ja kirbutsirkusega ning lõppu näha ei ole. Eriala baaskursuse läbinutega ka eriti ei tegeleta, sest kes see viitsib kaadri kallist aega mingite marginaalide drillimiseks raisata? Isegi kui need üksikud SN meeskonnad oleks kõige udupeenema varustusega, siis totaalse sõja korral see eriti kedagi ei morjenda, ei omi ega vastaseid, sest neid on lihtsalt liiga vähe, et mingit tuntavat mõju avaldada. Kastike kusagil staabiahvide tabelites on täidetud, kuid keegi oma silmaga oma snaiprit näinud ei ole. Normaalseid täpsuslaskureid saab üksusest, kus on normaalne laskeväljaõpe ehk piisavalt palju esilaskureid ja kütiklasse, sest alla esilaskuri täpsuslaskurit ei tee. Normaalseid snaipreid saab üksustest, kus on piisavalt täpsuslaskureid ja kütiklasse. Kütiklass lahtise sihikuga iseenesest ei tähenda veel midagi. KLis on snaiprikursuse katsetel esikütid lasknud optikaga oluliselt hullemini kui lahtise sihikuga, sest ei ole optikaga laskmist harjutanud. Optikaga harjutamiseks on vaja piisavalt 22 LR relvi, millega siis lasta neid sadu ja sadu padruneid, mis on vajalikud, et tekkiks oskus ja vilumus. Seda kõike on vaja teha enne TLEKi või uue nimega SEBAKit, sest seal ei ole selliseks jampsimiseks aega, et veebel peab laskuri asendit paika sättima, selline jamps on puhtalt üksuses tegemata töö ja laskepealike häbi. SEBAKi katsed on automaadiga, peaksid olema optikaga, kuid see ei ole võimalik, sest malevates lihtsalt ei ole relvi, millega harjutada. Lisaks laskeoskusele peab olema piisavalt tark ja vastupida, et suuta kogu vajalik teooria meelde jätta ja vajadusel rakendada, kui kolmandat päeva märjas metsas ülesannet täidetakse. Paljudel jookseb aju kohe lühisesse, eriti siis, kui panna väike vaimne ja füüsiline stress juurde, näiteks lasta meestel öö läbi metsas positsioonil kopitada ja vaadelda ning oodata midagi, mida ei pruugigi tulla. Üksi metsas on lihtsalt paha ja kole ja ei ole harjunud ka oma peaga mõtlema, snaiper peab oma peaga mõtlema ja ise hakkama saama. Seda ei ole võimalik õppida, see on iseloomu küsimus.

Jänkid on 2011. aastast alates promonud Trackingpointi sihikusüsteeme, link on siin http://tracking-point.com/products

2014 alguses ostis USA armee esimesed proovirelvad, müügimehed vahutavad sellest, et kolmveerandi miili ehk 1200 yardi peale on iga lask pihtas, kuid netis leiduvad videod väga ei veena. Tehnilise haridusega inimesed räägivad, et pigem on tegemist rahakama jahimehe vidinaga, millest võib snaiprile abi tulla, kui veel kõvasti arendada. Hind on ka päris soolane, snaipripüssid koos sihikuga kusagil vahemikus 19000-50000 USD tükist. Jänkid hakkasid oma M2010 ka eraisikutele müüma, guugeldades jäävad sellised 18000 USD hinnad ette komplekti eest, mis on ka väga soolane, isegi Sako M10 tundub sellega võrreldes odav

[ruger]

Lihtsam oleks võtta kas Rem700P 308 või MSR/PSR 338LM kaliibrile, ning lisada korralik optika peale. Selle hind ei tohiks tulla üle 6-7k euro. Relv ise (700P MLR)maksab näiteks USA-s ca 2300 dollarit http://www.gunbroker.com/Auction/ViewIt ... =500457705 (tavaline R700 338LM peale ca 1700 dollarit samalt lehelt) ja optikaks Nightforce või Leupold Mark 4 või Mark 8 seeriast, mis maksab ca 2000-3000 dollarit. See tracking point on huvitav vidin aga selle raha eest on paremaid ja odavamaid süsteeme. Lihtne on õelda, et teeme igast laskjast esmaklassilise laskja, kuid selleks peab ka midagi muud olema, kui lihtsalt ülikallis süsteem.

[Kulibin]

Käimasolev sõda ukrainas, on näidanud, et tavaoptika suht mõtetu ja samalajal kallis . Sobib rahuajal jahimeestele ja muudele ajukirurgidele Vaja on soojussihikuid, kas või kehva resoga, see pilt mis tuleb 320x240 microbolomeermatrixist, on piisav, et tabada IGAT imetajat kildi kauguselt ja sõjaolukorras pole vist suur katastroof, kui ei erista ühte liiki teisest. Kui ronis rindejoonele, järelikult võib tina saada ...

[trs]

Seda ei saa kuidagi ütelda, et tavaline optika relva peal oleks mõttetu. Enamik sõjategevust käib päevasel ajal.
Odav tsiviili mõeldud varustus on enamasti parem kui mitte midagi, aga sõjas on vaja ennekõike sellist varustust, mille peale saab kindel olla. Eriti kui sellest sõltub tihtipeale sõduri(te) elu ja võibolla kogu sõja tulemus. Kvaliteetsed termokaamerad ja moodsad öövaatlusseadmed pole ühestki asendist odavad, aga on eriti olulised olukorras, kus vastane neid kasutab.
Fr f2 on 7.62 kaliiber ja trg on temaga enamvähem samas kaalus. Kui rääkida jällegi "snaiprid massidesse", siis pole eriti oluline, et trg 42 on .338 toruga paberil efektiivne kuni 1.5km.
.50 relvi on natuke otsides tegelikult ka päris kergeid lühema toruga spets mudeleid 5-6kg+optika+moon ja igasuguseid muid huvitavaid lahendusi. Enamik tootjaid nimetab .50 mudeleid "anti-materiel rifle", mitte "anti-personnel rifle" ja sellest ka tema eesmärk, moon ning asendamatus teatud oludes.

[Kapten Trumm]

On tehtud katse, kus paigutati vastu päikest asuvale positsioonile metsas TL ühe meil ammu kasutatava püssi+optikaga ning vaatleja tsiviiilpoest ostetud vaatlusseadmega.
Positsioonid maskeeriti hoolikalt ning tulemuseks oli, et kui objektiive mitte katta, siis militaarkasutuseks mõeldud optika vilkus ja säras üsna kaugelt vastu, tsiviiloptikat võis märgata alles 50 m pealt.

Ei maksa sülitada tsiviilasjade peale. Muidugi kõik ei sobi, aga tõde on ka selles, et aastal 2008 loodud optiline seade võib olla juba samm edasi 1970ndate alguses loodud militaaroptikast.

[trs]

Oluline koht oli see, et lahingus on vaja relva ja varustust, mille peale saab kindel olla. See ei tähenda, et see ei võiks olla viimase malli kraam kõige vingemate specidega või tsiviilkasutuseks mõeldud. See oli rohkem selle kohta öeldud, mis puutub odavatesse soojuskaameraga sihikutesse võrreldes "kallis" tavaoptika. Tihtipeale on nö tsiviilis või fanaatikutele kasutamiseks mõeldud asjad tegelikult palju kvaliteetsemad(kogu varustus alates pesust, noast ja lõpetades saabastega) kui reasõdurile kättejagatav "heavy duty military" kraam.

[Kapten Trumm]

Tõestisündinud lugu: tellisin endale ühe kataloogikaubamaja binokli merel kasutamiseks, kuna see oli veekindel, kaugusmõõteskaala ja kompassiga. Asi oli kollasekirju.
Asjasse mittesegatuile - sellega on mugav võtta peilinguid ja kiiresti, kahe peilingu järgi tõmmata kaardile oma ligikaudne asukoht. Või saada aru, kas oled poist põhja või lõuna pool. Ühel militaarüritusel nägin ühe võitleja kaelas samasugust, ainult värvid olid must ja oliiviroheline ning peal änksad kirjad "military" - oli selle eest maksnud 3x niipalju kui mina maksin. Riist ise oli 100% identne.

NB! Ettevaatust binoklitega, millel on elektriline skaalade valgustus - TL-id ütlesid, et pimedas pidi selle valgustuse kasutamist läbi optika näha olema!

[Leo]

Palun täpsusta, milline bino see oli, mis on täpsuslaskurile sobiv ja mõistliku hinnaga? Korpuse värv ei ole oluline, selle saab üle värvida või teipida.

Kas ma võin oletada, et jutt käib sellest Biltema tootest hinnaga 109€ pluss postikulud? http://www.biltema.fi/fi/Vapaa-aika/Ret ... 000023974/