www.militaar.net

...
(6) Reservteenistuses oldud aja eest makstava toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
...

Nmsi viidatud määrus räägib reservväelate osas ainult õppekogunemisel osalemise eest makstavast toetusest.
Ja muidu ka on kogu 80. paragrahv rohkem nagu õppekogunemistest.
Ei ole sellist puhast, kuiva ja muretut tunnet nagu peale näiteks strateegilise sõduri või A4 postituse lugemist.

Millegipärast näitab minu teksti ka laenatuna, kuigi see on sisestatud peale viimast guotet.

Alguses oli kaks quote silti, aga /quote oli vaid üks.

Riigikaitseseadus

4. jagu Mobilisatsioon ja demobilisatsioon
§ 22. Mobilisatsiooni eesmärk

(1) Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek sõjaliseks tegevuseks.

(2) Mobilisatsiooni käigus kohustatakse kaitseväekohustuslasi ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmeid asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ning võetakse kaitseväeteenistusse vabatahtlikke.

https://www.riigiteataja.ee/akt/114032023031

Ehk, et mobilisatsiooni korral määratakse SA ametikohale. SA ametikoht muutuvad mobiliseeritud tegevväelasteks.

Kaitseväeteenistuse seadus

§ 7. Tegevteenistus

(1) Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus:
1) ....
2) kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid.

https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012001?leiaKehtiv

Tegevväelase sõjaaja ametikohtade palgaastmestik ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk

§ 1. Tegevväelase sõjaaja ametikohtade palgaastmestik

(1) Määrusega kehtestatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelaste ametikohtade palgaastmestik.
(2) Palgaastmestik on toodud määruse lisas.
https://www.riigiteataja.ee/akt/124032023016

LISA:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/12 ... 9_lisa.pdf#

Fucs kirjutas: ↑19 Veebr, 2025 14:19 ...
Kaitseväeteenistuse seadus
§ 7. Tegevteenistus

(1) Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus:
1) ....
2) kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid.

https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012001?leiaKehtiv
...

On kuiv, on puhas ja on muretu! Aitäh!

Kuidas selle tabeli palgaastmed suhestuvad näiteks maakaitse vaprate võitlejatega?
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/12 ... 9_lisa.pdf

Akf Fucs andis viited õigetele dokumentidele ja õigetele (hetkel kehtivatele) summadele. Ehk teisisõnu - antud teema kontekstis on reservväelased, -teenistus ja neile ettenähtud summad olemuslikult rahuaegne, RÕKide ja LÕKidega seotud asjad. Reaalse kriisi ja sõja korral, st siis kui toimub mobilisatsioon, muutuvad kõik teenistusse kutsutavad (koos “rahuaegsete” tegevväelastega) kõik tegevväelasteks, kellele kehtib ühtne ja (RA-tegevväelastega võrreldes) lihtsustatud tasustamise ja palgaastmete süsteem. Mis vähemalt esialgu peaks suures pildis korreleeruma RA twgevväleaste palgaskaalaga. See kehtib kõigile, kellel on SA-ametikoht ja kes mobilisatsiooni korral välja kutsutakse, sh KLi kaudu mehitatud SA-üksused ja maakaitse. Kõik muutuvad ühtemoodi tegevväelasteks uhesuguste kohustuste, õiguste ja tasudega.

Ootuste juhtimise mõttes tasub muidugi meeles pidada, et kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõja korral on valitsusel ühepoolne õigus kõiki riigi poolt makstavaid palkasid, toetuseid, pensione jms vähendada, kui riigil peaks raha nappima, või on arusaadav vajadus suunata riigi raha palkade asemel nt laskemoona hankimise, et üldse sõdida saaks. Õnneks või kahjuks kehtib see mitte ainult kaitseväelaste palkade, vaid ka taiviilteenistujae palkade, pensionite jms kohta.

Mis puudutab riigipoolseid tagatisi juhuks, kui mobiliseeritu peaks hukkuma või vigastada saama, siis selle puhul kehtib kõigile veteranipoliitika. St samad tagatised, hüved ja meetmed, mis rahu ajalgi kõigile, kellega midagi juhtub teenistusülesannete täitmise käigus - hukkumise korral 100 või 150 keskmist palka lähedastele + igasugused toitjakaotuspensionid jms. Vigasaamise korral üsna helded ühekordsed rahalised toetused, igakuised töövõimekaotustoetused ja elukestev ravi, rehabilitatsioon, proteesid jms esmajoones Kaitseväe kulu ja kirjadega.

On ilmselge, et see süsteem on seni mõeldud esmajoones väikese arvu RA hukkunute ja vigastatute puhuks, ja suure sõja järel läheb see ühiskonnale üsna kalliks maksma (aga see ilmselt kahvatub
Paratamatult sõja enda ja sõja muude tagajärgede kuluga). Aga nii on täna poliitikatesse ja seadustesse kirja pandud, ja kui riik millalgi peakski töötama selleks puhuks välja mingi lihtsama ja “odavama” süsteemi, siis olen kindel, et sõja (võiduka) lõpu järel saabki uute vanadussõjalaste ja vigastatud võitlejate eest hoolitsemisest üks üsna suur, oluline ja suure eelarvega riikliku ka ühiskondliku tegevuse suund.

Susan Lilleväli sõnul mõistab kaitseministeerium, et olulistes valdkondades peavad inimesed ka sõja ajal oma tööd edasi tegema. Küll aga rõhutas ta, et Eesti tööjõud on kokku ligi 688 000 inimest.

Ministeerium leiab, et põhimõtteliselt saaks asjad korraldada ka nii, et kaitseväe sõjaaja koosseisu arvatud 44 000 inimest ning tulevikus riigikaitselisele ametikohale määratud 144 000 inimest ei kattuks.

11. veebruaril saatis ministeerium kooskõlastusringile eelnõu, mis pööraks prioriteedid teistpidi. Nii, et esimesena saaks oma sõna öelda sõjaline riigikaitse.

"Kui inimene läbib ajateenistuse ja määratakse sõjaaja ametikohale, siis sellega on ta nii-öelda broneeritud," ütles Lilleväli.

https://www.err.ee/1609611935/voitleja- ... kaitsevael

Eelnõude infosüsteemist sellesisulist ei leidnud, on keegi kuskil mujal näinud?

Ja muide - kas teema pealkirjas olev küsimärk pole täna juba üleliigne?

LEITUD: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/16642311