14. leht 165-st

Postitatud: 05 Mär, 2011 22:55
Postitas setu
hall on parem kui valge

Pilt


tõde asub kuskil hallil taustal valgete ja roheliste ja lillakashallide ruudukeste näol

Postitatud: 26 Mär, 2011 19:24
Postitas Roamless
Ei käi küll Läti kohta, aga kriis on mõjutanud ka meie teise naabri õppusi :D
http://videogaga.one.lt/video?id=ofpffjpcgldcecjsmb

Postitatud: 27 Mär, 2011 11:34
Postitas setu
mnjah ülaltoodud läti talvevorm on siiski Rootsi abi.

Postitatud: 05 Apr, 2011 20:36
Postitas kala
Pilt

hmm...

Postitatud: 03 Mai, 2011 17:07
Postitas tommy
Lõpuks saadi ka esimene uutest patrulllaevadest vette,...P-05 "Skrunda".
Pilt

Postitatud: 03 Mai, 2011 17:30
Postitas Lemet

Postitatud: 04 Mai, 2011 8:22
Postitas Kapten Trumm
Laeva disain on ambitsioonikas, kuid lahja tootmiskvaliteediga väga probleemne. Jääb loota, et korralikult ehitatud, muidu hakkab asuma dokkides rohkem kui merel.

Postitatud: 04 Mai, 2011 9:43
Postitas Lupus
Miks Skrunda Saksa lipu all seilab?

Postitatud: 04 Mai, 2011 10:00
Postitas Lemet
Järsku Saksas valmistatud ja katsetused pooleli... :wink: Kummaline, et patrullkaatril pole mingit relvastust peal. Sümboolselt oleks võinud ju mingigi õhutõrje paarisseade ninas või sabas olla.

Postitatud: 04 Mai, 2011 11:52
Postitas alban
Laev ehitatud Saksamaal. Ilmselt foto Saksa lipuga tehtud enne laeva lätlastele üleandmist.

http://www.maritimejournal.com/features ... om-a-and-r

Postitatud: 05 Mai, 2011 20:51
Postitas Mobutu
Riigikaitsega on asi ühel pool ja nüüd lähevad lätlased oma riigi hävitamise järgmise etapi juurde. Ajakirjandusest jooksis läbi teade, et Läti riik ei pidavat lähemas tulevikus kohe kuidagi toime tulema ilma võõrtöölisteta.

Postitatud: 06 Mai, 2011 12:07
Postitas Tommi
Lemet kirjutas:Kummaline, et patrullkaatril pole mingit relvastust peal. Sümboolselt oleks võinud ju mingigi õhutõrje paarisseade ninas või sabas olla.
Teeb ju alles proovisõite teine. Esialgne projekt nägi vist ette 2 rasket kuulipildujat (12,7 mm) aga ilmselgelt võib see ka muutuda. Küll talle peagi ka mõni kuulipilduja või pisem suurtükikõks peale pannakse.

Eestile tuleb vist samasugune, kuid ilma relvastuseta ofc?

Postitatud: 06 Mai, 2011 12:14
Postitas Lemet
Proovisõit??? Tundub siiski, et kaater on juba tellijale üle antud ja lätlaste laevastiku koosseisus.

http://www.youtube.com/watch?v=yBh6rPdT ... re=related

Tõsi küll, videos väidetakse, et vajaduse korral võib laevale paigutada mitmeid relvi (kapteni püstol šeifis või automaat madruse madratsi all mahuvad ilmselt samuti sellesse kategooriasse)...aga kas igati optimaalsem polnuks seda juba tehases teha? Või on tegu mingite EU abirahade piirangutega :roll: Toimiva ja täpse "suurtükikõksi" paigaldamine juba valmisehitatud laevale, mis pole selleks ette nähtud, on suhteliselt suur ja töömahukas ettevõtmine, kordi lihtsam oleks seda juba laeva ehitamise käigus teha.

Postitatud: 06 Mai, 2011 12:26
Postitas Tommi
"Läti kasvatab muskleid..." :lol:

Kahju, et selline mõnitamine muidugi asjakohane on.

Postitatud: 15 Mai, 2011 10:27
Postitas Some
"Läti minister: koostöö NATOga asendugu lõimumisega"

Baltimaade ja NATO koostöö peab asenduma lõimumisega, ütles Läti kaitseminister Artis Pabriks laupäeval Tallinnas Lennart Meri mälestuskonverentsil.

Pabriks ütles BNSile, et diskussioonil Balti- ja Põhjamaade kaitsekoostöö teemal rääkis ta NATOst kui mitmekiiruselisest alliansist ning osutas vajadusele asendada NATO ja Baltimaade kooperatsioon integratsiooniga.

«Ma alustasin oma sõnavõttu kahe avaldusega. Esiteks ütlesin ma, et olen vastu Balti- ja Põhjamaade kooperatsioonile, ning teiseks, et erinevalt Euroopa Liidust, kus kaks või enam kiirust on meile takistuseks, on NATOs mitme kiiruse olemasolu meile abiks,» ütles Läti minister.

«Ma pean kooperatsiooni meie regiooni jaoks vananenud mõisteks. See mõiste tuleb kiiremas korras asendada integratsiooniga – Balti riikide integratsiooniga ning Balti- ja Põhjamaade integratsiooniga. Sest kooperatsioon käib nii: tuleme, teeme koostööd ja kaome seejärel igaüks oma «urgu». Seevastu integratsioon tähendab, et me muudame mitmed valdkonnad tõepoolest ühisteks – näiteks relvastushanked, energia- ja transpordipoliitika. Arvan, et kooperatsiooniideega me enam edasi ei arene. Sellest ei piisa,» leiab Pabriks.

«Mitmekiiruseline NATO tähendaks seda, et ühed regioonid või riigid liiguvad oma NATO-siseses lõimumises kaugemale, tehes sellega sõjalise ja kaitsekoostöö odavamaks, efektiivsemaks, uute ohtude suhtes paindlikumaks ning aidates lõpptulemusena NATO-l muutuda organisatsioonina tugevamaks,» selgitas Läti kaitseminister.
http://www.postimees.ee/?id=437946

==============

Ma ei saanud sellest sõnavõtust küll halligi aru...