www.militaar.net

Minu mõjutustase jääb üksikmehe (rühma-, kompanii- ja vanemparameedikud) väljaõppe tasemele.

- eks ma tean et enne KVÜÕA nädalat parameedikute õpe nädalaid kuskil mujal kestnud on. Aga ma küsin nüüd - mis toimub parameedikutega pärast TERKis õppimist? Kes seda organiseerib ja mille alusel? Veel kord - parem kui need vormides vennad sõda mängivad, kui nad üldse midagi ei teeks. Või sa arvad, et need StVP ja JV üksused meditsiiniasjadest rohkem sotti ei saa, kui harjutustel muudkui koos harjutavad? Ma pean silmas ülematest reameesteni, erialast sõltumata. Ja siis võiks muidugi küsida, et kuidas parameedikute, väljaõpe oma ülejäänud üksuse väljaõppega seotud on? Kuidas nad liituvad näiteks ülejäänud TT kompanii või MP patarei õppega? Ajaliselt näiteks? Ikka vale puu all?
Et asi väga tõsiseks ei läheks siis üks lugu meditsiinist ka. Nii nagu sina antidepressantide osas kahtled, kahtles üks patsient ka mingi muu ravimi osas. Ütles arstile: Kas te arvate et ma usun ka selle toimesse? Arst vastas: Ega eesel ka ei usu kui loomaarst rohtu annab...! Ma pole muidugi arst ... aga oma asjadest tean ma ka üsna hästi!
Ja sinust Actual ei saa ma ka aru, oled sa puhastverd frits või eesti ersats? No kuidas saakski sulle tõestada, et NATO töötab ka sõja korral, kui sõda ei ole? Ei saa ju ka seda öelda, et näe 10 aastat pole sõda tulnud, sest me oleme NATOs. See oleks naiivne eks. Aga kaua me peaksime ootama, 20 aastat, 30 aastat? Ja siis sa ütleksid, et häh sel põld mingit tähtsust. Eesti oli lihtsalt nii mõttetu, et isegi rünnata ei tahetud. Kas sa võiksid kirjeldada, millisest iseseisva kaitse võimekusest see NATO liikmelisus meid kõrvale põigelda aitab. Võimekus mis võimaldaks Eestil üksipäini Venemaa külliti lüüa? Ja loe nüüd tähelepanelikult. Kui NATO liikmelisus Venemaa tagajalgadele ajab, siis peaks ta ju vägagi tõsiselt võetav asi olema ... või mis. Ise sa lood kive mida tõsta ei jaksa.

Ja nüüd andke tuld. Kena kui mõne positiivse arengu ka leiaksite. Mina omalt poolt luban nädala negatiivsust negatiivsete osas tagasi hoida.

No aga ongi ju positiivne areng ja missugune - suhteline areng võrreldes 1994. a, Lätiga jne - areng on tohutu olnud.
Mida ainuüksi maksab see 155 mm haubitsapataljon võrreldes 90ndate otsetule relvade ja nappide miinipildujatega....

Ainult absoluutskaalal tuleb paraku tunnistada, et me pole just eriti kaugele jõudnud. Absoluutskaala positiivses otsas on siis nö tegijad väikeriigid, Iisrael, Sveits, Singapur, ka Soome jne. Teises otsas sõjaline balast nagu näiteks Island jms.

Ja mis kõige hullem, kui me vaatame sedasama Soomet ja mõtleme rahale, siis Soome paneb ühe euro eest märksa rohkem lahingujõudu välja kui Eesti. Ühest küljest tuleneb see majandusseadustest (masstootmine on odavam) ja ajafaktorist, teisalt meie armastusest bürokraatia, staabimajanduse, ja last but not least - väga kuluka kaadriga kõiksugu probleemide lahendamise vastu.

Kui läheb aga 100m jooks lahti ja käib stardipauk, siis esimestena üle finishijoone jõuavad ikka need absoluutsel skaaal tegijad, kellel 10 sek ajad on. Suhtelisel skaalal tugev,aga absoluutsel nõrk Eesti sörgib üle selle finishijoone hingeldades (ja võibolla juba liitlaste kanderaamil agoonias) suhteliselt tugeva, kuid absoluutselt nõrga 16 sekundiga ja jõuab veel enne hinge heitmist rõõmu tunda,et 16 sekundit on parem kui 20 aasta tagune 30 sekundit.

Lihtsalt minu mitterepresantatiivne tähelepanek elust (ja siit foorumist kah), et mitmete LT ja LTT hädade olemuslik põhjus näib olevat nende erialade süsteemse hariduse puudumine EV-s. Seetõttu puudub ka laiem arusaam ja kandepind. Meie vaenlane lahendas/lahendab seda probleemi lausa spetsiaalsete sõjakoolidega. Mistõttu kohti täidavad juhuslikud inimesed või patoloogilised rangerid, kes oma ninaotsast ja AK4 laskekaugusest kaugemale näha ei suuda. Nagu on imelikke asju selle meditsiinirühmaga, samasuguseid asju on pioneerirühmaga ja kindlasti mitme-setme LT/LTT allüksusega veel, samadel põhjusel on raskusi tehnika korrashoidmisega jne jne jne. Minuarust tingibki see hädad, et pannakse kõvasti rõhku ahelikus ründamisele, aga kui vastane 10 meest sealt maha niidab, siis jookseb edasine kokku. See (ja taoline vastastikune haukumine ning sulaselge igrorants) on tegelikult kurvastav, sest vägi on meil väike ja tulemus sõltub justnimelt osade koostöövõimest.

äkki keegi oskab kommenteerida järgmist teemat:

miks on nii, et kaitseväe arstid ei saa kirjutada välja retseptiravimeid? neid ravimeid siis, mida kaitseväel endal ei ole. et kaitseväelane saab väeosa arstilt retsepti ja läheb sellega apteeki? miks peab kaitseväelane minema perearsti (kes võib kusagil eesti teises otsas olla) juurde selleks, kes pole kaitseväelase haiguslooga üldse kursis, ja retsepti küsima ja lisaks veel saama tõendi esitamiseks väeosa raamatupidamisele, et talle siis kaitsevägi ravimid kompenseeriks?

kas kaitsevägi vahetab kaiseväelaste tervisealast informatsiooni tsiviil-infosüsteemiga (e-tervis vmt.)? on loomulik, et kaitseväelane ei ole terve elu kaitseväelane, kas ei peaks teda tsiviilis ravivatel meedikutel olema ülevaade kaitseväelase tervislikust seisundist ja mis ravimeid tarvitanud on või mis vigastusi saanud? ja vastupidi - et kui kaitseväelane tuleb teenistusse, siis on olemas ülevaade tema eelnevast tervislikust seisundist (mida ainult KAK-i läbimine ei peegelda)

miks kaitseväe arstid ei saa väljastada töövõimetuslehti? jällegi - miks peab kaitseväelane kogu seda teemat ajama perearsti või tsiviil-eriarsti kaudu?

kas kaitseväe arstid on kuidagi "vähem arstid" kui tsiviilarstid?

mulle tunduks nagu loomulik, et kui kaitseväel on oma meditsiinisüsteem, siis saab kaitseväelane kõik meditsiinilised toimingud ära teha ühes ja samas kohas, mitte nii et pool kaitseväes, pool tsiviilis. eriti kui tundub, et need kaks süsteemi kaitseväelase terviseseisundi ja tervisliku mineviku kohta omavahel ei vaheta.

Väeosa arst peaks olema tegelikult ise juba teenistuja jaoks nagu perearst, kes testib ta tervist, kirjutab vajadusel saatelehti-retsepte ja kuni teenistuse lõpuni. Peale teenistust võib erru läinud teenistuja võtta kontakti kasvõi vana perearstiga, kes oli tal ennem teenistust. Aga teenistuse alustades on vahetus, kus perearstiks saab väeosa arst.

hillart kirjutas:KV-s teeniv arst saab küll kirjutada välja retseptiravimeid.

no mulle ei kirjutatud küll kordagi, alati ikka saadeti perearsti juurde

Perearsti väide asjaga mittekursisolemisest ei pea paika, kuna KÕIK persooni tehnilist (tervise-) seisundit puudutav kajastub EV tervishoiu infosüsteemis, kuhu kõigil asjassepuutuvatel spetsialistidel pääs on.

ei teadnud minu perearst mitte kui midagi nendest asjadest, mis kaitseväes mul tehtud olid.

Sellele küsimusele jõudsin juba eelnevalt vastata. Iga persoon KV-st on kantud üleriigilisse tervishoiu infosüsteemi (on seda juba alates tema sünnimomendist) ja seega pole üldse oluline tema edasine teenistuses olek või mitteolek - kõik tehtud tehnohooled, diagnostikad, remondid jne., jne. on kirjas ning asjassepuutuvale seltskonnale kasutatav info.

no mina oma e-tervise lehele ei näe küll mitte kui ühtegi kaitseväega seotud sissekannet.

Ma arvan, et järgmine jutt kuulub pigem siia kui Lahing VÕru linna alla

Vot ei oska öelda, kas sel aastal on "kõige reaalsem" aga areng on kindlasti.
2003 tegutses põhimõtteliselt 1 pataljon ja tema vastased.
Ma tea mis arengud olid 2004-2006 aga küllap arenes õppuste ettevalmistus, tagasiside, vahekohus jne jne. Ehk siis arenes oskus korraldada õppust. Kas 2004 lisandus KL? Ja vahepeal läks brigaad ka ju veel "väljale". Kui 2003 juhtis õppust brigaad, siis 2005st? oli brigaad ise juba õpilane.
2007 tuli arenguna juurde hindamine - CREVAL. Isegi kui see palju pahameelt tekitas, siis see oli kindlasti areng.
2008 lisandusid brigaadile KRK ja KL 2 staapi. Ma arvan, et koostöö arendamise mõttes oli tegemist sama suure arenguga nagu CREVALi kasutuselevõtuga hindamises. Kusjuures KRKd olid just loodud. Ja siis muidugi lätlased.
2009-2011 JvBr + KRK (KL) koostöö arenemine. Ma arvan, et selles vahemikus muutus aina paremaks maaalade kasutamine. Ja kas 2011 oli ühe hinnatava pataljoni (JP) asemel juba kolm (ÕT+TaP)? Leedukad sel ajal vist arvasid, et eestlase ja lätlased teevad mingit nalja.
2012 JvBr rollis KRK. Formeerimised, lahinglaagrid ja "aktiivne" faas olid kõik ühe stsenaariumi järgi. Reservväelasi 1xJP + mõned allüksused. Leedukad osalesid 1. korda.
2013 läheb vist juba ulmeks aga ... ma saan aru, et osaleb merevägi. Belglased on "siniste poolel". Vastastest Läti+Leedu üksustele on lisandunud britid ja poolakad. Viimased vist vaid lennukitega.
Võite mulle igasugu juttu ajada, aga britid või leedukad ainult viisakusest siia ei tule. Kui britid veel ehk teevad luuret-näitavad kohaleolekut-täidavad liitlaskohustusi, siis leedukate 2. osalemine on omaette märk.
10 aastaga pataljon+ -st brigaad+-ks, maaväest relvaliikide ja väeliikide koostööni, EKV õppusest üheks piirkonna tähtsamaks konventsionaalse sõjapidamise õppuseks ...
Võib olla on areng olnud aeglane - 10 aastat ikkgi, kuid stabiilne. Kui mõõtmetest pole suurenenud, siis on arenenud kvaliteedilt. Ja no millega võrdled?

Rõõm täheldada, et peale pikemaajalist rusikaga rinnaletagumist, vaprat paigaljooksu ja ennastsalgavat kaitseväelist molutamist viimastel aastatel ka asiseid asju on toimumas...ja taas mõni ka tulemas.

Laevad tõid Paldiskisse tehnikat, varustust ja relvastust NATO Kirdekorpuse staabi jaoks, mis hakkab õppuse Saber Strike ajal paiknema Tapa sõjaväelinnakus. Koos 17 sõidukiga saabus Eestisse 50 Poola ja Saksa kaitseväelast, kes sõitsid täna hommikul Tapale, teatas kaitseministeerium.

3.-14. juunini kolmandat korda Eestis, Lätis ja Leedus korraldatav Saber Strike on USA Euroopa väejuhatuse õppus, mille eesmärk on üksuste koostöö harjutamine ühisoperatsioonideks. Õppus toob Eestisse NATO Kirdekorpusele lisaks Ameerika Ühendriikide ründelennukid A-10 ja tankurlennukid KC-135. Õppuse juhtstaap asub sel aastal Leedus, Lätis viiakse läbi maaväeüksuste koostööõppus, kus Eestist osaleb Scoutspataljon.

Paldiskisse saabunud Poola mereväe dessantlaevad on mõlemad võimelised transportima 1600 kilomeetri kaugusele 19 veoautot või 9 tanki koos 80 kaitseväelase ning nende varustuse ja relvastusega.

Kokku osaleb õppusel 1800 kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist ja NATO kirdekorpusest. Eesti saadab õppusele pea 250 kaitseväelast.

http://www.postimees.ee/1246550/poola-d ... varustuse/

Seekordne KT 2013 peaks siis olema esimene, kui (NATO riikide) lennuvägi sekkub maapealsetesse lahingutesse.
Nt Loksal maabunud KL meredessanti toetas õhust üks Poola Su-22. Kui hästi või halvasti see toimis, teavad asjassepühendatud. Tõsi, esialgu on osalenud lennuväekomponent pisike murdosa operatiivvõimekusest, mis on vajalik Eestis õhuruumis domineerimiseks.

Tegelikult oli ka nn Loksa dessandi (suhteline) õnnestumine (eriti arvestades osalenud üksuste "prioriteetsust") üks väga suur samm edasi KL operatiivvõimekuses (üks kohal viibinud VF digilaigus alampolkovnik jälgis toimuvat pingsa tähelepanuga - nagu ka pressifotodelt näha võib).

Et osalesin ka Kt 2013 TM LaKo koosseisus ja peaks ütlema, et oli väga ladus orgunn ja tihe väljaōpe. Seega vastupidine eelmisel aastal kuuldule. Loksal toimunu eest ei jōudnud instruktor/kohtunik ära kiita. Mida päev edasi seda paremini kōik sujus. Mul tekkis esimest korda tunne, et julgeks selle kambaga luure minna.

Eks naljakatesse koduvideotesse on ka materjali vaja.