Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

[wambambola]

Natuke eestimaist kah siis. Postimehe artikkel http://www.postimees.ee/1187328/usa-saa ... a-koreasse.
"USA õhujõudude kaks superpommituslennuk B-2 lendasid". Isegi lause on valesti kirjutatud ja terminoloogia ei ole ka õige. Ma tean, et wikipeedia ei ole ka alati hea lahendus aga .... seal on ju ka õigemini see lahti seletatud. Ajakirjanduse tase on ikka mega hea.

[Castellum]

Natuke eestimaist kah siis. Postimehe artikkel http://www.postimees.ee/1187328/usa-saa ... a-koreasse.
"USA õhujõudude kaks superpommituslennuk B-2 lendasid". Isegi lause on valesti kirjutatud ja terminoloogia ei ole ka õige. Ma tean, et wikipeedia ei ole ka alati hea lahendus aga .... seal on ju ka õigemini see lahti seletatud. Ajakirjanduse tase on ikka mega hea.

Aga mina siin küll mingit eriti hullu lugu ei näe. Eesliide 'super' on ju üsnagi harilik võrde väljendus ja mitte tehniline termin...ja tegu on ju superlennukiga ja mitte igapäevasega? Selles mõttes, et üle keskmise, maailma sõjalennukite võrdluses...

Ainuke viga, et minu arust peaks vastavalt eesti keele eripärale tegusõna olema ainsuses, seega 'kaks superpommituslennuk B-2 lendas'. Ehk on seegi reegel vahepeal muutunud...

Nii et mingit erilist apsakat justkui ei ole?

[Würger 190G]

Natuke eestimaist kah siis. Postimehe artikkel http://www.postimees.ee/1187328/usa-saa ... a-koreasse.
"USA õhujõudude kaks superpommituslennuk B-2 lendasid". Isegi lause on valesti kirjutatud ja terminoloogia ei ole ka õige. Ma tean, et wikipeedia ei ole ka alati hea lahendus aga .... seal on ju ka õigemini see lahti seletatud. Ajakirjanduse tase on ikka mega hea.

Aga mina siin küll mingit eriti hullu lugu ei näe. Eesliide 'super' on ju üsnagi harilik võrde väljendus ja mitte tehniline termin...ja tegu on ju superlennukiga ja mitte igapäevasega? Selles mõttes, et üle keskmise, maailma sõjalennukite võrdluses...

Ainuke viga, et minu arust peaks vastavalt eesti keele eripärale tegusõna olema ainsuses, seega 'kaks superpommituslennuk B-2 lendas'. Ehk on seegi reegel vahepeal muutunud...

Nii et mingit erilist apsakat justkui ei ole?

Eriti kui mõelda, mis 1 B-2 maksab

[wambambola]

Viimatu kuulsin 2 miljardit dollarit. See lihtsalt tundub vale.

[Lemet]

Lauri Laugen on võtnud tarvitusele uue sõna...

Lisaks on USA õppuste raames Lõuna-Koreasse paigutanud varghävitajaid F-22.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=65906634

[oleeg]

Lauri Laugen on võtnud tarvitusele uue sõna...

Lisaks on USA õppuste raames Lõuna-Koreasse paigutanud varghävitajaid F-22.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=65906634

Vahest mõjuks väljendi värdtõlk kasutuselevõtt? Mõjub sarnaselt...

terv
o

[just plain mean]

Teema pole õige, aga küsin ikka: mis on juhtunud lugupeet corvusega, et kõik tema varasemad postitused on kustunud (kustutatud)??

[Lemet]

Corvus otsustas protesti märgiks pärlid põrsaste eest kokku korjata. Millest on õigupoolest kahju, sest mõne sära oli peris kena...

[Tapper]

corvus on kadunud? Mul juba ca paar kuud corvus bännitud. Ei tea kas solvus või?

Põhjus miks minul on ta bännitud: diskussiooni partnerite räme halvustamine - no hakkab vastu, teine säärane on andrus, teda ma veel talun, kuna postitused on tal kordades lühemad kui corvusel.
Akadeemilises õhkonnas kogunenud väljapritsimata sapp tuleb kuskil välja valada. Ilmselt neil ei lähe akadeemilises maailmas hästi, kui on aega ja tahet lihtsatele sõjandusfoorumlastele "jüriööd " tegemas käia.

Sina oled Lemet süüdi, et Corvuse pärle sigade tõttu pole, P-Korea teemas andrus just sättis sind seaga ühele pulgale!

[Castellum]

Foorumiski sarjata saav Delfi püsiautor oma uue tööga:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=65981158

sealt lause: "Mereväes on kolm laevastikku: Beihai, Donghai ja Nanhai, selgub dokumendist."

Ehk siis eesti keelde ümber panduna - Põhjameri (-e laevastik), Idameri (-e laevastik) ja Lõunameri (-e laevastik). Iseenesest ju vägagi loogiline...

[hillart]

Peaks siiski konstateerima ühte ebakõla selles artiklis. Nimelt väidetakse selles Hiina Rahvavabastusarmee OHVITSERIDE üldarvuks 850 000, samal ajal, kui teadaolevalt on Hiina Rahvavabastusarmee IK üldarvuks (viimastel andmetel) 2,5 miljonit. Midagi siin ei klapi, arvan ma.

Kuna teema on juba tülgastuseni puupüsti täis totaalsest saastast meie omamaisest tõlketegevusest, siis toon siiski ära ka ühe erandliku ilmingu.
Ostsin Charles Whiting´u "Salasõda Ardennides", tõlkija Heikki Talving. Oi-oi kui suurte kõhklustega ma seda tegin. Ikka tingituna meie raamatulettidel laiutavast viimase aja tõlketegevuse väljunditest, missugune minus lausa äärmist tülgastusega segatud tõrjereaktsiooni esile kutsuma hakanud on. Nii ilmset tõrjereaktsiooni, et olen juba lausa loobunud neid isegi poeriiulilt kätte võtmast, et pilku sisse heita.
Aga seekord - ülla-ülla, mis ime see!! Päris nagu omas emakeeles kirjutatud. Ja ongi nii! Puhta eestikeelne tekst, ja lauseehitus, ja sõnad ja ... Suisa suu vajus ammuli, nii nauditav lugemine. Mitte ainult sisu poolest, vaid eelkõige just tõlkekvaliteedilt (kuna see nii erandlik viimasel ajal on). Kohe huviga hakkasin uurima, et mis imemees see nüüd selle raamatu tõlkinud küll oli. Just-kui vanad head ajad tulid meelde, kus ka meie emakeelt veel au sees hoiti ja selle lörtsimist üheks surmapatuks loeti. Kuid siis aga pidin kurvastusega nentima, et tõlkija nimi oli trükitud leinaraami. Eelmisel aastal (19.03.2012) lahkus see mees kõigest 61-aastasena meie maailmast manalateele.
Seega - see päiksekiir tõlkemaailmas, selleks üksikuks välgatuseks meie jaoks ka jäi. Kahjuks.

[toomas tyrk]

Talving jõudis tõlkida (õnneks) küll veidi rohkem raamatuid kui üks. Praegu kiire otsing näitas, et veel kaks tema tõlgitud raamatut on hetkel müügis. https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?89651

Ise aitasin kunagi tõlkevasteid leiutada "Teise Maailmasõja väejuhid" nimelisse raamatusse, mis paistab praeguseks juba müügilt kadunud olevat.

Vana kooli ajakirjanikuna armastas ta ikka põhjalikku ja korralikku tööd teha. Õnneks on veel selliseid tõlkijaid.

[Kapten Trumm]

Lõpetasin just uue raamatu "Snaiper idarindel" lugemise.
Kuigi antud erialal väga valgustav lugemine, ei mäletagi snaipritest ja tollest perioodist eestikeelset nö juturaamatut.
Aga.....tõlketöö on kõige ehedam hapukurk....
Tõlkijaks keegi naisterahvas, kes vist Google Translatorit tarvitanud.
Kõige läbivam rumalus on muidugi divisjoni ja diviisi segi ajamine, muudkui need saksa mägidivisjonid seal.
Division on maakeeli diviis. Divisjon on tulnud meile vene keelest ja tähendab pataljonisuurust suurtüki-, raketi- või tehniliste vägede üksust.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Peaks siiski konstateerima ühte ebakõla selles artiklis. Nimelt väidetakse selles Hiina Rahvavabastusarmee OHVITSERIDE üldarvuks 850 000, samal ajal, kui teadaolevalt on Hiina Rahvavabastusarmee IK üldarvuks (viimastel andmetel) 2,5 miljonit. Midagi siin ei klapi, arvan ma.

Torkas mullegi silma see müstiline ohvitseride arv, nii et pidin klikkama artikli all äratoodud originaalloo viidale - muidugi oli delfi autor puhast p...ka pannud

Number 850 000 on hiinlaste inglisekeelses artiklis nende maaväe isikkoosseisu ÜLDARV - tarvitatud mõiste on "total strength".
Samas artiklis tuuakse allpool ära ka Hiina mere- ja õhuväe isikkoosseisu üldnumbrid, kirjapildiks on siis aga "officers and men"...

Delfi autor on sellest kõigest osanud kokku kombineerida mingid müstilised väeliikide "ohvitseride" arvud - no peab ikka haruldane hädapätakas olema, et sellest hiinlaste mis siis et puisevõitu aga siiski lihtsasti arusaadavast inglisekeelsest artiklist sellist jama delfi looks tõlkida

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Lõpetasin just uue raamatu "Snaiper idarindel" lugemise.
Kuigi antud erialal väga valgustav lugemine, ei mäletagi snaipritest ja tollest perioodist eestikeelset nö juturaamatut.
Aga.....tõlketöö on kõige ehedam hapukurk....
Tõlkijaks keegi naisterahvas, kes vist Google Translatorit tarvitanud.
Kõige läbivam rumalus on muidugi divisjoni ja diviisi segi ajamine, muudkui need saksa mägidivisjonid seal.
Division on maakeeli diviis. Divisjon on tulnud meile vene keelest ja tähendab pataljonisuurust suurtüki-, raketi- või tehniliste vägede üksust.

...selle raamatu headest-veadest siin juba tükk maad varem kirjutatud - rehitse allapoole

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... start=1005