www.militaar.net

Kriku kirjutas:
Äkki kellelegi on see teadmine kasuks - need mustad plastmassist plönnid, mida "Selveris" hiirelõksu pähe 2 euro eest müüakse ja millesse ma ostes väikese kahtlusega suhtusin, töötavad suurepäraselt. Kui paigaldada piisavalt väike kogus juustu ja see väikese sõrme otsaga vastavasse õnarusse kinni vajutada, siis on tabamus kindel ning surm kiire. Löögi annab ca 4x4 cm ogaline plaat ja kõigi püütud elukate ülakeha oli ikka päris lapik.

https://www.selver.ee/hiireloks-bros-1tk

Võin sama kinnitada. Olen eri tüüpe garaazi laiali pannud ja saagi saab ikka sellest plastjublakast. Ongi paras aeg jälle alustada sest loomakeste olemasolu on tuvastatud, kuigi ei saa aru miks nad toimetasid riiulis kuhjas mis valdavalt koosnes vanadest emaplaatidest, graafika ja võrgukaartidest jms millist kõike üle jääb kui regulaarselt koduseid arvuteid ümber ehitada. Võibolla peaks eksperimendi korras söödaks transistori panema...
Aga mis muttidesse puutub siis see aasta otsustasid nad minu õueala ignoreerida...

Mul töötas suvel maakodus tavaline veneaegne vineeralusel traatlõks ja niimoodi, et sööta ei pidanud üldse panema. Uudishimu ja vajadus kõik üle nuusutada (ehk toimis ka eelmise ohvri lõhn) olid piisavad peibutised. Neid lõkse peab muidugi veidi tuunima ka - kindlama tulemuse annab kui veidi vedru peale keerata ning alusesse naelad püsti lüüa.

Täna hommikul arvatavat kannibali eemaldades tuvastasin, et kuhugi oli kadunud pool pead ja esinesid ka täpsustamata puudujäägid kõhukoopas. Nii et üks kahest - kas selline käitumine on üldine või on päris kannibal veel jooksus. Lõks läks uuesti üles.

Võiks jah hakata konstrueerima-patenteerima süsteemi, milles on lõksud üksteise sees nagu matrjoškad: vähimas juust ja iga järgmine siis reageerib kannibalidele. Äkki saaks feimi ja sulli või midagi.

Walter2 kirjutas:Mul töötas suvel maakodus tavaline veneaegne vineeralusel traatlõks...

Minul töötab selline siiani kodus. Mõõtmetelt pigem tagasihoidlik ja vanuselt siiski juba uue vabariigi ajast. Hästi töötab aga minu oma on väärt lisaga - pärast klõpsu on ohver ja seade alati (!) eraldi. Vahel kuni 30cm vahet. Ons põhjuseks insult või infarkt või lihtsalt imetabaselt täpne lõksu konstruktsioon - ei tea. Aga ma olen rahul. 4:0 minu kasuks, sest uhkelt riietuvat vurrukandjat lihtsalt pole.
Ahjaa... eelmisel talvel jõudis 1 isend toimetada ühe päeva. Tulemuseks 1 läbi näritud netikaabel. Juu see bitivärk on ikka mokkamööda.

Tea kas on olnud saagivaene suvi või milles asi aga peaaegu iga teine hiir kes öö jooksul lõksu satub on hommikul olnud poolenisti nahka pandud. Varasematel aastatel pole ma seda näinud, kuigi hiiri saab sügiseti sõna otseses mõttes massiliselt püüda. Lõksudena kasutan Swissinno Supercat'e.
Mingi viis aastat tagasi sai nalja pärast Saksamaalt üks ostetud (maksis vist 2€). Et asi toimis sai neid mõned juurde osta (kas Bauhofist või K Rautast seda ei mäleta; Eestis juba kohaliku hinnaga ehk vist miskit viie euro tuuris) ja püügile panna. Täpset arvet ei pea, aga hiiri tuleb umbes nagu Vändrast saelaudu Mitte mingit sööta ma lõksudesse ei pane (alguses oli keele peal mingi kollane möks, aga see on praeguseks ära auranud). Ükskord sain isegi roti kätte. See oli küll rohkem juhuse värk et peadpidi lõksu jäänud rott pimesi just minu poole tormas nii et sain käega kinni nabida ja raisa lihtsalt maha lüüa.

Mina sain täna lõpuks kätte isendi, keda poldud pärast lõksujäämist söödud. Nii et hetkeks on vist rahu majas.

Lõksujäänud hiirelaiba kallal maiustamises võiks karihiirt kahtlustada. See on üks igavesti näljane tegelane.

See viimane igatahes kindlasti ei olnud karihiir. Juttselg-hiir oli: https://et.wikipedia.org/wiki/Juttselg-hiir

Need praegused ilmad ajavad massiliselt hiiri metsast majja. Nii palju pole neid siin varasemal paaril aastal olnud. Eelmisel talvel kass vist püüdis majast 9 hiirt terve talve peale. Praegu seis juba 7:3, kokku 10.

See hiirteasi käib lainetena jah. Mõnikord mitu päeva järjest kõik lõksud täis, siis pikem vahe ja jälle uuesti. Selle laibasöömisega samamoodi. Karihiiri polegi vist lõksudesse sattunud... kui siis ammu, aga eks neid ikka olla võib. Kamajahuga püüan, ega seda nad vist ei söö kah.

Külma ilmaga, kui süüa vähe, pidavatki hakkama lõksudesse jäänud kaaslasi närima: http://www.bordermail.com.au/story/5930 ... nnibalism/

Küll ikka peab see loom loll olema, kes käib lõksu juures surnud liigikaaslast või igatahes samas kaalus elukat söömas ja siis ise samasse lõksu läheb. Neil on ikka kogu strateegia ainult paljuneda-paljuneda-paljuneda. Toidavad selle käigus poolt metsa

Kriku kirjutas:Neil on ikka kogu strateegia ainult paljuneda-paljuneda-paljuneda.

Elu mõte: paljuneda et õgida ja õgida et paljuneda.

Kaks aastat töötasid mu "vurrulised" Hiina peletajad perfektselt, võtsid vähe voolu jnejne. ja veneaegsed vineerist lõksud nälgisid. Kolmas aasta sai ka peaaegu otsa, aga kahjuks eile jooksis üks tõbrik mind "jalust" ja vana kaardivägi sai uue sööda. kaks tundi, plõks, rabelemine ning rahuldustundetult seadsid mu hellad näpud vedru taas pingesse-tühipauk. Hommikuks oli pesa hõivatud ja viimase 1000 päeva esimene liha käes. Varemalt oli sügiseti(okt-nov-dets) saak ikka 15-40 isendit. Seega julgeks ka elektroonikale plusi panna(maja kahekordne, neli peletajat esimesel korrusel, üks teisel). Eelmine november kuulsin korra seina vahel krõbinat, korra ka ripplael roomamist, aga ei kordunud ning lõkse ei pannud. Kassi pole juba 15a, viimati oli neid kolm, istusid köögikapil ja "plaksutasid ripsmeid", kui sahvris õhupüssiga snaiprit mängisin...

Sam Beaver kirjutas:Elu mõte: paljuneda et õgida ja õgida et paljuneda.

Elu mõte on 42. (Douglas Adams, "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas")

Z03 kirjutas:

Sam Beaver kirjutas:Elu mõte: paljuneda et õgida ja õgida et paljuneda.

Elu mõte on 42. (Douglas Adams, "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas")

Siinkohal Sa kahjuks eksid, 42 on Adamsi järgi vastus Universumi põhiküsimusele.

Elu, universumi ja kõige mõte on 42 .