www.militaar.net

äkki oli järjekorranumber

meil tehti putru 1944 aasta lihakonservidest, ca 1 ja 3 kg tavotised plekkpurgid olid, peal musta värviga cornet beef või midagi taolist, nii et vist nn ameerika abiga tegemist
Läks alla küll ja vägagi hästi

Mis aastatel need liha '42 ja konservid '44 siis söögiks läksid?

Manurhin kirjutas:Mis aastatel need liha '42 ja konservid '44 siis söögiks läksid?

1990

normalnaja havka -
48 aastat kuskil vedelenud ,tea mis keemiaga võis olla töödeldud või soolatd või hoopis sügavkülmutatud

aga muidugi sõduritele söödeti sisse igasugu gavno niiet pole seal midagi imestada kui oktoobrirevolutsiooniaegseid konserve välja ilmus

"Gulagi Arhipelaagis" kirjeldab Solženitsõn, kuidas vangid olid leidnud igikeltsa seest mammuti ja selle nahka pannud. Asi see mõnikümmend aastat aastatuhandetega võrreldes siis ära ei ole.
Aga sõjaväe söök oli seinast seina. Oli kohti, kus tavaline menüü oli:
1. roog. Vesi kapsaga;
2. roog. Kapsas veega;
3. roog. Vesi ilma kapsata.
Samas näiteks piirivalve Ventspilsi mereväebaasile uue staap-kasarmu ehitusel oli toidu kvaliteet kordades parem kui linna restoranis. Esiteks anti toiduaineid välja mereväe normatiivide alusel, teiseks polnud objektil ühtegi praporit, ainult vanemleitnandist rühmakomandör, kolmandaks oli kokaks tehnikumis selle ala lõpetanud lätlane ja neljandaks oli sihuke vaikne kokkulepe, et osa müüdud ehitusmaterjalide eest saadud rahast läks koka kätte, kes siis turult kõiksugu delikatesse ostis.
Muidugi mängis oma osa ka see, et tegu oli piirivalve ehitusrooduga, mitte armee stroibatiga. Piirivalvesse võeti teatavasti vaid vähemalt keskharidusega ja kriminaalkorras karistamata ajateenijaid. Ja lõunamaalasi seal ka praktiliselt ei kohanud. Eks lõunapiiril vast oli.

minu vanataat kes on isiklikult Solženitsõniga siberias kohtunud
laulis sellist laulukest

vesi suured laevad kannab
vesi vangil jõudu annab

lauldi tavaliselt siis kui supp tee moodi paistis

vanamees ei söö ka peale seda toredat siberi aega makarone ja tursa kala
sest oli mingi aines mis koosnes makaronidest, veest, tursa peadest ja
soolast

"Gulagi Arhipelaagis" kirjeldab Solženitsõn, kuidas vangid olid leidnud igikeltsa seest mammuti ja selle nahka pannud. Asi see mõnikümmend aastat aastatuhandetega võrreldes siis ära ei ole.

Tegelikult siiski mingi iidse kala, mitte mammuti.

kui mälu ei peta, kirjeldab ta seal siiski mõlemat. Üht kui ise pealtnäinu, teist kui ajaleheartiklis loetut, kus anti teada, et igikeltsast leitud liha oli täiesti söödav ning teeb enda nähtu põhjal järelduse, et leidjateks olid zekid, kes mammuti pintslisse pistsid.

Lemet kirjutas:kui mälu ei peta, kirjeldab ta seal siiski mõlemat. Üht kui ise pealtnäinu, teist kui ajaleheartiklis loetut, kus anti teada, et igikeltsast leitud liha oli täiesti söödav ning teeb enda nähtu põhjal järelduse, et leidjateks olid zekid, kes mammuti pintslisse pistsid.

Tolles ajaleheartiklis oligi juttu kalast mitte mammutist. Juttu sellest juba raamatu eessõnas, esimesest lausest alates. Ja too järeldus käib samuti kala (triitoni) kohta.
Samal leheküljel ka toimetaja märkus, et selline artikkel ajakirjas Priroda tõepoolest ilmus.
Mammutisöömine mulle küll sellest raamatust ei meenu...Aga võib-olla veab mälu alt.

jutt oli, et leiti iidne külmunud veesilm, kus siis jääs olid eelajaloolised veeelukad - triitonid. vangid kakkusid need tükkideks, küpsetasid lõkkekohal ning õgisid ära...

Kuna Solženitsõni raamatu lugemisest aastaid möödas, siis võis tõesti igikeltsast leitud elukas vale nime saada. Eks leitud mammutitest on ka ajakirjanduses juttu olnud ja mälu mängib vahel vingerpusse.
Aga et võitmatus Nõukogude Amees maailmarahu ülemaailmse imperialismi alatute salasepitsuste eest kaitsnud kodanikud, kes on sõdurivandes kinnitanud, et taluvad vankumatult sõjaväeteenistuse raskusi, kurdavad sellise pisiasja üle, nagu mõnikümmend aastat vana liha... Seda me veel parteibürool arutame.

No nii, tegelikult oli seal juttu ürgaegse (mitukümmend tuhat aastat vana) fauna esindajatest. Õpetatud korrespondendi sõnul olid need kalad või triitonid säilinud nii värskena, et juuresolijad, purustanud jää, sõid nad sealsamas isuga ära(ajakiri "Priroda" 1948. nr 3 lk 76)...a kust kurat a selle mammuti võtsin...

kahju, et sõavägi tritonei jääs, samblaga ei paku

Mammutisöömisest oli mõned aastad tagasi kuskil meedias juttu. Aeg-ajalt neid Venemaal igikeltsast leitakse ja kel rahakott piisavalt paks, võib tänapäevalgi mammutiga maiustada. Seega pole ka mingi ime, kui vangid kuskilt mõne leidsid ja nahka panid.