www.militaar.net

Kahju, et poliitikud ei rõhuta metsade tähtsust ka kaitseressursina.

https://www.youtube.com/watch?v=GxX2dsC4PfE&t=

Artikkel sellest, et ei tohiks langeda liigselt emotsioonide tasemele ja mõistlik oleks ikka uuringuid korraldada enne kui midagi tormakalt kahjulikuks kuulutada. Mulle ei anna ikka asu mõte 1,4st SKP võimalikust lisanduvast protsendist. Riik, mille ääremaal elav päästja saab kätte 700 eurot kuupalgaks, ei tohiks endale lubada luksust mitte arendada taastuvate loodusvarade töötlemist.http://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/u ... d=81471789

Saunik kirjutas:Artikkel sellest, et ei tohiks langeda liigselt emotsioonide tasemele ja mõistlik oleks ikka uuringuid korraldada enne kui midagi tormakalt kahjulikuks kuulutada. Mulle ei anna ikka asu mõte 1,4st SKP võimalikust lisanduvast protsendist. Riik, mille ääremaal elav päästja saab kätte 700 eurot kuupalgaks, ei tohiks endale lubada luksust mitte arendada taastuvate loodusvarade töötlemist.http://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/u ... d=81471789

Probleem on selles, et need kes vastu on, ei virele miinimumpalga peal ja enamus lärmajaid on , nagu läänemaailmas tavaks, ülikoolis või MTÜ-s riigi poolt prii lobi peal, kus on võimalik olla kõige vastu, ilma ise kannatamata ja vastutamata.
Mul omalgi mitu teadurist sugulast, kes põhimõtteliselt iga asja vastu, sest peamine argument on järgmine - aga mis kasu mina sellest saan?

vanahalb kirjutas:Äraneetud nõukaajal oli minuarust lageraie üsna erandlik nähtus: võib-olla pärast metsatulekahju või tormimurrus lubati nii teha. Muidu oli korralik ukerdamine - metsnik märkis need puud ära, mis maha läksid ja ...

Oot-oot, akf, siin vist midagi segamini läinud? Üks asi on metskonnast majapalkide ostmine ja teine ikka tihumeetrite pidev väljavool, saekaatrite ja tselluloositehaste poole?? Viimased siis lageraielankidelt.

metssiga kirjutas:

vanahalb kirjutas:Äraneetud nõukaajal oli minuarust lageraie üsna erandlik nähtus: võib-olla pärast metsatulekahju või tormimurrus lubati nii teha. Muidu oli korralik ukerdamine - metsnik märkis need puud ära, mis maha läksid ja ...

Oot-oot, akf, siin vist midagi segamini läinud? Üks asi on metskonnast majapalkide ostmine ja teine ikka tihumeetrite pidev väljavool, saekaatrite ja tselluloositehaste poole?? Viimased siis lageraielankidelt.

No ma nüüd terve Nõukogude Eesti asjus mütsi sööma ei julgeks hakata. Põhja-Eestis jäi kodu Lahemaale ja sealt küll niimoodi lõigata ei tohtinud nagu RMK praegult teeb. Sealt edasi läks korralik lahmakas Pavlovi metsamajand nime all ehk Aegviidu polügoon... ma ei tea kas kroonu meestel üldse mingit metsalangetustehnikat peale ilmasõjaaegsete kahemehesaagide oli? Sõjaväel oli palkidega nii nutune, et kuskil 80-ndate alguses pidid meilt sovhoosist kaks noorhärrat sõjaväeteenistusse minema. Sovhoosi majandada olevast metsast käristati pagunitega meestele mõned korralikud koormad palki välja, need siis susserdasid oma kanalite kaudu ja mõlemad sattusid Eestisse aega teenima. Ei mäleta täpselt, et kas mitte isegi Tapale ehk ca 40 km kodust. Üldse olen ma mõnelt poolt kuulnud, et tänu sõjaväe kätte sattumisele jäid suured tükid metsa puutumata. Et nad seal mõnel pool buldooseriga sihi sisse sõitsid, roomikutega rannakibuvitsale häda tegid või kütust maha valasid on teine asi.

Aegviidu metsamajand, sealt veel edasi, vahetas meiega võimaluselt traktoreid. Jaotuskava alusel anti jumal teab mida, metsameestele akvaarium-kabiiniga Belarusse ja põllumeestele seakuute. Neid sai alati ringi vahetada, sest suure kabiiniga traktorit metskond ei tahtnud kuid põllumeestele anna ainult kätte. Teine metsatraktor oli veel väiksem T-40. Millest järeldasin, et ega neil lageraielankidega priisata ei olnud.
Võib-olla tehti Ida-Virumaal suuremaid pindasid lagedaks kuid siis asja pärast. See, mis karjääridele ette jäi , lõigati nagunii puhtaks. Kõike alate ei jõutudki - Narva veehoidla põhi on senimaani metsa umbe täis.

Lõuna-Eesti kohta ei oska midagi arvata. Kui siis niipalju, et üks sõber sai Nõo lennukooli kohe alguses lenduriks õppima ja kui nad seal millegi Cessna -taolisega harjutuslende tegid, siis seletas. Läheb järgmisel korral lendama ja maastikku ei tunne enam äragi - nii palju on vahepeal lagedaks raiutud. No aga see oli juba pärast taasiseseisvumist kui talunikud ja muud pärijad omale raha tegid. Tänaseks on see seltskond kas korralikuks metsamajandajaks hakanud või omale kättesattunud metsamaa juba ammu kasti viina eest tõsisematele eraomanikele maha müünud.
Nende rolli kiiret raha haukama on asunud hoopis RMK - vähermalt mul on ajateljel selline mulje jäänud.

Lahemaa Rahvuspark moodustati 1971 juba ning seal olid piirangud ka ENSV ajal (Koljaku-Oandu reservaat sh).

Kriku kirjutas:Lahemaa Rahvuspark moodustati 1971 juba ning seal olid piirangud ka ENSV ajal (Koljaku-Oandu reservaat sh).

Reservaate oli seal rohkem kui üks - kohad kuhu ei tohtinud jalgagi tõsta rääkimata millegi mahavõtmisest. Samas olid neis parimad marja- ja seenekohad... Huvitav mis reservaatidest tänaseks päevaks saanud on - piirangud samasugused?
Ei tasu kohe paanikasse sattuda metsaraiest - kui mingi metsalank on raieküps siis see tulebki maha võtta. Mets pole igikestev vaid metsamajandamine ongi elutsüklitega, paljud hüsteeritsejad ei taha sellest aru saada. Kodumaja tagant senist elu sisustanud metsatuka kadumine tekitabki emotsioone kuna inimpõlve jooksul see enam ei taastu. Kui lageraiele järgneb uue metsa istutamine on õigesti käitutud. Ega ise kokkukukkuv ja mädanev mets pole parem alternatiiv.

Sarnast meeleolu on ajaloos juba olnud - siis kui mõisates läks hoogsalt käima viinapõletamine ja muu tööstus, mis vajas palju kütet. Siis kurdeti ka, et suuremate mõisate ümber laiub verstade ulatuses ainult võsa raiesmikel. Siis oli Eestis metsa hulga vähem kui praegu. Praeguseks on selleaegse võsa asemel ammu jälle metsad. Samamoodi läheb ka tänaste raiesmikega, isegi kui sinna midagi ei istutata. Me elame sellises kliimavöötmes, kus enamuse maapinna looduslik olek on mets, kui inimene vahele ei sega.

AKF vanahalb, tahtsin vastata pikalt, aga Kriku, va tarkpea, juba vastanud - elasid ju Lahemaa rahvuspargi alal. Lageraielank aga ei ole saatana, juutide-vabamüürlaste ega EV RMK väljamõeldis Eesti elu lõpetamiseks, lihtsalt üks metsamajanduse meetodeid. Mina sain neil kaugeil sovetiaegadel oma esimesed "töökarastused" just nö eilsetel lageraielankidel, metsa istutades ja istandikke hooldades. Olid ilusad ajad ... (st poisikesele, ja veel metsas, ükskõik mis seal ümber siis ENSV nime all oli )

Üldiselt tundub et siin maapeal elab kaks inimliiki- puukallistajad ja dollarilugejad. Neid võib eristada selle järgi et kui puukallistaja näeb metsas suurt tammepuud, hakkab ta imetlema selle vägevat läbimõõtu , austusväärset vanust ja uhket võra...võibolla isegi räägib paar sõna puuga, kui keegi ei juhtu pealt nägema. Kui aga dollarilugeja näeb sama puud, hakkab ta pea kohe arvutama, kui palju sellest parketti saaks ja seejärel mis hinnaga õnnestuks seda kõike maha müüa.
Üks ei saa kunagi mõistma teist ega teine esimest...lihtsalt aju ehitus on teine.
Ise jään pigem puukallistajate hulka...

Nii ta on. Küll aga ei tohi unustada, et puukallistajatel on võimalus oma tekste arvutisse toksida tänu dollarilugejatele. Mis ei tähenda muidugi, et viimastel iga kord õigus peaks olema.

Saunik kirjutas:Artikkel sellest, et ei tohiks langeda liigselt emotsioonide tasemele ja mõistlik oleks ikka uuringuid korraldada enne kui midagi tormakalt kahjulikuks kuulutada. Mulle ei anna ikka asu mõte 1,4st SKP võimalikust lisanduvast protsendist. Riik, mille ääremaal elav päästja saab kätte 700 eurot kuupalgaks, ei tohiks endale lubada luksust mitte arendada taastuvate loodusvarade töötlemist.http://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/u ... d=81471789

Natuke irooniliselt võiks küsida et mis sellest +1,4-st reaalselt lihtsale inimesele kasu on kui riigis ühes otsas tekkivad sissetulekud raisatakse teises otsas tuulde paljude mõttetute projektide või ametnike armee suurendamise peale, kes justkui nagu tegelevad millegi vajalikuga...paraku tihti ainult nende endi arvates.
Isiklikult mulle on keskond olulisem milles elan, kui see et saan paraneva riigi elatustaseme tõttu endale suuremaid materiaalseid väärtusi ja lõbustusi lubada. Samas saan muidugi aru et paljud inimesed oma kontori toolilt metsa ei satu...ja kui satuvadki siis kohustusliku nutitelefoni, kõrvaklappide või napsupläskuga...õieti mis seal vaadata ongi onju?

Kuskohalt nad tulevad, puukallistajad ja kõik muud veiderdised? Üks seletus siin:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/an ... d=81482539

Üritasin ka hommikul akf vanahalb jutule väikse vastuse panna, aga mingi kotermann seda teha ei lasknud:(

Kuigi siin ka teised on juba kommenteerinud, siis ikkagi pisike ekskurss nõukogude metsandussüsteemi. Metsadega tegelesid tollal kaks ministeeriumi: metsamajanduse- ja looduskaitse ning metsatööstuse ehk metskonnad-metsamajandid ja metsakombinaadid. Metskondade töö oli metsakasvatus (uuendamine ja hooldusraied), lõppraie (lageraie) tegid metsakombinaadid. Neil oli ka selleks vastav raud - kokkuveoks põhiliselt TDT-55, aga selle põhjal ka laasimismasinad, oksarehad. Raie käis tüvestena s.t sortimente metsas ei lõigatud vaid laasitud puud veeti autodega lõpplattu, kus liinil tüved järgati ja sorteeriti. Sealt edasi juba vagunisse.

Küll oli lageraie maht, siis väiksem. Põhjused olid erinevad - küpseid metsi oligi vähem ja üritati üldse raiemahtu madalamal hoida. Siberi puidumahu juures polnud Eestist tulev kogus plaanimajanduses ka eriti oluline.

ekacariya kirjutas:

Saunik kirjutas:Artikkel sellest, et ei tohiks langeda liigselt emotsioonide tasemele ja mõistlik oleks ikka uuringuid korraldada enne kui midagi tormakalt kahjulikuks kuulutada. Mulle ei anna ikka asu mõte 1,4st SKP võimalikust lisanduvast protsendist. Riik, mille ääremaal elav päästja saab kätte 700 eurot kuupalgaks, ei tohiks endale lubada luksust mitte arendada taastuvate loodusvarade töötlemist.http://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/u ... d=81471789

Natuke irooniliselt võiks küsida et mis sellest +1,4-st reaalselt lihtsale inimesele kasu on kui riigis ühes otsas tekkivad sissetulekud raisatakse teises otsas tuulde paljude mõttetute projektide või ametnike armee suurendamise peale, kes justkui nagu tegelevad millegi vajalikuga...paraku tihti ainult nende endi arvates.
Isiklikult mulle on keskond olulisem milles elan, kui see et saan paraneva riigi elatustaseme tõttu endale suuremaid materiaalseid väärtusi ja lõbustusi lubada. Samas saan muidugi aru et paljud inimesed oma kontori toolilt metsa ei satu...ja kui satuvadki siis kohustusliku nutitelefoni, kõrvaklappide või napsupläskuga...õieti mis seal vaadata ongi onju?

Paraku on nii, et vaesust ümber jagades ei lähe elu paremaks, ikkagi peab midagi juurde tootma. Ma olen optimist, eks jagub raiskamise kõrvalt ka raha ka õigetele asjadele. Paneb lihtsalt imestama see, et mis eriline koht see Eesti on, kuhu üks kaasaegne tehas ära ei mahu ja mis selle maanurga ilmtingimata ära lagastab. Soome mahub 51 sellist tehast, millest paljud ei ole just tehnika viimane sõna ja ometigi ei ela soomlased keskkonnareostuses ja terve Helsingi ei joo solgivett, mida toodab nende viimane tehas Ääniskoskil. Kuidas on see võimalik? See on sul hästi öeldud, et inimesed ei satu loodusesse ja sellest hakkavad paljud eksiarvamused pihta. Ma veedan aastas 100+ päeva metsas Kõpust Saatseni ja Narvast Sõrveni ja mulle näiteks ei tundu, et metsades midagi katastroofilist toimuks nagu meile mõned uuema aja kodanikuühendused ette laulavad. Nende nutulaul lähebki hästi peale inimestele, kes ostsid maakleri käest "maja metsa ääres" , mis siis ,et kellegi teise metsa ääres. Toimub täiesti normaalne tulundusmetsa majandamine ja hea oleks kui see majandamine saaks veel lisaväärtuse juurde.