hummel kirjutas:Minuteada on enamik Mereväe ohvitsere ikkagi saanud hariduse välismaal meresõjakoolis. Samas ühtset koolkonda ilmselt ei ole tekkinud, sest mereväes endas ohvitseriõpet tehtud pole. Aga välismaailma militaartradistsioonid on väga riigispetsiifilised ja vajavad tugevat sünteesivõimet. Ma ei usu, et seda piisavalt on. Inglise ja saksa keelt vast oskavad hästi (laevade "formatsioon" jms)
Ma olen aru saanud, et Mereväes tehakse allohvitserikursusi ka minimaalselt. Aga merevägi on vast ka liiga kääbusasutus, et mingit asjalikku juhtide õppekorraldust aretada. Erinevalt maaväest, aga samuti näiteks Soome mereväest ei soovi meie mereväelased ajateenijatest isegi nooremallohvitsere koolitada. Mina väidan, et see peab olema võimalik ja on isegi järjepidevuse ja süsteemi huvides vajalik. Suhtumise ja terava mõistuse teema.
Vahimadrust ei seisa laevade trapis vist enam-vähem sellest ajast, kui oli palgaarmee buum ja Mereväest taheti kaotada ajateenijad sootuks. Esialgu vähemalt laevadelt. Häid kaadrimadruseid oli vähe võtta ja olemasolevaid ka enam ei viitsitud trapivahti sundida.
Ega mereväes siiani raudselt ei jagu personali. Kui 3 miinilaeva korraga merele lähevad, tuleb vist Tasuja ja Pitka lukku panna. Ei tea, mitu laeva osales Open Spiriti miinijahis, aga kas olete täheldanud, et merevägi kunagi mingil üritusel rohkem, kui paari-kolme laevaga osaleks...
Eks laevadel ole ka ajateenija ametikohti säilitatud ja nad on sõitnud kaasa ka rahvusvahelistel lähetustel, kuid neid on siiski kokkuvõttes vähe. Vb 20-25% täismeeskonnast (sadamas on vist suur osa laevu poolmeeskonnaga ja siis on ajateenijad ehk tõesti kuni pool). Mina avan, et ajateenijate pidamine teeks mereväe personalikulusid odavamaks ja noh välisilmet siis ka paremaks. Ajateenija saab trapivahti panna ikka.
Ja veel Kristiinast.
Ma arvan, et laeva saatus sõltub kv juhatajast. Kui ta kord ütleb, et pange sõitma, ei julge keegi mõelda vanarauaks lõikamisele ega legoks tegemisele. Kui kin Laaneots ei oleks käinud miinijahtijal ja küsinud, stiilis miks siin tühi koht on ja öelnud, et mis sõjalaev see kahurita on, poleks kahele neist raudselt ka 2-23mm peale aretatud.
Mereväe ohvitseride hariduslik taust on vist jah mitte just kõige ühtlasem, kuid minu teada on igal pool juhtivatel kohtadel tänaseks siiski (erinevates) Lääne meresõjaväekoolides õppinud inimesed ning kilukooli mehed on ammuseks läinud. Samas ei välista ma seda, et just vanad kilukooli mehed olid need, kes mereväe laiematest arengusuundadest ja -perspektiividest palju ei jaganud, kuid vana kooli meestena nõudsid vähemalt laevadel ja baasis alluvatelt korrektset väljanägemist ja distsipliini.
Poole kõrvaga olen kuulnud mingit juttu sellest, et KVÜÕA põhikursuse juurde võidakse teha mingi mereväe õppesuund, kuigi on selge, et kaalukas osa väljaõppest saaks toimuma Tallinnas ning välismaal. Aga sellisel juhul saaks kogu see seltskond siiski sarnase sisu ja tasemega baasväljaõppe, mis soodustaks ühtsema mereväe ohvitserikorpuse teket.
Mis puudutab ajateenijaid, siis minu teada polegi neid kunagi tegelikult laevadelt lõplikult maha võetud. Pigem kasutatakse neid n-ö augutöiteks lihtsamatel töödel ja see on iseenesest väga positiivne, kuna suurendab kaadrimereväelaste värbamisvälja.
Samas ei ole ma kindel, kas see on majanduslikult eriti vähemkulukam kui kaadrimereväelaste ülalpidamine. Mereväe 11-kuuse ajateenistuse käigus kulub oma 3 kuud ikkagi SBK peale ning koos puhkuste, madruse baaskursuse jms jääb laeval teenimiseks aega suht napiks. Pärast seda läheb ajateenija reservi ning kuni õppekogunemiseni (kas neid laevadel üldse tehakse?) või mobilisatsioonini nad riigikaitsesse otseselt ei panusta. Samuti pole ma kindel, kas mobilisatsiooni korral poleks otstarbekam vabad ametikohad laevadel täita nende reservistidega, kes on varem laevadel kaadrikaitseväelasena teeninud ning erinevatel põhjustel tegevteenistusest lahkunud. Rahaliselt ei pruugi samuti laevade puhul (rahu ajal) ajateenija eriti odavam olla, sest välislähetuses (missioonil) olles moodustavad suure osa palgakukust lähetusrahad, mida makstakse minu teada võrdselt nii ajateenijast kui ka kaadrist mereväelasele.
Kristiina puhul pole mina nii kindel sellise lahenduse õigsuses, et kui "maarotist" kaitseväe juhataja käsib mereväelastel laev kasutusse võtta, siis nii ka läheb ja õige on. See ei ole minu arvates teema, millega KVJ tegelema peab. Tema ülesandeks on (koos peastaabi ja ministeeriumi planeerijatega) seada mereväele üldine võimearendus-eesmärk (nagu nt miinitõrje) ning seejärel peavad juba mereväelased ise hindama, kas ja millist täiendavat alust neil selleks vaja on. Praegu toimub halvimal juhul tagurpidi-planeerimine: haridusministeerium määrib kaitseväele kaela nende Mereakadeemiale ülejõu käiva aluse, kaitsevägi võtab paadi pikemalt mõtlemata vastu ja hakkab alles siis mõtlema, mida sellega üldse peale hakata. Ja vastavalt sadamakai ääres konutavale laevale hakatakse siis mingeid täiendavaid ülesandeid välja mõtlema, mille järele ei pruugi tegelikult üldse vajadus ega etteplaneeritud ressursse olla.
Siin foorumis on olnud juttu sellest, et Kristiina võiks hakata miine veeskama. Heakene küll, aga kus on siis planeerijate poolt esitatud vajadus üldse sellise võime väljaarendamise ja vajalikkuse kohta ning kus on eelnevast tulenevad täiendavad ressurssid mineerimise alase täiendava väljaõppe jaoks, miiniladude ehitamiseks, miinide ostmiseks jne. See, et me ilmselt ei hakka välja arendama miinide veeskamise võimekust, ei tulene mitte mingite müstiliste tsiviilplaneerijate lollusest, vaid sellest, et kaitsevägi ise ei näe täna enam selle võime järele vajadust ja peab seda üsna perspektiivituks võimeks, mida tuleb asendada liitlaste merejõudude ja tulevikus ilmselt rannakaitserakettidega.
Kui merevägi ei suuda juba täna rahu ajal kõiki aluseid korraga merele viia, siis mida ta hakkab peale veel ühe täiendava laevaga, mis iseenesest mingit uut võimekust juurde ei anna. Mina ausalt öeldes ei imestaks, kui merevägi oma pädevuse piirides ei teeks sellest laevast hoopis varuosasid Tasuja jaoks.