muusa kadus vahepeal ära

. aga koristasin täna kodus keldrit ja leidsin sealt pooliku õllekohvri! iidamast-aadamast pärit, tea kas ise selle sinna pistnud või abikaasa peitnud

, igatahes mekkisin ja muusa tuli tagasi
istun siis staabi ees ja olen valvel juhuks kui polkovnik sööklast välja tormab ja küüti tahab linnarestorani! rahvas vajub juba sööklast välja ilma mingi paanikata, järelikult asi kontrolli all, mingi paarikümne minuti pärast vajub ka polkovnik koos korrapidajaga sööklast välja, ja huuli limpsides jalutavad rahulikult üle platsi staabi poole. frantzus muidugi stardivalmis, aga polkovnik hõikab mind enda juurde, et kas frantzus on söömas käinud? ütlesin ausalt et ei ole, olin koguaeg stardivalmis igaks juhuks

! ütles et kiiret pole kuskile, mine sööma, küll tema saab ise pealiku kottimisega hakkama! jätkasin siis samas suunas üle platsi söökla poole. söögi ajal oli kuulda kui väeosa jälle valvele pandi ja miskit ette kanti, söökla uksed ju pärani soojal ajal ja kõik kenasti sisse kuulda, järelikult pealik ka kohal, ja kella vaadates siis samal ajal kui tavaliselt, ei tormanudki tuhat-nelja kui teada sai et polkovnik tuuseldab siin. jalutan siis staabi poole, kuidagi rahulikult kõik, korrapidaja teeb staabi ees suitsu, viskasin ka suitsu ette küsisin kas pulgad hulguvad ringi kuskil? pulgad pidid kahekesi pealiku kabinetis olema, arvasin selle peale et enne õhtut nad sealt välja ei tule kuna see ainuke konditsioneeriga kabinet väeosas ja sooja väljas juba ca 35+! ja et me võiks minna ja KPP vahtkonna maha lasta kuna nad maha magasid frantzusi tuleku, et tal ju püstol olemas

! vahtis mulle lolli näoga otsa, et kas mõtled seda tõsiselt! tore mees aga naljast aru kohe ei saanud, aga kui aru sai siis irvitas et ega see paha mõte ei ole, aga kahjuks pole põhjust kuna nad ikka päris maha ei maganud, ta ise oli ju sööklas ja frantzus tuli liiga kiirelt staabi ette ja blokeeris sellega käskjala teekonna kes oli just startimas kui polkovnik staapi sisse astus

. ütlesin talle ka siis saladuse katte all et polkovnik sundis mind kimama, ega ma tahtnud teda kiusata. sai asjast aru ja viha ei pidanud. noh niimoodi nende ohvitseridega vaikselt suhteid loodigi, kes oli jobu sellega rohkem oma pead ei vaevanud, aga kes sai frantzusi elu-olust aru nendega tulid hiljem ikka väga asjalikud suhted, ja just nende endi huvides, sest frantzus sai vajadusel olla "hall kardinal" ja piisavalt sitta keerata või vastupidi ja nii et nad ise ka aru ei saanud kes niite tõmbas! kui lased frantzusil elada siis saab ka frantzus mitteametlikult aidata, vahest piisab isegi pisikesest infokillust mida frantzus valdab. ja infoga manipuleerimise sain ohvitseride seltskonnas kiirelt selgeks, enamus sai sellest aru, aga kahjuks mitte kõik.
vedelen siis staabi ees, polkovniku ootel. ennustasin õigesti, enne pool kuut nad sealt oma kabinetist välja ei roninud, tulevad siis kahekesi staabist välja, rahulolevad-rõõmsad näod ees nagu oleks kolm tundi üksteisele anekdoote rääkinud! astuvad siis parklasse ja pealik annab käega märku et frantzus kobigu autost välja! kobisin välja juhi ukse kõrvale aga mingit seisakut ei võtnud, toetasin lihtsalt willise uksele, nad olid ise ka ju vabas olekus ja käeviibutamine ei ole mingi ustaavi käsk! pealik hakkab siis rääkima et homme frantzusil austav ülesanne polkovnik piiri taha viia ja ka tagasi tuua , et viisa on olemas ja polkovniku tsumadanis, kui jälle mingi pasaga hakkama saan siis rebib polkovnik selle puruks ja frantzus enam tagasi ei saa Sojuzi; ise irvitab

. ja siis jätkab isalikult-hoolitsevalt, polkovniku kõrval muidugi, et homme varakult minek ja telli söökla korrapidajalt omale hommikusöök ära õhtul, ja siis pöördus polkovniku poole et mis kell frantzus peab linnas olema? polkovnik ütles et pool seitse start hotellist, pealik arvas et hommikusöök siis frantzusil pool kuus. noh tundus et kõik asjad minu eest juba ära otsustatud, hommikusöögi pärast ma ei põdenudki, aga üks küsimus kripeldas juba pikemat aega hingel

. julgesin siis küsida pealikult et kas pean automaadi ka kaasa võtma polkovniku kaitseks või piisab sapöörilabidast ka mis willises olemas( seegi muidugi riviautost virutatud)? silmanurgast näen et polkovnik muigab, aga pealik lajatas ikka korralikult: et mis kuradi relva frantzusil vaja on, frantzusil on ju willise tungraud

! krt, tuleb välja et pealik ka huumorimees

, aga polkovnik ei saa miskit aru ja küsis pealikult et mis kuradi tungraud? noh siis pealik valgustas et frantzus olla võrrelnud Makarovi püstolit willise tungrauaga ja kiitnud viimast! polkovnik vaatas siis frantzusi pealaest jalatallani üle, see oli ikka suht pikk vaade kuna frantzusil ikka pikkust ka

, ja siis muigel suul arvas et frantzusi käes on ka tungraud tõsine relv! noh lobisemine sai läbi ja polkovnik palus et frantzus ta linna ära viskaks, puhkama!
hommikul siis piiril, oleks teadnud et polkovniku autot toll ei tuuselda siis oleks viis kasti viina kaasa võtnud

! aga ikka vägev tunne oli välismaal olla, ainukesed tõeliste pagunitega sõdalased olid polkovnik ja frantzus; aga seal peeti pagunitega sõdalasi millegipärast madalamaks rassiks

. frantzusile üritati küll ülevalt alla vaadata sõdurite poolt aga pikkus ei vedanud välja, ja frantzusi piiratud sõnavara ja hoiak tuli ka kasuks kui kohalikega veits plõksimiseks läks ühes väeosas lõunatades kui mind leivast ilma taheti jätta; ütlesin rahulikult et "ubju vas vseh tsainikom" kui minu leiba puudute, mu ülikond oli ju ka selline et dembel vist ei ole hetkel aga äkki vanake viimast poolikut veeretamas, tuli lihtsalt ülbitseda! kuttidel endil laoriided seljas, kohendamata, maksimaalselt minuga samal tasemel. polkovnik sai ka omadega hakkama, igatahes tungrauda ja labidat ma välja koukima ei pidanud, kolmes väeosas sai kottimas käidud. tagasi tulles oli piiril järts, veoautodest, neist kolm isegi meie väeosa omad, aga polkovnik käskis vasemale hoida ja kohe tõkkepuuni kimada, lennukile oli ka juba kiire, poole tunniga piir ületatud ja siis sai willis piitsa, kohati 125kmh sest rohkem ei läinud, aga kenasti jõudsime lennujaama, jäi isegi pool tundi varuaega! tänab siis polkovnik mokaotsast frantzusi tehtud töö eest ja astub autost välja, frantzus viisaka inimesena astus ka ja võttis valveloleku ja soovis polkovnikule igaks juhuks " head teed!"

. viskas polkovnik ka muigel sui käe kõrva äärde ja tänas, eks ta muidugi mäletas seda eelmist "zaljoti!"

. korra trehvasime veel enne kui ta kindraliks sai, siis oli frantzus juba väeosa nr.2 , st et täieõiguslik komandöri autojuht täisvarustuses autoga( magnetoola kõlaritega jne

)! kimasin siis väeossa, teadmatus jälle ees; reede käes ja kaks nädalat paranduslikke töid oli ju täis saanud

, tulevik ikka teadmata...