www.militaar.net

Sa kas pole Laari raamatut lugenud või ei saa aru, millest jutt käib.

Laar ajaloolasena kirjutab asjadest nagu need olid (tema andmetel !) ning võib mingil määral oletada tulevikku.
Laari raamatute kohta on mõned teised ajaloolased väitnud, et liiga lihtsustatud ja "populaarteaduslikud" - minul isiklik seisukoht hetkel puudub.

Kindlasti pole ta spetsialist tänapäevase sõjategevuse alal ning ei ole tal ka kristallkuuli vene kindralstaabi juhtide peadesse vaatamiseks.
Ainuüksi sõda Ukrainas on palju muutnud ning soomlasedki vaatavad selles võtmes oma plaane üle (mida kuidugi Iltalehtis ei avaldata ).

PS. Raamatutega on näiteks selline huvitav asi, et olen ennast leidnud mainituna mitmes üllitises, kuid tegevused, mida käsitleti, on kajastatud ebatäpselt ja tegelikult mitmete osalistega (ka minuga), pole autor suhelnud ...

Küsin uuesti üle, Trumm? Milleks on meil ajateenistus, milleks on meil reservarmee, kui me neid kasutada ei plaani? Kui plaanime kasutada, siis räägi mulle, kuidas see kaader suudab paremini hakkama saada manööver kui rindesõjas?

Lisaks on ka Eesti esmase aktiivreservi arvestatud üsna palju kaadrit, kes pole parimas vormis.

Sinu loogika kohaselt saaks me sõdida praeguse tegevarmee + väikese osa reservistide ja KLiga.

50K numbri saamisloo tõin välja selles samas teemas varem.

Eks saame näha.
Ma ise küll arvan, et soomlased ei muuda suurt midagi - maa-ala kaitsele keskendumist tagasi ei tule, kui kogemata ei leita mõnda miljardit eurot, et mitmesaja tuhandeline maavägi (taas)luua. Venelaste droonivärgi ohu vähendamiseks olid juba 2015 välja mõeldud termomaskeerimise vahendid ja lõppkokkuvõttes on ju tegemist hajutatud lahingutegevusega steroididel ehk puuduvad suured ja käegakatsutavad sihtmärgid vene droonidele ja kaudtulele (mida maa-ala kaitse ja positsioonisõda rikkalikult pakub).

Xender kirjutas: ↑27 Veebr, 2024 12:50 Küsin uuesti üle, Trumm? Milleks on meil ajateenistus, milleks on meil reservarmee, kui me neid kasutada ei plaani? Kui plaanime kasutada, siis räägi mulle, kuidas see kaader suudab paremini hakkama saada manööver kui rindesõjas?
Lisaks on ka Eesti esmase aktiivreservi arvestatud üsna palju kaadrit, kes pole parimas vormis.
Sinu loogika kohaselt saaks me sõdida praeguse tegevarmee + väikese osa reservistide ja KLiga.
50K numbri saamisloo tõin välja selles samas teemas varem.

Kuskohast sa selle 50 000 ikkagi said, laest võtsid?

Mul on olnud alluvaid (kui ma veel põllul aktiivselt müttasin), kes on saanud väljaõppe EV algusaastatel. No isegi jao ettevalmistamata rünnaku õpet tuli alustada nullist.Nõuka armees käinud - on ka olnud - enamvähem null tänapäeva mõistes. Mitte eriti palju teravam materjal kui KL SBK läbinud.

Miks ei saa neid kümneid tuhandeid kasutada? Aga seepärast et me pole NSVL armee ega võida kahuriliha kogusega. Üldiselt maksavad ikka üksused, mis on enamvähem varustatud, välja õpetatud ja kokku harjutatud. See kõik võtab aega ja kõvasti raha. Selleks, et EV algusaastatel ajateenistuses käinut kannataks kuskile saata, on talle vähemalt kuu aega intensiivset kordusõpet tarvis teha. Üsna nullist seejuures nagu minu kogemus näitab.

Kapten Trumm kirjutas: ↑27 Veebr, 2024 12:53 ... Ma ise küll arvan, et soomlased ei muuda suurt midagi - ...

Huvitav, kui teised arvavad, siis on jama, kui Kapten arvab, siis nii ongi?

Laske aga arvamustega edasi!

Vanemad aastakäigud ei suuda isegi jao drille teha aga hakkame neid manööversõjas kasutama? mmmkay


*******************************************************************************************************************
Manööversõda vs rindesõda pendel on käinud ühest äärmusest teise paar millenniumi. Mul on tunne, et see pendel on manööversõjast taas liikumas rindesõja poole. Loomulikult on mõlemas sõja tüübis ka teise tüübi komponente aga noh, suures pildis. Pendli liikumine on seotud tehnoloogilise ja taktikalise arenguga. Kui jalavägi suudab liikuva üksuse seisma panna, siis liigub pendel rindesõja suunas ja kui uus tehnoloogia võimaldab jalaväest läbi murda, siis liigub pendel manöövri poole.

Ukraina aktiivne rindepikkus on kusagil 1300 km. Ukraina poolel sõdib seal mitte üle 500 000 sõduri. Seega saame iga km kohta 384 sõdurit.

Ida pool tuleks rinne kusagil 50 km, kui veidi lühendada, ja lõunas 70 - 80 km. Kui kataks sama tihedalt kui Ukrainas, oleks meil vaja Umbes 50 tuhandet sõdurit. Mille kokkusaamine poleks meil ulme - eriti rindesõja tingimustes, kus me ei pea kõiki varustama transpordi ning kaugtulega.

Seega Trummi meelest on reservarmee mõttetu? Kuna varemnimetatud puudusi pole ükski reservarmee suuteline ületama.

Ma võin öelda omast kogemustest, et sõda praagib välja ka suure osa "elukutselist" kaadrit. Kõige kõvem rambo võib ka tule alla jäädes peale seda järgnevad päevad kusagil kiikuda ning osata ainult ohmult otsa vaadata. Selles osas on tegelikult üksuste lahinguvõimet üsna raske hinnata ilma, et nad oleks olnud sõjalises konfliktis.

Saad ikka aru, et me ei võida venemaad lahinguväljal 1 : 1 mitte mingi valemiga. Ükskõik mis taktikat, strateegiat kasutades. Küsimus on ainult selles, kas me kaotame enne kui NATO jõuab appi tulla, või mitte.

Ma ei ütle, et reservarmee on mõttetu, vaid reservarmee ei ole 50ndates sellid, kes ei jõua poolt kilomeetritki joosta ja kellele tuleb kõike nullist õpetama hakata (olen teinud, tean natuke). Selline kontingent on rakendatav ehk tagalas ladusid ja sildu valvavas, mitte eesliinil. Soome SA koosseisu moodustab ikka reserv, kel pole teenistusest möödas rohkem kui 10 aastat (ehk vanuses alla 30) ja kes on vahepeal paar korda kordusõppel käinud.

Chupacabra kirjutas: ↑27 Veebr, 2024 13:12 Vanemad aastakäigud ei suuda isegi jao drille teha aga hakkame neid manööversõjas kasutama? mmmkay

Liikuvkaitse kui doktriini eelistamine võimaldab kaitse ülesandeid täita tunduvalt väiksema koosseisuga kui maa-ala kaitse doktriin (peamiselt rindesõda). See võimaldab vältida ka riviteenistuseks kõlbmatu seltskonna rivisse sundimist (ei ütle, et nad ei saaks tagalas hakkama). Soome armees pole SA kooseis reservi mõttes vanem kui 10 aastat, seejuures jäägrite lahingugrupid on mehitatud meestega, kelle teenistusest pole möödas rohkem kui 3-4 aastat. Mis puutuvad siia varastes 50ndates tegelased oma hädadega? Neid ei saadagi keegi venelaste kolonne ründama.

Mul on tunne, et sinu rindesõja ettekujutus on kuskil IMS ajas. Vaata kuidas Ukrainas asjad käivad, äkki tekib uusi mõtteid.

Ukrainas pole asi väga erinev WWI-st muide. Kumbki pool istub oma kindlustatud liinidel, tulistatakse vastastikku ja aeg-ajalt korraldatakse mõni rünnak kah. UKR ja VF kaotused on umbes suhtes 1:3 (ka Sinimägedes oli taoline suhe), mis tähendab, et ka UKR armee "kulub" kiiresti. Suurem probleem on selles, et VF suudab oma armeed kiiremini taastoota kui UKR seda hävitada. UKR võiks võitu loota ehk siis, kui ta suudaks sõdida kaotuste suhtega 1:10.

Kutsuks üles samasse ämbrisse (vähemalt vaimselt) mitte astuma. Kui Soome kindrali juttu kuulata, siis üks peamine "uut moodi" tegemise põhjus oli selles, et rindesõja (st peamiselt maa-ala kaitse) jaoks pole piisavalt mehi/relvastust ning see on kaotuste mõttes Soomele liiga kallis. Ehk siis tuleb otsida meetodeid, et kaotused poleks nagu Sinimägedes, vaid vähemalt 10:1.

Kapten Trumm kirjutas: ↑27 Veebr, 2024 14:05 Liikuvkaitse kui doktriini eelistamine võimaldab kaitse ülesandeid täita tunduvalt väiksema koosseisuga kui maa-ala kaitse doktriin (peamiselt rindesõda).

Kust see info pärineb? Palun mingi teemat puudutav uurimistöö, mitte ... Soome ja Soome.

Juba loogiliselt võttes on see üsna kahtlane väide.

Kapten Trumm kirjutas: ↑27 Veebr, 2024 14:05 See võimaldab vältida ka riviteenistuseks kõlbmatu seltskonna rivisse sundimist (ei ütle, et nad ei saaks tagalas hakkama). Soome armees pole SA kooseis reservi mõttes vanem kui 10 aastat, seejuures jäägrite lahingugrupid on mehitatud meestega, kelle teenistusest pole möödas rohkem kui 3-4 aastat. Mis puutuvad siia varastes 50ndates tegelased oma hädadega? Neid ei saadagi keegi venelaste kolonne ründama.

Soome sõjaaaja kaitseväe suuruseks on 280 tuhat sõdurit. Soome rahvaarv on 4.2 korda suurem. Seega ... peaks meil Soome näite puhul olema sõja aja kaitseväe suurus 67 tuhat.

Lisaks kui suvatseksid Soome sõjalise strateegia läbi lugeda, mida ma olen siia korduvalt linkinud, siis seda kolonnisõda ei kavatse ka nad mujal pidada, kui olukordades, kus avanevad soodsad olud selleks.

Kuid üleüldiselt, palun lõpetame rääkimise Soomest ära, me ei ole Soome. Lihtsalt ei ole.

Lisaks kui suvatseksid Soome sõjalise strateegia läbi lugeda, mida ma olen siia korduvalt linkinud, siis seda kolonnisõda ei kavatse ka nad mujal pidada, kui olukordades, kus avanevad soodsad olud selleks.

Kinnine maastik ju sellistest "soodsatest oludest" koosnebki.
Aga ok, ma refraseerin veitsa - soomlased kavatsevad panna senisest suuremat rõhku vastase kujundamisele ja seda tehakse justnimelt teedele "kanaliseerunud" vastase vastu.

Soome sõjaaaja kaitseväe suuruseks on 280 tuhat sõdurit. Soome rahvaarv on 4.2 korda suurem. Seega ... peaks meil Soome näite puhul olema sõja aja kaitseväe suurus 67 tuhat.

Seda enam tuleb mõelda meil liikuvkaitse peale ja vähem võtta pähe igasugu "siin võitleme surmani" punkriliinide fantaasiaid, kui imimjõuga on meil veel tuugam kui Soomes.

Ja ära nõua teaduslikke töid, kui endal on isegi maakeelne "Maaväe lahingutegevuse alused" läbi lugemata - viimane on muide avalik dokument.

Mida sa ajad? Mitte kusagilt ei leia sa sellist infot. Näita mulle mõni otseallikas palun sellest jamast mida sa genereerid.

Terve 2015 aasta armeereformi võib kokku võtta sellega, et rohkem otsustusõigust kohalikele üksustele, et nad saaks kohapeal valida parima viisi kuidas vaenlast lüüa - kinni hoida.

Sealjuures pole neil õigust maha jätta või otsessesse ohtu jätta suuremaid tsiviilkeskusi.

Kohalike üksuste eesmärk on vaenlast kinni hoida - kulutada, kuni saabuvad brigaadid, kes siis tänu oma paremale tehnikale, sidele ja täpsemale relvastusele löövad vaenlased loodetavasti laiaks.

Sõduri artiklis on mainitud, et kohalikud üksused võivad selle jaoks lasta vaenlast vajadusel ka veidi sügavamale, kui olud on selleks soodsad. Selle ühe sõduri lausejuppi kohta oled sa genereerinud terve suure ja uue sõjalise teooria.

Eesti oludes oleks see umbes nii, et Võru KL võib ise vaadata kuni diviis kohale jõuab, et kuidas vaenlast kõige efektiivsem pidurdada on, kuid Võru ja näiteks Põlvat peavad kaitsma.

KÕIK

Mingist kolonnisõjast ja vaenlase laskmisest paarkümmend km pealinnast, pole seal mitte sõnagi.

Kuidas see dokument siia puutub ?