www.militaar.net

No need "metsavahede sirged" on ikka suht kitsad ja ainult väikeste tiivakeste jaoks. See Karula lõik on/oli lihtsalt üks paunadega metsavaheline sirge, millelt on justkui tiba rohkem võsa maha võetud, aga ei enamat. Samas Mustvee oma oli selle kõrval ikka nagu lennuväli, kogu see praegune teekoridor oli siis üks lai asfaldilint. Seal oli ikka niimoodi, et kui nn. metsavahelt välja sirge peale said, siis oli ikka kohe üheselt aru saada, et vat nüüd oled lennuväljale sattunud. Järsku sai kaherealisest minimaalselt 4-ne. Tee oli nii lai, et 4 rea pealt kõrvuti võidu anda polnud probleemi, nagu Jägala omal.

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 13:13 Nende meest ees, kes julgesid väljaspoole kõvakatet näiteks MiG-21 maandada, tuleks müts maha võtta, nende stardi- ja maandumiskiirused olid tänapäeva lennukitega võrreldes ikka suuremad ja jooksud ka palju pikemad (suurem võimalus millegi juhtumiseks). Jutt on seal kiirustest suurusjärgus 400 kmh.

Maandumiskiirus märgitud suht tavaline 250 km/h
https://en.wikipedia.org/wiki/Mikoyan-Gurevich_MiG-21
Landing speed: 250 km/h (160 mph; 130 kn)
Take-off run: 830 m (2,723 ft)
Landing run with SPS and brake parachute: 550 m (1,804 ft)

Vene keeles 21pf: Avalikel andmetel stardiks 430 meetrit ja maandumiseks 500 parašütiga.
https://aviamuseum.com.ua/ru/exposition ... 3-mig-21pf
Разбег/пробег: 360-430/420-500 м

No need "metsavahede sirged" on ikka suht kitsad ja ainult väikeste tiivakeste jaoks

Soomlased opereerivad nendelt "metsavahe sirgetelt" probleemideta F-18tega, mille tiivaulatus on 12,3 meetrit. Mis on märkimisväärselt F-16 üheksast meetrist rohkem. Või Jas-39 8,4 meetrist.

Peeter kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 14:20

Maandumiskiirus märgitud suht tavaline 250 km/h
https://en.wikipedia.org/wiki/Mikoyan-Gurevich_MiG-21
Landing speed: 250 km/h (160 mph; 130 kn)
Take-off run: 830 m (2,723 ft)
Landing run with SPS and brake parachute: 550 m (1,804 ft)
Vene keeles 21pf: Avalikel andmetel stardiks 430 meetrit ja maandumiseks 500 parašütiga.
https://aviamuseum.com.ua/ru/exposition ... 3-mig-21pf
Разбег/пробег: 360-430/420-500 м
[/quote]

Ei usu neid arve hästi. 250 võib olla muutuvnoolsusega masinal. 21 on aga rämedalt noolja ja pisikese tiivaga masin.

Lemet kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 15:19

No need "metsavahede sirged" on ikka suht kitsad ja ainult väikeste tiivakeste jaoks

Soomlased opereerivad nendelt "metsavahe sirgetelt" probleemideta F-18tega, mille tiivaulatus on 12,3 meetrit. Mis on märkimisväärselt F-16 üheksast meetrist rohkem. Või Jas-39 8,4 meetrist.

F-18 muidu on masin, mille dünaamika on paljuski ohvriks toodud tekil kasutamiseks vajalikele omadustele nagu väike maandumiskiirus ja hea juhitavus väikestel kiirustel (sellest ka vähenooljas tiib LERX-idega). Ning hea püsivus suurtel kohtumisnurkadel.

Näiteks Pentagoni katse läbi suruda F-15 ja F-16 kasutamine lennukikandjal lükkas USA laevastik resoluutselt tagasi. Pimedal ööl suutlikkus maanduda kõikuvale paberlehele on väärtus omaette.

Samad omadused muidu soodustavad ka nende maanteekasutust.

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 15:49 ...

Landing speed: 250 km/h (160 mph; 130 kn)
...

Ei usu neid arve hästi. 250 võib olla muutuvnoolsusega masinal. 21 on aga rämedalt noolja ja pisikese tiivaga masin.

F-104-l (mis oli tuntud oma keeruliste maandumisomaduste poolest) oli see üle 300km/h. Kuna MiG-21 oli lennatav ka igasuguste keskmisest madalama distsipliiniga harjunud tegelastele (vaata seda lennukit kasutavate riikide nimekirja - leiad terve nimekirja riikidest, kus distsipliin on harvaesinev nähtus), siis siinkohal ütleks, et see 250km/h on üsna piiri peal, et sedalaadi seltskond selle lennuki maandamisega üldse hakkama saaks. Eriti arvestades tõsiasjaga, et nimetatud kiirus on tegelikult üsna nobe.

400 km/h kiirusega maandumine 550 meetriga?
Või ikka 250-ga maandumine 550 meetriga?
Aga kui nii, siis nii... Tuleb wikit teavitada, et Trumm ütles, et ta ei usu seda numbrit.

eelmisel lehel olevad kordinaadid on jh vatla lennuka omad. laiendatud osa algab paremal pool asuvast teeristist ja on 3/4 sirge pikkusest. Lähedalt vaadates, näeb ära kus maalt puud on teele lähemal. Üks nendes paunadest tundub kinni kasvanud olevat vist (paremal tee risti pool). Või pani keegi need betoon plaadid pihta.
https://www.google.com/maps/place/58%C2 ... d23.805834

Vatla maanteelennuväli ei erine oluliselt Piibe maanteel Jägala juures olevast, on ainult mõnisada meetrit pikem. Mõlemal läheb (läks) tee laiemaks ja kõrvalt mets maha võetud. Ka Jägala juures oli kaks "pauna", nüüdseks on Tartu poolne üsna kinni kasvanud, aga ortofotolt siiski aimatav.

Üks võimalik "põllulennuväli" oli Virtsu lähedal Esiveres, kus nüüd on tuulepark. 2002. aasta ortofotol on selline.

Militaar.net-is on olemas vastav teema, kus neid lennuplatse arutada: https://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=625
Kusagil veebi avarustes oli vanasti ka simulaatorimeeste lehekülg, kus kõiksugu sellised endised ja praegused lennuplatsid kirjas olid. ei suuda leida praegu.

Mig 21 on Soomes mitmes kohas ka inimestele vaatamiseks välja pandud https://fi.wikipedia.org/wiki/Mikojan-G ... %A1_MiG-21

Sealt saab siis vaadata, millise kujuga ta on võrreldes näiteks F18ga. Igaüks, kes on elus paberist lennukeid voltinud ja noolemängu mänginud, saab vahest aru. Julged mehed, kes sellise kütust ja laskemoona täis laaditud noolega lendasid. Soomes on tõesti palju varulennuvälju, sisuliselt sirged ja laiad maanteelõigud ja nende kasutamist harjutatakse pidevalt, sest niimoodi kavatseb ÕV venelaste vastu sõdida.

MiG-21 oli silmapaistev pikikalde kiiruse arendamises. Nagu Laukkanen räägib "aileron control was very sensitive" ja lennukit oli võimalik ümber pikitelje keerutada kiiremini kui 360 kraadi sekundis. Võrdluseks - WWII propellerhävitajal võttis 360 kraadi aega 4-6 sekundit. Praktikas oli vist 90 kraadi sekundis lubatud, kuna liigsel keerutamisel oli MiG-21l kalduvus minna autorotatsiooni, millest enam välja ei saa. Horistontaalse viraazi osas oli ta pigem keskpärane, kuna tiiva erikoormus oli suht suur. Hea oli selles hiigelsuure tiivaga Mirage III (MIG-21 instruktorid õpetasid sellist luuletust - "uvidev Miraz, ne stanovis v viraz" - Miraget nähes ära viraazi mine. Vertikaalkiiruses (nii hetkeline kui püsiv) oli ta oma aja kohta hea (kuid mitte silmapaistev)

Hästi kasutatav lühimaa püüdehävitajana ja suudaks ka U-2 kinni püüda, kui õigesti lendu juhtida. Kerge koormaga lendab kõrgemale ja kiiremini kui tehas lubab. Mach 2.05 maksimaalkiirus on tehase piirang, kuna sellest edasi kipub lennuk kursil vingerdama. Ainult forsaazil jätkub sisemist kütust 7-ks minutiks (kuni avariireservini), kuid selle ajaga on võimalik tõusta 20 000 m kõrgusele ja kihutada seal Mach 2.0ga. Ehk teha ühe kiirrünnaku ja seejärel keerata nina alla ja töristada ökonoomsel kiirusel koju, hoides pöialt, et enne mootori seiskumist oled suutnud rattad maha saada, sest antud lennuk ei planeeri ja seisva mootoriga on suured võimalused õnnetuseks, peale mootori lahkumist põhimõtteliselt lendab nagu telliskivi. Ehk kui kaugmajaka kohal mootor lahkub, siis tõenäoliselt on lähimajaka kohal juba kõrgust liiga vähe ja rattad puutuvad maad enne raja algust.

lamba-ants kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 18:08 Vatla maanteelennuväli ei erine oluliselt Piibe maanteel Jägala juures olevast, on ainult mõnisada meetrit pikem. Mõlemal läheb (läks) tee laiemaks ja kõrvalt mets maha võetud. Ka Jägala juures oli kaks "pauna", nüüdseks on Tartu poolne üsna kinni kasvanud, aga ortofotolt siiski aimatav.

Üks võimalik "põllulennuväli" oli Virtsu lähedal Esiveres, kus nüüd on tuulepark. 2002. aasta ortofotol on selline.
screenshot.png

Aga nüüd on sellel põllu väljal käsivarre jämedused lepad kased ja mida kõike puu juured teha võivad pinnasega
kindel pole et seal keegi miskit hooldus regulaarselt teinud pilt vana

Kruss kirjutas: ↑10 Veebr, 2023 22:50

lamba-ants kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 18:08 Vatla maanteelennuväli ei erine oluliselt Piibe maanteel Jägala juures olevast, on ainult mõnisada meetrit pikem. Mõlemal läheb (läks) tee laiemaks ja kõrvalt mets maha võetud. Ka Jägala juures oli kaks "pauna", nüüdseks on Tartu poolne üsna kinni kasvanud, aga ortofotolt siiski aimatav.

Üks võimalik "põllulennuväli" oli Virtsu lähedal Esiveres, kus nüüd on tuulepark. 2002. aasta ortofotol on selline.
screenshot.png

Aga nüüd on sellel põllu väljal käsivarre jämedused lepad kased ja mida kõike puu juured teha võivad pinnasega
kindel pole et seal keegi miskit hooldus regulaarselt teinud pilt vana

uusi aerofotosi vaadates seal kõk korras ja virtsu juures kaks kohta veel
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

muidugi virtsu kõrvalt peab hea õnne peale lootma sest kõrgepinge kaabel 30m kaugusel