www.militaar.net

Pellal oli ju 2 hj maksimum lubatud, ahtriplaadil oleval metallsildil on see sissestantsituna kirjas!? Mul on neid senini kaks tükki, ostsin 1996. aastal spetsiaalselt 2 hj Suzuki taha ja isegi sellega oli raske üksi sõita, kuna kippus esiotsa lendu võtma. Üksinda saabki mugavalt sõita ainult tagant teisel istmel istudes ja mootorit käepideme pikenduse abil juhtides. 8hj Veterok tundub hullumeelsusena, olen 4hj mootoriga proovinud ja isegi see tundus juba liiga ohtlik olema. Nõuka ajal vist polnudki nii pisikesi mootoreid müügis või siis ainult mingi elektrimootor?
P.S Oli siiski sel ajal ka 2 hj Saljut mootor olemas.

Pella Fiordile oli 2 hj lubatud.
https://motorka.org/m_lodki/2992-lodka_pella-fiord.html
vanemale Pellale 5.
https://motorka.org/m_lodki/2993-lodka_pella.html
ent lesetegijateks tegid need paadid ikkagi see et muud polnud saada, käidi iga ilmaga.
ja ainuke sobiv päravurr, nagu siin ka märgiti, oli Veterok 8.

palju hullem dushegubka oli vana kazanka, ent õnneks oli siinkandis meestel oidu (enamasti) piisavalt peas et sellisega merele ei minud...

Käidi ikka, isegi vetelpäästes olid Kazankad kasutusel. Võsu vetelpäästes olid 70ndate lõpp-80ndate algus) kasutusel päramootoriga Kazanka ja Krõm ning statsmootoriga (Gaz-51) suur kaater. Päris lustlik oli suure mootoriga Kazankal sõita, ahter veepinnast madalamal.

Kas päramootori võimsus niiväga tähtis ongi. Pigem on olulised mootori kaal ja eriti see, kuidas gaasirutskaga ringi käiakse. Põhimõtteliselt sama asi nagu mootorratastega. Riga võrrile anna tuuri nii kuis tahad, no vaevalt, et sel esirattagi maast lahti saad. Samas kui mõnel võimsal tsiklil paigalt võttes või väiksemal kiirusel järsult gaasi annad, oled kohe selili. Kergel paadil hakkab vähegi suurema kiiruse juures juba ka õhutakistus esimest otsa üles ajama ja nii võibki lõpuks juhtuda, et ahter on veepiirist madalamal. Selles suhtes, kas poleks kavalam paadile mootor hoopis ninasse paigutada? Kiirendusautode puhul on nähtud küll, kuidas tagaveoline esiotsa maast lahti tõmbab ja hullemal juhul isegi üle tagaotsa katusele käib; et aga esiveoline tagumise otsa üles tõstaks, pole veel nägema juhtunud .

Pellad olid kaalujaotuse suhtes tundlikud küll. Raske mees istus üksinda ahtris - ja paat vahtis pilvi. Anne kanalil võis seda nalja mõnikord vaadelda.



"Tiivulised" Kazankad on Tartu Aeruklubil treenerite jaoks. Viimastel aastatel veab neid mingi lääne päramootor. Sõudebaasi aianurgas on olnud veel mingeid plekkpaate, mida minu eluajal pole vist kordagi vette lastud. Kunagi ammu käisin välja mõtte üks ära osta, siis ei tahetud müüa.

Mingitel eestiaegsetel kaatritel on mootor ninas olnud, mootoriruum asus kajutist eespool. Lugesin kunagi mälestusi ühest põgenemiskatsest sellise alusega. Rootsi ei jõutud, sest seltskonnale oli müüdud veega "lahjendatud" kütust. Seda teadmata proovis üks mees paadi ninas mootorit remontida, mõned korrad sai käimagi. Aga seda polnud kauaks. Lõpuks keegi tuvastas pettuse, paadile sätiti improviseeritud puri ja reisi lõpetas venelaste piirivalve.

Lugesin kunagi mälestusi ühest põgenemiskatsest sellise alusega. Rootsi ei jõutud, sest seltskonnale oli müüdud veega "lahjendatud" kütust. Seda teadmata proovis üks mees paadi ninas mootorit remontida, mõned korrad sai käimagi. Aga seda polnud kauaks. Lõpuks keegi tuvastas pettuse, paadile sätiti improviseeritud puri ja reisi lõpetas venelaste piirivalve.

Arvi Kork ja "Neli musketäri". Ainult et nemad ei startinud mitte Läänemaalt, vaid Saksamaalt. Ja sattusid Rootsi asemel Poola...

Akf Manurhin kirjutas:...et aga esiveoline tagumise otsa üles tõstaks, pole veel nägema juhtunud .

https://www.youtube.com/watch?v=HedOFgdOXzU Sellega muidugi massiliselt ei põgene.

https://maailm.postimees.ee/6831468/mee ... poletamist

Selliste loomade eest tuleks kõik mittekombatandid evakueerida.

Hävituspataljonid käitusid mitmel juhul Eestis sarnaselt.

Kriku kirjutas:Hävituspataljonid käitusid mitmel juhul Eestis sarnaselt.

Samuti partisanid põhja-Soomes Jätkusõjas. Vägistasid ja tapsid tsiviilisikuid.
https://en.wikipedia.org/wiki/Soviet_pa ... in_Finland

Käis Eestiski viimase sõja ajal päris korralik marodööritsemine. Ühed läksid lahingu eest pakku, teised samal ajal puistasid maju ja kortereid. Siiamaani on seda teemat häbenetud, viimasel ajal, kui otsesed asjaosalised ise juba teises ilmas, hakkab ikka üht-teist päevavalgele tulema. Huvitavat lugemist terveks pikaks päevaks: https://tartu1941.wordpress.com/
Elo Tuglase mälestustest:

24. juuli 1941.

Mõne aja eest olid Tartu närvikliiniku hullud siia maale toodud ja siis omapead jäetud. Viis neist külastasid vahel ka meie laagrit ja tegid elu eriti jubedaks. Suurim häda oli meie eneste maja kingsepaga, kelle ta naine siia tõi. See hull oli enesele pähe võtnud, et meil kulda ja hõbedat peab kaasas olema, ning kavatses seda röövida. Ta ringles öösiti neljakäpukil meie onni ümber ja pistis siis pea äkki läbi okste sisse. Kuid nüüd on nii see kingsepp kui ka teised hullud kadunud. Olevat läinud linna “raha tegema“..
Kingsepa naine ise aga hangeldab paberossikestadega, nagu aetakse järve ääres üldse laialt äri. Müüakse juustu, tubakat, viina.
Käiakse linnas tühje kortereid ja kauplusi rüüstamas, kas või elu kaalule pannes. Ning ahnitsetakse siis siin äritsedes raha, küsimata, kui pikaks seda elu üldse on…

Lappasin portsu sõjaaegseid "Meie Maa" ajalehti läbi, igas numbris on kuulutus kus keegi otsib oma vangis- või laagrisoleku ajal pihta pandud asju alates pintsakust lõpetades jalgrataste ja hoburiistadega. Kõik pandi huugama kohe kui peremees autokasti upitati...

Muutunud pole suurt midagi... Näiteks hooned, mis vene sõjaväe ja piirivalve lahkumisel anti üle suht-koht normaalses olukorras, lagastati ära üpris kiirelt.

Manurhin kirjutas:Käis Eestiski viimase sõja ajal päris korralik marodööritsemine. Ühed läksid lahingu eest pakku, teised samal ajal puistasid maju ja kortereid. Siiamaani on seda teemat häbenetud, viimasel ajal, kui otsesed asjaosalised ise juba teises ilmas, hakkab ikka üht-teist päevavalgele tulema. Huvitavat lugemist terveks pikaks päevaks: https://tartu1941.wordpress.com/
Elo Tuglase mälestustest:

24. juuli 1941.

Mõne aja eest olid Tartu närvikliiniku hullud siia maale toodud ja siis omapead jäetud. Viis neist külastasid vahel ka meie laagrit ja tegid elu eriti jubedaks. Suurim häda oli meie eneste maja kingsepaga, kelle ta naine siia tõi. See hull oli enesele pähe võtnud, et meil kulda ja hõbedat peab kaasas olema, ning kavatses seda röövida. Ta ringles öösiti neljakäpukil meie onni ümber ja pistis siis pea äkki läbi okste sisse. Kuid nüüd on nii see kingsepp kui ka teised hullud kadunud. Olevat läinud linna “raha tegema“..
Kingsepa naine ise aga hangeldab paberossikestadega, nagu aetakse järve ääres üldse laialt äri. Müüakse juustu, tubakat, viina.
Käiakse linnas tühje kortereid ja kauplusi rüüstamas, kas või elu kaalule pannes. Ning ahnitsetakse siis siin äritsedes raha, küsimata, kui pikaks seda elu üldse on…

Iseenda postitust tsiteerida on küll natuke imelik, aga samal ajal - naine vedas oma segase mehe hullumajast välja... Kus meil tänapäeval sellised eevatütred on? Pigem kipub praegu harilik peremudel (hea veel seegi, kui perekonna asemel pedekond pole) olema selline, kus on ametlik abikaasa (kellega enamasti ollakse totaalselt tülis), armuke(sed), sponsor(id), laste isa(d) ja noh, lisaks veel terve kari niisama "sõpru".

Jah, ma olen isiklikult vestelnud Kesk-Eestis elavate inimestega, kes kirjeldasid, kuidas Peipsi-äärsetest valdadest tuldi suurte plaanvankritega, et Läände põgenenutest maha jäänud kraami minema vedada.