www.militaar.net

Wehrwirtschaftskommando Reval hindas kahjusid nii:

Lutheri tehasega oli erijutt. Alguses vist tundus et kõik, aga hiljem paistis et midagi jäi ka alles?

Sattusin nädalavahetusel vaatama Solonin loengusarja youtubes, mis käsitles NSVL-Soome sõdasid ja seal väitis Solonin (kontekstis Soome ÕT edu alusena), et soomlased olid ringi teinud õhutõrjemürske (jutt on siis 75-88 mm relvadest), puurinud mürsust välja osa lõhkeainest ja asendanud selle magneesiumiga. Tulemuseks olla mürsud, mis tõkketule andmisel olla silmipimestama sähvatusega lõhkenud ja sundinud punakotkaid otsa ringi keerama.

Kas selle episoodi kohta on ka midagi teada või järjekordne Solonini lihtsustus?

Täna, 81 aastat tagasi värdjas Nõukogude lennuvägi pommitas meid, oli Tallinna üks õudsamaid päevi. Et see ei korduks! (Sry offtopicu pärast, selles polnud küll grammigi head)

https://www.facebook.com/groups/wana.ta ... 6/?app=fbl

Sellel viitel on lause:

Et rünnak polnud suunatud sõjaväe ega strateegiliste objektide vastu, vaid oli terrorirünnak rahva vastu, näitab kujukalt asjaolu, et hävisid peamiselt elamukvartalid, raudtee, sadam ja tööstused jäid puutumata.

See annab pommitamisele hinnangu ("terrorirünnak") tagajärje põhjal. Mis on minu arust täitsa okei. Aga teeb samas tüüpilise veana tagajärje põhjal ka järelduse selle rünnaku põhjuse kohta (st mille vastu oli "suunatud"). Ja see ei ole okei, tagajärjest põhjuse või eesmärgi tuletamine on meelevaldne.

Et rünnak polnud suunatud sõjaväe ega strateegiliste objektide vastu, vaid oli terrorirünnak rahva vastu, näitab kujukalt asjaolu, et hävisid peamiselt elamukvartalid, raudtee, sadam ja tööstused jäid puutumata.

Tasuks üle lugeda intekas Vassili Rešetnikoviga aastast 2004.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/6907 ... a-on-oudne

Kindlasti tuleb arvestada seda, et tollane tehnika polnud öisel pommitamisel eriti täpne, kui juba linnale pihta saadi, oli juba pool võitu käes. Sama probleemiga vaevlesid ka lääneliitlased. Näiteks tõenäoliselt Ülemiste raudteejaama sihitud pommide jälgi võib rünnaku järel tehtud aerofotodel näha Ülemiste järves, tubli 1-2 km möödapanekut (tohutud mudalaigud järves).

Sellel hilisõhtul pani ema mind riidesse ja kelgule, et minna linnast väljas elavate tuttavate juurde. Seda igaks juhuks ... Kui me teel olime, siis meie peade kohal tähtede all olid lennukite parved, mis koleda jõua-jõua-jõua mürina saatel Tallinna poole lendasid. Olin siis 5-ne. Aga see jõua-jõua-jõua kumiseb kõrvus tänagi üsna selgelt.

Mulle üks tuttav arhitekt (tänaseks juba lahkunud meie hulgast) rääkis, et ta oli selleks ajaks koos vanematega juba kuhugi Tallinna lähedale evakueerunud. Pommitamisööl olid inimesed läinud välja vaatama ja 4-aastase tema ka kaasa võtnud. Suur tulekuma linna kohal - ta mäletas, et see oli paistnud talle väga kaunis.

Naabrinaine (juba aastaid lahkunute nimekirjas) rääkis, et ta oli pommitamise ajal linnas ja proovis rongi peale saada, et maale minna, koju. Pommitamine hakkas pihta ja tuul oli olnud nii vali, et lükkas ta pikali. Kas see oli lööklainest või põlengutest tekkiv tuul, seda ma enam ei mäleta.

rockrapdude kirjutas: ↑28 Mär, 2025 9:43 Naabrinaine (juba aastaid lahkunute nimekirjas) rääkis, et ta oli pommitamise ajal linnas ja proovis rongi peale saada, et maale minna, koju. Pommitamine hakkas pihta ja tuul oli olnud nii vali, et lükkas ta pikali. Kas see oli lööklainest või põlengutest tekkiv tuul, seda ma enam ei mäleta.

Suured põlengud tekitavad tuult küll. Dresdeni pommitamisel olevat seal lausa tuletorm tekkinud, linn põles kvartalite viisi, kuumus olnud nii võimas, et isegi asfalt tänavatel põles. Inimesed, kes olid keldritesse varjunud ja kuumuse, suitsu või pähekukkuvate rusude tõttu surma ei saanud, lämbusid hapnikupuuduse kätte (võimsad tulekahjud lihtsalt imesid õhu keldritest välja). Tallinna pommitamise memuaaridest pole nagu midagi taolist silma jäänud, aga välistada ka ei julgeks.

Manurhin kirjutas: ↑28 Mär, 2025 22:02 Tallinna pommitamise memuaaridest pole nagu midagi taolist silma jäänud, aga välistada ka ei julgeks.

Inimeste memuaare on näiteks selles raadiosaates:

https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kirju ... sti-linnad

Teise maailmasõja pommitamiste käigus tekkis tuletorm tegelikult vaid mõnedes üksikutest Saksa ja Jaapani linnades – Hamburgis, Dresdenis ja veel paaris väiksemas Saksa linnas, Jaapani puhul Ubes ja Hiroshimas. Tokios olid 1945. aasta märtsipommitamise ajal küll suured tulekahjud ja väga suured inimkaotused, kuid tuletormi väidetavalt tegelikult ei tekkinud, kuna tuulekiirus maapinnal oli liiga suur.

Põhjus, miks tuletormid nii harva tekkisid, seisnes selles, et tuletormi tekkimiseks oli vaja väga mitmete asjaolude ja faktorite kokkusattumist – oli vaja sihtmärki, kus oleks võimalikult palju puithooneid ja -konstruktsioone (see väidetavalt päästis muidu väga põhjalikult pommitatud Berliini tuletormide käest, kuna seal oli palju kivimaju, mis pealegi polnud liiga tihedalt üksteise kõrvale ehitatud); ilmastikuolude mõttes oli vaja kõrgrõhkkonda ja võimalikult madalat õhuniiskus; ja mis peamine – vaja oli, et süütepommid langeksid nii ajas kui ruumis võimalikult kontsentreeritult. St polnud vaja, et lennukid mitme tunni jooksul pillaksid oma koormaid üle terve linna laiali, vaid vastupidi – et kõik koormad langeksid võimalikult lühikese aja jooksul ühele sihtmispunktile. See viimane omakorda eeldas, et vaenlase vastutegevus ei suudaks häirida ei rajaleidjatel õiget sihtmärki ära märkimast ja hiljem pommitajate põhimassil piisava täpsuse ja kontsentratsiooniga pommitada jne. Ühesõnaga – tuletormi tekkimiseks pidi väga palju halbu (või häid – oleneb perspektiivist) asju korraga ja ühel ajal sündima, mistõttu valdas enamikus pommitamise alla sattunud linnades, sh Tallinnas 1944 – seda kurikuulsat tuletormi tegelikult ei tekkinud.

Siin on varasemalt juba läbi käinud saade KIRJUTAMATA MEMUAARE. Sihtmärgiks Eesti linnad, kuid leidsin nüüd teise: KIRJUTAMATA MEMUAARE. Eesti linnad pommisajus.

Mälestusi tollest õhtust jagavad Riigi Ringhäälingu töötajad, lennuväe vabatahtlik Ülemistel, mobiliseeritu Kevade tänava koolimajas, kinos Amor olnud kinokülastaja ja Tallinnas tuletõrjes valves olnud mees. Viimaselt ehe "omas mahlas" kirjeldus päästetöödest: tulemeri, puuduv vesi, laipade ja veel hingitsejate varemetest välja tassimine, kehaosad jne.

Mu isa oli ka kinos sel ajal (vist ka Amor) ja murdis käeluu. Hiljem tuli mobilisatsioonikutse (oli sündinud 1926), käsi oli endiselt kaelas. Läks julgelt kohale, seal öeldi, et teise käega lased. Saigi lõpuks maailma näha - algul sõdides praegust Poolamaad ja pärast Vorkutad.