Afganistan
Huvitav, mida reaalselt tankiga teha annab?
Mäkke Abrams ei roni ja lennata ei suuda. Kaugbaasidesse peaksid nad aga sõitma neidsamu teid mööda, mida muul ajal IED'dega ja muul viisil igapäevaselt kotitakse. Seal on nad sisuliselt kinni baasi territooriumil, sest iga väljasõit ähvardab vastaspoolele juba teadaolevatel marsruutidel mõne pommikese otsa komistada.
Lisaks ei kannata kaugeltki kõik sillad 60+ tonni oma seljas. Ja tanki lahinguvõimetuks tegemiseks pole mägioludes vaja rohkem kui see teelt kõrvale kraavi saada. Olgu siis viimane kolm või 300 meetrit sügav. Selle kättesaamine sealt olukorras, kus iga mägi võib ootamatult kuule ja RPG-sid lennutama hakata, neetult keeruline.
Iraagi näide tõestas, et suurem osa ametlikke kaotusi oli tingitud omade vajadusest liikumatu masin hävitada, et selle sisu ei satuks vastase (loe Iraan, Venemaa) kätte.
Pealekauba on mägedes ju tule all tanki "katus", üks selle kõige õrnemaid kohti.
Suure tõenäosusega passivad need kolossid mägedeta maastikul, baaside valves. Et kui keegi otsustab mõnd lennuvälja miinipildujatega nokkima hakata, saab tankid kiiresti tuld andma korrigeerida. Lisaks vajadusel objekti kaitsel mõne rünnaku eest kasutusele võtta.
A.
Mäkke Abrams ei roni ja lennata ei suuda. Kaugbaasidesse peaksid nad aga sõitma neidsamu teid mööda, mida muul ajal IED'dega ja muul viisil igapäevaselt kotitakse. Seal on nad sisuliselt kinni baasi territooriumil, sest iga väljasõit ähvardab vastaspoolele juba teadaolevatel marsruutidel mõne pommikese otsa komistada.
Lisaks ei kannata kaugeltki kõik sillad 60+ tonni oma seljas. Ja tanki lahinguvõimetuks tegemiseks pole mägioludes vaja rohkem kui see teelt kõrvale kraavi saada. Olgu siis viimane kolm või 300 meetrit sügav. Selle kättesaamine sealt olukorras, kus iga mägi võib ootamatult kuule ja RPG-sid lennutama hakata, neetult keeruline.
Iraagi näide tõestas, et suurem osa ametlikke kaotusi oli tingitud omade vajadusest liikumatu masin hävitada, et selle sisu ei satuks vastase (loe Iraan, Venemaa) kätte.
Pealekauba on mägedes ju tule all tanki "katus", üks selle kõige õrnemaid kohti.
Suure tõenäosusega passivad need kolossid mägedeta maastikul, baaside valves. Et kui keegi otsustab mõnd lennuvälja miinipildujatega nokkima hakata, saab tankid kiiresti tuld andma korrigeerida. Lisaks vajadusel objekti kaitsel mõne rünnaku eest kasutusele võtta.
A.
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Aspelund kirjutas:Huvitav, mida reaalselt tankiga teha annab?
Mäkke Abrams ei roni ja lennata ei suuda. Kaugbaasidesse peaksid nad aga sõitma neidsamu teid mööda, mida muul ajal IED'dega ja muul viisil igapäevaselt kotitakse. Seal on nad sisuliselt kinni baasi territooriumil, sest iga väljasõit ähvardab vastaspoolele juba teadaolevatel marsruutidel mõne pommikese otsa komistada.
Lisaks ei kannata kaugeltki kõik sillad 60+ tonni oma seljas. Ja tanki lahinguvõimetuks tegemiseks pole mägioludes vaja rohkem kui see teelt kõrvale kraavi saada. Olgu siis viimane kolm või 300 meetrit sügav. Selle kättesaamine sealt olukorras, kus iga mägi võib ootamatult kuule ja RPG-sid lennutama hakata, neetult keeruline.
Iraagi näide tõestas, et suurem osa ametlikke kaotusi oli tingitud omade vajadusest liikumatu masin hävitada, et selle sisu ei satuks vastase (loe Iraan, Venemaa) kätte.
Pealekauba on mägedes ju tule all tanki "katus", üks selle kõige õrnemaid kohti.
Suure tõenäosusega passivad need kolossid mägedeta maastikul, baaside valves. Et kui keegi otsustab mõnd lennuvälja miinipildujatega nokkima hakata, saab tankid kiiresti tuld andma korrigeerida. Lisaks vajadusel objekti kaitsel mõne rünnaku eest kasutusele võtta.
A.
Kogu sinu argumentatsioon kukub kolinal kokku kui sa vaatad näiteks Lõuna-Helmandit, mis on kuni Pakistani piirini suhteliselt tasane ning Abramisi lammutamiseks vajalik lõhkeaine kogus (kui see tee sisse paigutada) on väga suur.
Aspelund väidetega enamuses nõus.
Mägisel maastikul saab tanke kasutada küll. NSVL-i kogemuse põhjal saab kohas, kui tankist kõrgem mittekontrollitav punkt on kaugemal kui 1 km, muunduda see liikuvaks kindluseks. Tanki tarimine sinna on kangelastegu. Kohal olles on ta kui soomustatud tunnimees, mis rünnaku korral liigub julgelt vaenlaste summa. Kindlasti vajab tanki "enesekaitse" miinipildujate süsteem üleviimist laetavate "enda ümber oleva vastase" ründamiseks mõeldud süsteemile, NSVL tingimustes kattis seda vajadust luugist heidetud käsigranaat, mis ei ole ju optimaalseim lahendus. Sama ülesannet suudavad täita ka soomustatud kaugsuurtükiväe masinad, sest tank oma põhirelva sellises situatsioonis sisuliselt ei kasuta.
Kui mitte aretada valmis midagi suure "haavlipüssi" moona laadset asja, kus laiale alale 150 ... 400 m kaugusel laotada suures koguses kuuli suurusi metallitükke, meenutab midagi Waterloo aegadest.
Lagedal maastikul ei ole rünnaku situatsioonis neil suurt mõtet. Oht pihta saada on suur samas ründejõud on selgelt owerkill. Kui aga Talibanile seada mingeid piire siis kaitseliini/piiri ülesehituses on tankid suurepärane asi. Nad liiguvad sisuliselt selleks ettevalmistatud alal, omale vajaliku varustuse läheduses jne. Tankidega saab kergelt ilma suuremate kaotusteta peatada vastase jalaväe rünnakuid ükskõik kui arvukad nad ka poleks. Sellise kaitse olemasolul muutub paljude alade kontroll.
Mägisel maastikul saab tanke kasutada küll. NSVL-i kogemuse põhjal saab kohas, kui tankist kõrgem mittekontrollitav punkt on kaugemal kui 1 km, muunduda see liikuvaks kindluseks. Tanki tarimine sinna on kangelastegu. Kohal olles on ta kui soomustatud tunnimees, mis rünnaku korral liigub julgelt vaenlaste summa. Kindlasti vajab tanki "enesekaitse" miinipildujate süsteem üleviimist laetavate "enda ümber oleva vastase" ründamiseks mõeldud süsteemile, NSVL tingimustes kattis seda vajadust luugist heidetud käsigranaat, mis ei ole ju optimaalseim lahendus. Sama ülesannet suudavad täita ka soomustatud kaugsuurtükiväe masinad, sest tank oma põhirelva sellises situatsioonis sisuliselt ei kasuta.
Kui mitte aretada valmis midagi suure "haavlipüssi" moona laadset asja, kus laiale alale 150 ... 400 m kaugusel laotada suures koguses kuuli suurusi metallitükke, meenutab midagi Waterloo aegadest.Lagedal maastikul ei ole rünnaku situatsioonis neil suurt mõtet. Oht pihta saada on suur samas ründejõud on selgelt owerkill. Kui aga Talibanile seada mingeid piire siis kaitseliini/piiri ülesehituses on tankid suurepärane asi. Nad liiguvad sisuliselt selleks ettevalmistatud alal, omale vajaliku varustuse läheduses jne. Tankidega saab kergelt ilma suuremate kaotusteta peatada vastase jalaväe rünnakuid ükskõik kui arvukad nad ka poleks. Sellise kaitse olemasolul muutub paljude alade kontroll.
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Ehk siis tankide roll on pigem meeste vabastamine aaside kaitselt ja nende suunamine aktiivsesse tegevusse.Wrangel kirjutas:Aspelund väidetega enamuses nõus.
Mägisel maastikul saab tanke kasutada küll. NSVL-i kogemuse põhjal saab kohas, kui tankist kõrgem mittekontrollitav punkt on kaugemal kui 1 km, muunduda see liikuvaks kindluseks. Tanki tarimine sinna on kangelastegu. Kohal olles on ta kui soomustatud tunnimees, mis rünnaku korral liigub julgelt vaenlaste summa. Kindlasti vajab tanki "enesekaitse" miinipildujate süsteem üleviimist laetavate "enda ümber oleva vastase" ründamiseks mõeldud süsteemile, NSVL tingimustes kattis seda vajadust luugist heidetud käsigranaat, mis ei ole ju optimaalseim lahendus. Sama ülesannet suudavad täita ka soomustatud kaugsuurtükiväe masinad, sest tank oma põhirelva sellises situatsioonis sisuliselt ei kasuta.
Lagedal maastikul ei ole rünnaku situatsioonis neil suurt mõtet. Oht pihta saada on suur samas ründejõud on selgelt owerkill. Kui aga Talibanile seada mingeid piire siis kaitseliini/piiri ülesehituses on tankid suurepärane asi. Nad liiguvad sisuliselt selleks ettevalmistatud alal, omale vajaliku varustuse läheduses jne. Tankidega saab kergelt ilma suuremate kaotusteta peatada vastase jalaväe rünnakuid ükskõik kui arvukad nad ka poleks. Sellise kaitse olemasolul muutub paljude alade kontroll.
http://defensetech.org/2010/11/19/u-s-s ... irst-time/This seems like yet another indication of how the fight is getting tougher and more intense over there.
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Postimees: Talibani kimbutab laskemoonakriis
http://afganistan.postimees.ee/?id=343233
Huvitav, kas Viktor But-i kinni nabimine hakkab 2 aasta pärast mõju avaldama? See oleks üsna pull kui selle tagajärjel nii mõnedki konfliktid mingiks ajaks ära vajuksid. Eks tekivad uued varustajad aga mulje on jäänud, et But-i kõrval on nad kõik amatöörid.
Tegelikult on ilmselt seal mitmeid mõjureid. Nii hooajalisi kui ka sõjalisi.
Huvitav, kas Viktor But-i kinni nabimine hakkab 2 aasta pärast mõju avaldama? See oleks üsna pull kui selle tagajärjel nii mõnedki konfliktid mingiks ajaks ära vajuksid. Eks tekivad uued varustajad aga mulje on jäänud, et But-i kõrval on nad kõik amatöörid.
Tegelikult on ilmselt seal mitmeid mõjureid. Nii hooajalisi kui ka sõjalisi.
Tank oleks sealkandis ideaalne tuletoetus. Kilomeetri peale meeter korda meeter märgi tabamise tõenäosus on ligilähedane 100%. Vähendaks kaudtule toetusega tekkivat ohtu kohalikele elanikele.
Lisaks sellele kannatab tank oluliselt suuremat karistust igasugustelt relvadel,t kui mis iganes masin hetkel Afganistanis.
Nii et mina oleks küll väga rahul kui rühma tegevust üks tank turvaks.
NB! Unustada ei maksa ka heidutus efekti.
Lisaks sellele kannatab tank oluliselt suuremat karistust igasugustelt relvadel,t kui mis iganes masin hetkel Afganistanis.
Nii et mina oleks küll väga rahul kui rühma tegevust üks tank turvaks.
NB! Unustada ei maksa ka heidutus efekti.
Holiness is in right action, and courage on behalfe of those who cannot defend themselves.
Eks ta moraalse toetuse vahend omadele on. Et hädas saab justkui appi kutsuda ja et tuli on täpsem kui miinipildujatel/kahuritel. Kuigi ka viimasetega suudavad õppinud mehed täpset tuld anda.
Küllap mängitakse tankide puhul ka selle peale, et annab täpset abi siis, kui õhuvägesid kopterite või lennukite näol käepärast pole.
Teisalt vajab iga sellise kolossi väljahüpe baasist või oaasist kattegruppi, kes peaks hoolitsema selle eest, et keegi ei hakkaks TBG-7V, PG-7VR'i või mõne muu sarnasega märki laskma. Põhimõtteliselt piisab lindi rikkumisest, et sõiduk muutub istuvaks pardiks, kelle saatus öötundidel muutub väga küsitavaks. Sest kontroll mingi asumi/territooriumi üle eksisteerib täpselt niikaua, kuni seal on relvastatud sõdalased patrullimas. Nende lahkumisel läheb olukord tagasi algseisu. Patrullimine pole ju tegelikult midagi muud, kui ajutine territooriumi hõivamine, patrulli lõpp toob kaasa ka kontrolli lõpu.
Praegu näib, et ohvriterikastest eelbaasidest loobumisega üritatakse rohkem jõude koondada suurematesse keskustesse. See aga tähendab, et tehakse vabaks kanalid/teed vastaspoole elavjõu ja relvastuse paiskamiseks just nendesamad suurbaaside suunas. Mulle tundub, et lähima paari kuu jooksul on oodata teateid järjekordsest taliibide suurrünnakust.
Üldiselt on olukord sama mis Iraagis: heal meelel laseksid kõik välisjõud sealt kiiremas korras jalga (oma ohvrite mõju poliitilisele olukorrale ning sõjamasina püstihoidmine majandusele pole just positiivsed), aga ei saa. Varem välja hüütud loosungid sunnivad aga kõikvõimalike "positiivsete" hüüdlausete all jätkama kohalpüsimist. See, et kontroll millegi üle antakse kohalikele, ei tähenda seda, et kohalikud ju mingid reaalset kontrolli omaksid. Ilma välistoetuseta läheb päris kiiresti vastastikuseks klaarimiseks, et kellel on kõige rohkem relvi ja jõhkramad kõrilõikajad. Karzai süsteem kehtib täpselt niikaua, kuni tema taga on jõud, millele kellelgi teisel midagi vastu panna ei ole. Ilma selleta ripuks ta ammu laternaposti küljes.
Selles mõttes on Afganistan nagu Crimpeni mädasoo: võib ju rääkida sellest, et kontroll läheb aastal 2014 kohalikele, aga sealne kaos imeb veel aastaid pärast seda. Ja seda, et välisvägede lahkumist saaks Taliban enda võiduna promoda, vastaspool endale lubada ei või. Nii et "piiratud väekontingendist" ning "rindejoone taktikalistest õgvendamistest" kuuleme me veel päris-päris kaua. Samamoodi ka regulaaruudise vormi võtnud infot, et riigi X salateenistusteni on jõudnud usaldusväärne info peatsest rünnakust objekti N suunas. Iga kord seda kuuldes meenub mulle info sellest, kuidas eksisteeris usaldusväärne info massihävitusrelvadest, mida üks riik kindlasti omama pidi...
Aga kokkuvõttes jõudu ja selget meelt neile, kes juba seal.
A.
Küllap mängitakse tankide puhul ka selle peale, et annab täpset abi siis, kui õhuvägesid kopterite või lennukite näol käepärast pole.
Teisalt vajab iga sellise kolossi väljahüpe baasist või oaasist kattegruppi, kes peaks hoolitsema selle eest, et keegi ei hakkaks TBG-7V, PG-7VR'i või mõne muu sarnasega märki laskma. Põhimõtteliselt piisab lindi rikkumisest, et sõiduk muutub istuvaks pardiks, kelle saatus öötundidel muutub väga küsitavaks. Sest kontroll mingi asumi/territooriumi üle eksisteerib täpselt niikaua, kuni seal on relvastatud sõdalased patrullimas. Nende lahkumisel läheb olukord tagasi algseisu. Patrullimine pole ju tegelikult midagi muud, kui ajutine territooriumi hõivamine, patrulli lõpp toob kaasa ka kontrolli lõpu.
Praegu näib, et ohvriterikastest eelbaasidest loobumisega üritatakse rohkem jõude koondada suurematesse keskustesse. See aga tähendab, et tehakse vabaks kanalid/teed vastaspoole elavjõu ja relvastuse paiskamiseks just nendesamad suurbaaside suunas. Mulle tundub, et lähima paari kuu jooksul on oodata teateid järjekordsest taliibide suurrünnakust.
Üldiselt on olukord sama mis Iraagis: heal meelel laseksid kõik välisjõud sealt kiiremas korras jalga (oma ohvrite mõju poliitilisele olukorrale ning sõjamasina püstihoidmine majandusele pole just positiivsed), aga ei saa. Varem välja hüütud loosungid sunnivad aga kõikvõimalike "positiivsete" hüüdlausete all jätkama kohalpüsimist. See, et kontroll millegi üle antakse kohalikele, ei tähenda seda, et kohalikud ju mingid reaalset kontrolli omaksid. Ilma välistoetuseta läheb päris kiiresti vastastikuseks klaarimiseks, et kellel on kõige rohkem relvi ja jõhkramad kõrilõikajad. Karzai süsteem kehtib täpselt niikaua, kuni tema taga on jõud, millele kellelgi teisel midagi vastu panna ei ole. Ilma selleta ripuks ta ammu laternaposti küljes.
Selles mõttes on Afganistan nagu Crimpeni mädasoo: võib ju rääkida sellest, et kontroll läheb aastal 2014 kohalikele, aga sealne kaos imeb veel aastaid pärast seda. Ja seda, et välisvägede lahkumist saaks Taliban enda võiduna promoda, vastaspool endale lubada ei või. Nii et "piiratud väekontingendist" ning "rindejoone taktikalistest õgvendamistest" kuuleme me veel päris-päris kaua. Samamoodi ka regulaaruudise vormi võtnud infot, et riigi X salateenistusteni on jõudnud usaldusväärne info peatsest rünnakust objekti N suunas. Iga kord seda kuuldes meenub mulle info sellest, kuidas eksisteeris usaldusväärne info massihävitusrelvadest, mida üks riik kindlasti omama pidi...
Aga kokkuvõttes jõudu ja selget meelt neile, kes juba seal.
A.
Is Armor Antithetical to Good COIN?
by Frank G. Hoffman
http://smallwarsjournal.com/blog/2010/1 ... l-to-good/
by Frank G. Hoffman
http://smallwarsjournal.com/blog/2010/1 ... l-to-good/
kanada ja taani leopardid on juba 3-4 aastad helmandis tegutsenudkaur3 kirjutas:http://defensetech.org/2010/11/19/u-s-s ... irst-time/This seems like yet another indication of how the fight is getting tougher and more intense over there.
http://en.wikipedia.org/wiki/Leopard_2#ISAF.2FOEF
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline