... Et seltsimehed foorumlased - kellel rahakest üle jääb, võib Ruotsist ka endale kabrio-MT-LB soetada. Tundub, et on tsiviilkäibepädevaks tehtud ja ehk pole isegi sisseveoluba vaja. ...
Kui nüüd tiba lähimineviku mälestustes sobrada, siis tuleb meelde, et ca. 10-15 aastat tagasi veeti läbi Eesti kuhugile ka selliseid metsaveo tarbeks ümberehitatud BMP-sid. Võib-olla mõned isendid jäid meilegi paigale.
Sellised kenad tibukollased olid, nagu meie esimesed Mamba´d Afgaanis (kus need oma kauni värvusega alati ja igal pool elevust tekitasid) ja juhiluugi kohal asuva plekk-karbiga, millel 3 külge klaasitud olid. Noh, torni polnud kah muidugi.
See läheks muidugi väga hästi teemasse, aga toon nüüd välja veel ühe oma vana idee, missugune selle teema algusaegadel lausa tormilise mõnitamise ära teenis. Noh, see oli siis, kui lai foorumiüldsus kosmosetehnika radadel uimles ja arutlusväärseteks vaid tipptehnoloogiaid pidas. Paistab, et seltskond on oma aruteludes praeguseks hulga küpsemaks saanud ning ulmeuimast reaalsele Eestimaa pinnale tagasi laskunud ja ehk on ka sellel minu mõttel täna pisut parem vastuvõtt.
Toona rääkisin sellest, et siis pakkus meile Ukraina ju kah igasugu masinaid. Lausa poolmuidu. Olid seal nimestikus igasugu BTR-id j.m. Eriti meeldisid mulle sealsed BTR-40´ed (erinevad - nii kinnised, kui lahtised ja eriotstarbelised), mis kohe kindlasti kordades paremad transpordivahendid on, kui meie praegune tippsaavutus - nn. soomustatud UNIMOG. Mul oli muidugi selle masinamargiga seoses ka oma sõjaväelise erialaga seotud huvitatus. Nimelt nägin ma selles masinas ideaalset kompanii ja pataljoni taseme meditsiniteenistuse soomust (mida meil tänase päeva seisuga ei ole ja ei paista ka tulevat), mis ühtiks ka põhiüksuse tehnikaga.
Vaat, selle masinaga peaks EKV küll hakkama saama. Väga funktsionaalne ja tehniliselt ülilihtne ratastehnika, missuguse hooldamise ja pisiremondiga iga autojuhtki hakkama saaks.
Aga mis puutub selle masina edasiarendust, siis üks esimesi asju võiks olla mootori vahetus (nagu meil juba kogemust on ZIL-idega), siis ... jne. jne.
Viimase aja aruteludest kumab läbi ka tõsiasi, et nüüd hakatakse tasahilju juba omaks võtma ka tõdemust, et võib ikka küll esialgu kogemuste saamiseks ka tiba vanemaid masinaid muretseda. Eriti, kui nende saamiseks supersuuri summasid välja ei pea käima. Pealegi ei pea nende masinatega (BTR-40 ja 157, näiteks) kartma, et nende muretsemisega seoses peaks miskit erilist ja spetsiaalset erihooldus ja -remondivahendeid muretsema, missugused siis hiljem, kui miskit uuemat ja paremat olemas on, kasututeks osutuksid.
Sama jutt kehtiks ka roomiktehnika kohta.
Eks see nüüd üks ketserlik jutt oli (ikkagi juba oma 35-40 aastat vana mudel ja mis siis, et seda maailmas veel pruugitakse) ja loodan, et see laus ilkumiselainet esile ei kutsu. Muideks! Meiegi kasutasime 90-ndate esimesel poolel Vahipatis ju neid Rootsist abina saadud II MS aegseid 2 sillaga raudkarpe (ehitatud, nagu BTR-40´gi, veoauto baasil). Käras küll. Külm ja ebamugav, aga soomus oli ümber, liikus kärmelt ja teenindamine oli imelihtne. Rootslased tegid nendega, muideks, kuni 80-ndate lõpuni rahuvalvet. Ja peale seda need meile antigi. Meie ajateenijad roolisid ja putitasid. Said eduliselt hakkama. BTR-40 ja 157 aga on sellest mudelist ikka oma 15-20 aastat tehniliselt uuemad.
Ja kui lõpuks peaksid need ratastel soomuselukad meid ära tüütama, siis miks mitte - vanarauda või, mis praegu maailmas väga levinud äri on, kollektsionääridele ja militaarhuvilistele müüa. Igatahes ei jää ei EKV ega EV mitte ühegi kandi pealt kahjusse.
Miks see masin mulle nii mokka mööda on? Lihtne põhjus. Olen taolisega ise sõitnud ja selle maastikuläbivusest ning universaalsusest vaimustuses. Ja seda, muideks, tookord originaalmootori (!) ja sisseseadega. Hiljem aga, kui juba Jägalas Kalevi ÜJP-s olin, oli mul kah üks masin, mille baasil see BTR´gi tehtud oli, GAZ-63. Sedakorda ei olnud küll mina roolis, vaid võisin aukohal, kõrvalistmel, troonida, kuid masina omadused olid samad, kui neid BTR-40´gagi mäletasin.
Kui te seda aega mäletate, siis 15 aastat tagasi olid EKV üksused ka alaliselt erinevas astmes lahinguvalmiduses ja sellega seoses käis ikka kaunis pidevalt väljasõitudega seotud väljaõppetegevus. Masin aga sõitis ja oma 1,5 aasta jooksul, mil ta mu silma all oli, mingit erilist remonti ei vajanud (pisinokkimist ikka, kuid see oli nii vähetähtis).
On see
OLEKSOLOOGIA, või mitte? Nii, et ärge marutama hakake.
