www.militaar.net

Kriku kirjutas:Leo Kunnas: Eesti kaitsekulude uueks normiks peab saama 2,5% SKP-st.
..
Tankideta ei ole Vene relvajõudude vastu sõdimiskõlblikku soomusmanöövrivõimet olemas.
..

Targemad kommenteerigu aga kas tank pole mitte eilse päeva relv? Kui vaadata mida türklased droonidega süürias või nüüd mägi-karabahhis korda saadavad?

Rahandusminister Martin Helme ettepaneku realiseerumine tähendanuks kaitsekulutuste de facto suurenemist üle 2,5% taseme SKP-st lähemaks kolmeks aastaks ehk praeguse valitsuse nominaalse ametiaja lõpuni.

See on arvutusviga?

maskeerimisvork kirjutas:Targemad kommenteerigu aga kas tank pole mitte eilse päeva relv? Kui vaadata mida türklased droonidega süürias või nüüd mägi-karabahhis korda saadavad?

..igasugu tindisolkijatest taibud "kommenteerisid" veel internetiajastu saabudes, et poris roomava jalaväelase aeg olla ümber ja nüüd olla täitsa uutmoodu sõda

Noojahh - sõda ongi natsa "uutmoodi" (ja võrgupõhisem) aga poris roomavat jalaväelast ei asenda sellegipoolest miski (sama käib ka tankide kohta)

Targemad kommenteerigu aga kas tank pole mitte eilse päeva relv? Kui vaadata mida türklased droonidega süürias või nüüd mägi-karabahhis korda saadavad?

Kindlasti mitte. See, et ühes võis teises konfliktis neid efektselt õhku lastakse, ei tähenda, et nad ei ole kasulikud või vajalikud. Droone lastakse ka üsna edukalt alla, tähendab see siis drooniajastu lõppu?

Tanki pihtamise kaader (kui see õnnestub pilti püüda) lihtsalt ongi alati efektne (-loe: müüb ).
Toopärast ongi eeter paks sellistest videotest - mis sõjandusvõhikule loob mulje tankidest kui "eilsest päevast"

Et kõik pole kuld, mis hiilgab - ühesõnaga.. ja igatse sodi peale netiruumist ei ole vaja kohe järeldusi tegema hakata, eks...

Minuarust läheb tankiteemal alati 2 asja sassi, kui profaanid hakkavad kõvasid väljaütlemisi tegema.
1. tankide kasutatavus Eestis
2. massiline tankide kasutatavus Eestis (nagu idanaabri propavideod stepist pakuvad)

Tankid on ka metsamaastikul perfektselt kasutatavad, kuid need pole metsamaastikul kaitsesõda pidava väe esmane vajadus. Esmane vajadus on tankitõrje vahendid koos jalaväega. Massiline tankide kasutamine või tankide abil võidu kindlustamine pole aga meie maastikul kuigi võimalik, sestap suhtarvud stiilis, et VF saadab meie hingehinnaga soetatud 42 tankiga pataljoni vastu 1. kaardiväe tankiarmee 500 tankiga, ei taga sugugi suurema osapoole võitu.

Parimaks näiteks on kasvõi Soome KV struktuur, kus suhteliselt väike arv tanke on suhteliselt suure arvu jalaväega koos eksisteerinud juba WWII-st alates.

Oma vindi probleemile lisab muidugi veel mõni aeg tagasi eksisteerinud arusaam, et Eestil pole tanke vaja - mida siis igal pool religioosse tõena kuulutati (ka siin).

Kui lugeda mujalt(Uued Uudised artikkel, miskipärast ei lase linki panna siia), siis räägib Kunnas, et tänu EKRE-le tuli eelarveotsus rannakaitse osas, võta nüüd kinni kelle õigus. Eks igaüks räägib oma mätta otsast.

Vähemalt kaasaegsete meremiinide ehk nende nn. "tarkade külmkappide" ostmine tähendaks ka veealuse ELINTI/SIGINTI/HUMINTI võimekust, mis ei kõla üldse eriti odava ja kiiresti saavutatava võimena. Ma saan aru, et jutuks on pigem nn. klassikaliste meremiinid ostmine?

Tankid on ka metsamaastikul perfektselt kasutatavad, kuid need pole metsamaastikul kaitsesõda pidava väe esmane vajadus.

Parima kaitse on rünnak ja selles suhtes on tankid tänapäeva manööversõjas igati vajalikud asjad. Isegi kaitses on vaja vasturünnakuid korraldada või kiiresti tugevdada olemasolevat kaitset. Võib-olla tõesti mitte kõige suurem prioriteet meie kaitsevõimekuses, kuid üldises plaanis vajalikud ikkagi.

Võhiku tähelepanek olulisest tekstist hr Kunnaselt:

Iseseisva kaitsevõimega seostamatuid tegevusi ei ole lõpetatud. Aeg kulub tühja. Isegi Ukraina sõda ja julgeolekuolukorra üldine halvenemine pole meid sundinud mõistust pähe võtma ja ekslikuks osutunud jõukohase riigikaitse doktriinist loobuma.
[...]
3% SKP-st ületav kaitsekulude tase oli külma sõja rinderiikide puhul täiesti tavapärane. 2% ei ole lagi, vaid põrand.

Jõukohane riigikaitse (ja sellest loobumine) kordub tekstis. Mis on alternatiiv? Üle jõu käiv kaitsedoktriin? Kuidas seda pidada lühiajaliselt ja pikaajaliselt?
Teiseks, 2% naelutamine lakke või põrandasse, tundub, toimus just nüüdsetel eelarveläbirääkimistel. 2% fikseeritud kulust SKTst ei ole nii reljeefselt varem kõneldud minu arvates. See tähendab: SKT langedes väheneb ka kaitse-eelarve. Võin vabalt eksida. Nato mõttes on 2% just "vähemalt" ehk põrand.
Kokkuvõttes, ma arvan, läks hästi, kõnelused kandsid vilja - kaitsekulusid ei kärbita vaid tõstetakse. See läheb siis Isamaa plussiks. Sisejulgeolek saab koptereid, kaatreid ja muud - 2 mln reservüksuse loomiseks, see siis Ekrele.
(Ressurss tuleb eelarvest, kust raha eelarvesse saab...)

Mis on alternatiiv?

Lihtne ju, selleks on mittejõukohane riigikaitse.

Tegelikult fikseeriti see 2% dogma juba koalitsioonilepingu läbirääkimistel. Selles lasub süü nii Isamaal kui ka EKREl, sest tegelikult mõlemad lubasid valimistel kõrgemat protsenti. Tagantjärgi on kehva vehkida.

Jõukohane riigikaitse (ja sellest loobumine) kordub tekstis. Mis on alternatiiv? Üle jõu käiv kaitsedoktriin? Kuidas seda pidada lühiajaliselt ja pikaajaliselt?

Ülejõu käiva doktriiniga (kuigi mitte sihilikult tehtud, lihtsalt kukkus nii välja) oli/on näiteks Ukraina.
Neil oli (ja on ka täna) meie jaoks muinasjutuline kogus relvastust, mis pole meie mõistes lahinguvalmis ja mille hulk on selline, et see pole eelarvega majandatav (puuduvad üksused, moon, varuosad jne). Ukrainas olid kohati veel säilinud NSVL aegsed NZ sõjavarude laod, kust saadud Maxim kuulipildujaid või 14,5 mm tankitõrjepüsse ka kasutati.

Kuidagi nad sõditud said, tõsi, Vene ei karanud neile ka täie jõuga kallale, vaid nende utiilivääriliste relvade korda tegemiseks oli aega ja kui käib sõda, siis küll leitakse ka raha väljaspool eelarvet.

Selle doktriini eduks on üks eeldus: sul peab olema piisavalt palju aega, et kokku ostetud sõjakraami tarbeks luua üksused, osta moonavarud ja harjutada kogu krempel kokku. Umbes taoline oli ka Soome kunagise 750 tuhandese armeega.

Selle doktriini probleem on selles, et idanaaber ei vaja täna enam mitmeid kuid sõjakäigu ettevalmistamiseks nagu see võis olla 1980-1990ndatel. Tänased kõrges valmisolekus olevad väed vajavad selleks päevadega mõõdetavat aega ja sellise sõja korral oleks nii Ukraina armee 2014 kui Soome armee 1990 vähese kasuteguriga, vastane võib saavutada oma eesmärgid enne, kui taoline armee lahinguvõimeliseks muuta suudetakse.

Ma ei tea miks keegi ei mürista.
Mina igal juhul ei kannata, kui avalikult valetatakse, ja saan vihaseks kui selle valega halvustatakse mind ja minu kaaslasi (tegevväelasi) ... aga antud juhul ma isegi ei suuda vihastada. Jõuetus tekib. Ja väike hirm ka - kui nii tuima näoga jätkuvalt jama aetakse, siis lõpuks on see jama äkki usutav.
Vahemärkuseks: Alljärgnev ei ole poliitika arvustamine, vaid toimunud sündmuste kirjeldamine enda mälu järgi ja sõjatehnilise arvamuse avaldamine.
L.Kunnas keda peetakse aateliseks, ausaks inimeseks ja sõjalise riigikaitse suureks asjatundjaks, kirjutab oma tänases artiklis järgmist:

... pakutud võimalus kasutada umbes 300 miljonit eurot kontol seisvat laenuraha iseseisva kaitsevõime oluliste võimelünkade – rannakaitse ja keskmaa õhutõrje – täitmiseks ei ole sobilik, vastuvõetav või selles leidub puudusi, siis mis oleks parem lahendus? Olen kannatlikult oodanud konkreetseid ettepanekuid, millega võiks edasi minna.
Kahe nädala jooksul ei ole ükski oponent paraku lahendusi pakkunud. ...

Võin julgelt öelda, et väide on vale. Ma võiks nõustuda, et keskmaa õhutõrjele või konkreetselt Spyderile ei ole paremaid ÕT lahendusi pakutud. Võiks, ja see oleks ilmatu suur vastutulek. Aga kui väites on sees rannakaitse, siis on tegemist halvustava valega.
Ma olen kaks korda näost näkku rääkinud nendest asjadest ja pakkunud "paremaid" lahendusi. Võib öelda, et rannakaitses olen rääkinud teistest võimalustest, kui pakutud 30km EuroSpike. Enamgi veel, ma olen neid võimalusi näidanud paberil ja kaardil.
Miks L.Kunnas sellist juttu ajab, on ebaselge. Äkki keegi esitaks talle selle küsimuse? Mind ta ei kuula.

Lähme edasi.

Keskmaa õhutõrje ei olevat prioriteet ja seda polevatki vaja. Seni on kõik ametiisikud kaitseministeeriumis ja kaitseväes üksmeelselt kinnitanud, et oleks vaja küll, aga ei saa, sest pole raha. Sama kinnitab ka kaitseuuringute keskuse kahe aasta tagune raport, milles tõdetakse, et suurim võimelünk Balti regioonis on õhukaitse. See on tähtis ka meie liitlastele, sest õhukaitse korraldamine kuulub vastuvõtva riigi kohustuste hulka. Leedulased on vahepeal asja ära teinud ning keskmaa õhutõrje võime loonud. Kas tõesti sai Leedu kaitseväe juhataja rumalusega hakkama ja andis valitsusele halba nõu?

Jõud lõppeb korrutamisest, et "polegi vaja" on vale väide.
Järgmine ja eksitav väide on Leedu ÕT.
Leedukad said esimesed elemendid kätte 2020 suvel ja meeskonnad saab ettevalmistatud 2021. Hange tehti 2017. Seda fakti võiks kõrvutada L.Kunnase arvamusega, et meie teeme selle aastaga ... Kuid see pole nii tähtis.
Esiteks on korrektne väita, et leedukad teevad selle ära.
Teiseks mängib L.Kunnas odavalt sõnadega: on keskmaa õhtutõrje võime loonud. Võib vaid arvata, miks ta jätab mainimata, et loodud võime katab paremal juhul poole Harjumaa või nn Suur-Tallinna suuruse ala. On sel tähtsust? Võimega on ju alustatud!?
Sedagi olen ma kirjeldanud suuliselt ja piltlikult. Null reaktsioon!
Kui 50 liikmeline pere saab oma ainukese sõiduauto, siis on ju ka neil isiklik transpordivahend. Olemas!
Antud näite puhul tuleks siiski lisada, et selles suures peres, ei ole ega saagi järgmistel aastatel ka olema jalanõusid 5-el inimesel, 13 inimest ei saa magada voodis, 5 telefonilepingut tuleks lõpetada või arved maksmata jätta jne. Järgmistel kuudel autosõidule kuluv bensiiniraha tuleb aga millegi olemasoleva arvelt leida. Kui aga auto peaks lagunema, siis tuleb peres midagi müüki panna, muidu jääb maja ette seisma.
Ma ei kritiseeri Leedu otsust. Ma arvustan faktide puudulikku ja manipuleerivat esitlust.
Aga no see jutt väsitab vist juba kõik ära.

Lühinägelik on L.Kunnase seisukoht regionaalse koostöö osas. Kuid alustaks hoopis ühe teise "määratlusega":

Vana kaadrisõjaväelasena on mulle mõistetav, isegi sümpaatne ...

Vana? Eluaastatelt või teenistusaastatelt? Teenistus 1990(KL)-2007 ... 17 aastat? 15 aastat koos sõjakooliga ... Mnjahh, aastal 2000 ajateenistusega alustanud tänased allohvitserid ja ohvitserid on "vanemad". Kuid olgu pealegi. Ütleme, et kogemust ja teadmisi on nii et löö katust.
Sel juhul on kummaline ignoreerida minu juttu võimalikest takistusest teha koostööd leedukatega kellel on juba olemas NASAMS , kui meie hangiksime Spyderi. Need on erinevad riistad, mille kogemust, ülalpidamist, laskemoona vms ei saa jagada.
Ma olen öelnud, et kui me teeksime keskmaad koos 3Bs, siis oleks mõttel palju rohkem väärtust. Seda võiks ju võtta, kui artikli alguses nimetatud "paremat lahendust", kuid ... L.Kunnase jaoks ei väärinud see siis tähelepanu ega nüüd mainimist.
Ja kohe järgmisena on mugav näidata KVJ ettepanekut kui midagi üle jõu käivat ... meenub L.Kunnase süüdistusi KV suunal, kas pole?

See tähendaks suuremat panustamist Põhjadiviisi, pika laskeulatusega (üle 150 km) kaartule relvasüsteeme, reaktiivlaskeseadeldisi, pika laskeulatusega laevatõrje raketikomplekse ja korvette mereväele.

Kõik see on seekord tõesti KV ettepanekutest. Sealt kus olid "puuduvad paremad lahendused". Aga KV esitas neid kui võimalusi, mida saab ka ükshaaval arendada ja on a)valusemad vastasele ning b)üle riigipiiri kasutatavad.

Siit edasi poleks mõtet enam kommenteerida, sest vana plaat pannakse peale ja ... regionaalsetest võimalustest ei saada aru, liitlastesse ei usuta, võimaliku agressori tegevust ei tunta.

Regionaalset kaitset ei saa tõsta prioriteedina iseseisvast kaitsevõimest ettepoole või kõrgemale, sest vastasel juhul puuduks põhi, millel regionaalne kaitse saaks üldse rajaneda.
Teiseks, ka lätlased peaksid oma osa ära tegema ja suurendama osalust Põhjadiviisis vähemalt kahe brigaadini nagu meil. Regionaalne kaitse ei saa seisneda selles, et meile langeks osalt ka Läti kaitsmise koorem.

Kuidas Läti üks brigaad takistab lätlastega koos arendatud ja Lätis paikneval MLRSil tulistada agressiooni korral rakette 70-200 km kaugusele Eestis toimuva lahingu toetuseks? Või kas lätlaste 2.brigaad saaks meid toetada samaväärselt MLRSiga? Et hoiavad "lõunatiiva" kaitstuna? Kahe brigaadiga? Või siis, kui agressor nende territooriumile ei astugi?
Või miks ei võiks Ventspilsi piirkonnas paiknev laevatõrje raketiüksus kaitsta "ootamatult rünnatavat Saaremaad"? Kas ainult seepärast, et Läti pole sel hetkel rünnaku all ja siis nad ei lase?
Aga hea küll.
Siit edasi jääb kirjaniku tindiarsenali ainult see "laskemoon", mille kasutamises ta oma oponente süüdistab - vajab rohkem aega, poliitilist kokkulepet, ülalpidamiskulusid, ei saa teha ainult kaitseplaneerimisega ... kes nüüd mugavustsoonis istub?
Kokkuvõtteks:
Sissejuhatuseks korduvat valet, vahelduseks belletristlikku manipulatsiooni ja lõpetuseks sõjalist asjatundmatust ... kuid siiralt arvan, et seda kõike ainult palavast tahtest kaitsta oma riiki.

Või miks ei võiks Ventspilsi piirkonnas paiknev laevatõrje raketiüksus kaitsta "ootamatult rünnatavat Saaremaad"? Kas ainult seepärast, et Läti pole sel hetkel rünnaku all ja siis nad ei lase?

nii, siin on nüüd küll küsimus, et mil moel eesti saab kindel olla et see ventspilsi üksus kaitseb "ootamatult rünnatavat Saaremaad" Kas "ainult" (sic!!!) seepärast, et Läti pole sel hetkel rünnaku all ja siis nad ei lase

nolem kirjutas:nii, siin on nüüd küll küsimus, et mil moel eesti saab kindel olla et see ventspilsi üksus kaitseb "ootamatult rünnatavat Saaremaad" Kas "ainult" (sic!!!) seepärast, et Läti pole sel hetkel rünnaku all ja siis nad ei lase

Sellist küsimust esitatakse ikka ja jälle. Ja ma ei saa aru, miks?

Aga kuidas saab kindel olla, et mina (Tallinnas sündinuna ja Tallinnas kasvanuna) olen nõus Võru või Kuressaare eest sõdima? Minu küsimus ei ole demagoogia - soovin lihtsalt enne paika saada selle "vähima ühisnimetaja", milles Sa ei kahtle.