Nojah, sõjalises mõttes pole suurt vahet, kas ühe või teise süsteemi osaks sai hävitamine, vallutamine või seisis see puruks laskmise hirmus maskeerimisvõrgu all OFF reziimis.
Küsimus oli selles, et niipea kui venelane asja käsile võttis, grusiinide õhutõrje tasa lülitati.
Ja seda stiihiliselt, mitte aga ühtses, kontrollitud süsteemis
Ma tunnen end nagu Ostrovi õhutõrje raketivägede kõrgema sõjakooli loengul
Tsentraliseerida, koordineerida ja kontrollida ning üle kontrollida ja otsustada kõrgel tasemel - sedasi kõlas vist see vene ÕT raketivägede deviis.
Mis see kontrollitud süsteem oleks seal andnud? Seda tehes nagu meil tähendaks see haavatavate ja emissioonide järgi leitavate raskuspunkide (radarid, juhtimiskeskused) tekitamist, mida süsteemis olevad lühimaarelvad ei suuda kaitsta (ja suuremad kompleksid on ammu auti löödud). Samas kaotab selle kontrollimise vaimustus MANPADSi peamise eelise - see võib tulla igalt poolt ja ilma mingi hoiatuseta. Tegelikult oleks vist õige öelda, et maapealne raskem õhutõrje ei suuda iseendki kaitsta õhust tehtava sihikindla tegevuse eest.
Kui õhuruumis pole ette näha mingit segasevõitu sebimist (nt koalitsiooni ja vene lennukid segamini), siis parem investeering oleks kindlasti jätta need raskuspunktid ostmata ja osta selle eest hulgaliselt manpadse. Eriti arvestades elektroonika hinda. Kui omal lennukeid ka pole, siis kõik mis lendab on vaenlane ja ongi kõik.
Muidu on viimased sõjad näidanud seda, et kui sa vastasele poksiringis vastu ei saa, ei maksa ringi kippuda.
Tuleb üritada peale riietusruumi kangiga pähe äsada ja kiirelt uttu tõmmata, enne kui sõbrad appi tulevad.
Muide- sedasama printsiipi võib täheldada ka Soome panustes õhuruumis kaasa mängida.
Panna hulga väikese laskekaugusega ja suure kiirusega radaritõrje rakette mittetabavad manpadsid maastikule ja radar keskele on muidu samahea kui karjuda vastase lainepikkusel eetrisse - siin on see ja see, koordinaadid sellised. Natukese aja pärast on sul ikkagi "stiihiliselt ja mitte kontrollitud süsteemis" tulistavad raketimehed, kuna vastane likvideeris su radari ära. Saan aru, et meil - OK, NATO nõuab ja suvaliselt ei saa taevasse lasta, oht omasid tabada. Aga Gruusias....?
Aga 1 vs 1 olukorras nagu Gruusia vs Venemaa panustada igasugu tsentraliseeritud, raskuspunktidega lahendustele on sama hea kui võit kandikul kohe kätte ära viia - tuleb odavam.
Võiks kohe kihla vedada, et kui Eesti jääb kasvõi paariks päevaks venelastega omapäi sõdima, taotakse esimese asjana ära kalli raha eest soetatud kiirgav tehnika - kõigepealt kaugmaaradarid (mida me õhust isegi teoreetiliselt kaitsta ei suuda). Järgmisena võetakse ette Giraffed, rohkem pusimist, aga vast teevad ka need paar radarit kutuks. Siis jõuab järg nende suurte kiirgavate side antennide kätte, mis Kevadtormil päevi ühes kohas on harjunud seisma.Kontrollkeskusi polegi vaja rünnata, sest ilma sihtmärkide infota ei suudaks nad midagi "juhtida ja koordineerida" ja alles jäävad taburetiga Mistralid. Sealt üritatatakse vast käepäraste vahenditega liigne mass eemaldada, et oleks kergem kaasa tassida.
Miks poksides üritakse tabada nägu? Seepärast, et peas on kokku saanud enamik sensoritest ja tegevuse koordineerimisest. Annad paar pauku näkku ja pole enam tähtsust, kui tugevad on käed, ilma vastast nägemata ja oma tegevust koordineerimata muutud lihtsalt poksikotiks.
