Need sotsiaalsed hüved olid NSVL-s kenasti ülal peetavad millegi arvelt. Selleks olid:
1. Töötajaskonna alatasustamine. Kui võrrelda tollast jõukust tänasega, siis on vahe väga suur
2. Nafta jms. toorainete hind
3. Võimetus objektiivselt hinnata investeerimissundi, mis tõi kaasa tehnoloogilise mahajäämuse
Ei ei, ma ei väidagi, et asi majanduslikult jätkusuutlik oli.
Lihtsalt väide oli, et NSVL kui süsteemis (st kommunistlik, sotsialistlik käsumajandus, militarism ja totalitarism) polnud midagi head.
Teatud sotsiaalsed asjad olid siiski paigas ja see andis kohe tunda ka näitajates (kasvõi see sündivus).
Täna ei oleks EV vaesem, kui titega samaväärsed sotsiaalsed garantiid kaasneks.
Osa asjad olid lihtsalt totalitaarriigi rudimendid ja saavutatavad lihtsasti totalitaarriigis.
Näiteks igasugu tõbede levitamise tõkestamine.
Täna töllerdavad näiteks tuberkuloosi levitavad isendid vabalt ringi, pole mingit kontrolli ega süsteemset ravi.
Ma arvan, et pole just suur patt, kui selliste tõbedega inimene ravist keeldumisel (noh, meenutame neid vaktsiinist keelduvaid tervisejulgeoleku parasiite) viiakse politsepatrulli poolt vajalikku haiglasse ja välja saab sealt, kui arstid tunnistavad ta terveks.
Et oma tripperit või HIVi kandku vaikselt kaasas, vähemalt bussis köhides see ei nakka teistele.
Aga nt tuberkuloos on väga nakkav ja uskuge, ikka marudemokraat siit hakkab sellest teemast arvama vähe teisiti, kui teil avastatakse eitea kust üles korjatud ravile allumatu (nt omaalgatusliku või pooleli jäetud raviga resistentseks muudetud tüvega) tuberkuloosi vorm ja te teate, et vaikselt suretegi ära, lihtsalt seepärast, et mõnel töllaril oli vabadus trammis oma tatti köhida....
1. Töötajaskonna alatasustamine. Kui võrrelda tollast jõukust tänasega, siis on vahe väga suur
Ma arvan, et su esitatud näited on tingitud rohkem üldisema majanduskeskkonna arengutest, huvitav oleks võrrelda ENSV neid rikkusnäitajaid nt Lääne-Saksamaa või Portugali omadega samal perioodil. Autod on kättesaadavamaks muutunud ka valges ilmas.
Kui vaadata selliseid põhitoiduaineid, poleks ma nii kindel midagi, et tee töötajaskond täna paremini elab.
Näiteks keskmine palga 640 (vms) euro eest saab poest 400 pätsi leiba (1.60 päts keskeltläbi). ENSV ajal võis 80ndatel see keskmine palk olla vist 200 rubla tuuri (vähemalt mu teenistujatest vanemad sellist said) sai 1250 pätsi, see on 3 korda rohkem. Samal ajal 7000 kr Ziguli jaoks vajati 35 kuu palka, täna samaväärse 10 000 eurose auto ostmiseks vajatakse 16 kuu palka. Seejuures eluasemekulud olid konkurentsitult madalamad ja nähtus nimega eluasemelaen oli tundmatu. Ühepereelamu (200 m2) hind oli tollal 50 000 rubla - 250 kuupalka, täna on sama suur maja (koos maade, liitumise jne, mis oli tollal tasuta) ca 150 000 eurot, 234 keskmist palka (kättesaadavus paranenud üksnes tänu laenudele).
Liiter piima (pudelita) 22 kopikat, kuupalga eest 909 liitrit, täna 50 senti, kuupalga eest 1280 liitrit.
Siinkohal see "aga", et keskmine palk ei põhine mul muul kui enda meenutustel, aga vähemalt ülaltoodu põhjal võib küll näha, et keskmise palga saaja heaolu tegelikult tõusnud ei ole - me ju ei arvestanud nt eluasemekulusid, mis on täna kolossaalsed (ca 1/3 palgast). Keegi mäletab, palju need ENSV "üüriarved olid"?
Et resümee tegelikult on, et mõttetu on võrrelda autosid ja telefone võrreldamatutes keskkondades, esiteks aeg on edasi läinud ja ka läänes on nende kättesaadavus kõvasti tõusnud.
Teiseks on majandusruum muutunud ja eluks hädavajalikud kulud vingelt tõusnud, millest tuleneb kurb tõsiasi, et tänan keskmise palga saaja ei saagi jõukamalt elada, näiline jõukus tuleb laenude arvelt.