www.militaar.net

Smith kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 21:01 Aga kus need naised töötavad meil oma magistrikraadidega peamiselt? Arste on puudu, insenere on puudu… Kas meil ei ole vildakas haridussüsteem, kus maksumaksja raha eest toodetakse tohutult õigusteadlasi, sotsiaalteaduste inimesi, ärijuhte ja teab mida, keda riigil tegelikult pole üldse sellises mahus vaja? Seeärel tekib selline enesehinnang, et ei sobigi ükski anet ega mees. See on muidugi minu subjektiivne hinnang, mis on sündinud ühiskonna vaatluse tulemusena

Vaata objektiivselt siis. Töötuse määr soo järgi (https://stat.ee/et/avasta-statistikat/v ... otuse-maar)

2023 oli töötud 6,7% naistest ja 6,2% meestest. No ei ole väga vahet.

Smith kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 7:05

Süsteem Peaks/võiks olla seesugune, et suudab ka stabiilses seisus või kahanevas osas püsti püsida, kuna see ainult kasvamisele üles ehitamine lõppude lõpuks viiks nagunii ressursipuudusest tuleneva kollapsini.

Ma ei ole näinud siin foorumis väiteid, et eestlaste arv peaks meeletult kasvama, pigem võikski vähemalt stabiilne olla.

Paneme siis selle väite: eestlasi võiks Eestis kaks korda rohkem olla. Põhjendus: nagu juba ütlesid, praegune asustustihedus on nii madal, et mahuks ära ilusti ja võrreldes näiteks Belgia või Hollandiga oleks ikka veel väga hõre.

Kriku kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 8:54 Paneme siis selle väite: eestlasi võiks Eestis kaks korda rohkem olla. Põhjendus: nagu juba ütlesid, praegune asustustihedus on nii madal, et mahuks ära ilusti ja võrreldes näiteks Belgia või Hollandiga oleks ikka veel väga hõre.

Kogu lugupidamise juures - mitte et midagi eestlaste suurema arvu vastu oleks aga sellist olukorda nagu Madalmaades küll Eestisse ei sooviks. Seal toimuv on parim näide kuidas inimtegevus on looduse ära tapnud. Seal puutumata loodust enam ei ole kuna iga vaba pind tuleb efektiivselt kas tööstuse või põllumajanduse jaoks ära kasutada, looduslikku metsa praktiliselt pole, suurulukeid pole, kasvavad puudesalud on inimeste istutatud pargid, järved kunstlikult kujundatud veekogud, mingit looduslikku privaatsust nagu meil pole ollagi kuna rahvastiku tihedus on ca. 10x suurem. Olukorrast on aru saadud ning kunstlikult hakatud loodust taastama aga lootusetult hilja - mis toimunud see toimunud..
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_lood ... 1_135.html
Vabandan ot pärast.

Sellepärast ma kirjutasingi 2, mitte 10x.

Kui see 2x panna sinna, kus nagunii mass ees - Harjumaa ja Tartu lähiümbrus, siis on kurjasti küll.
Kui aga se 2x jaotada teistesse piirkondadesse, kus põllud hakkavad võsasse kasvama ning tühjades majades tuul ulub, siis oleks ka privaatsust ikka veel küllaga ...

mart2 kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 9:45 Kui see 2x panna sinna, kus nagunii mass ees - Harjumaa ja Tartu lähiümbrus, siis on kurjasti küll.
Kui aga se 2x jaotada teistesse piirkondadesse, kus põllud hakkavad võsasse kasvama ning tühjades majades tuul ulub, siis oleks ka privaatsust ikka veel küllaga ...

Kuskohas need põllud hakkavad võsasse kasvama? Iga põllumaa siilukene läheb kohe kas kaubaks või renti.
Ja tänapäevase põllumajanduse efektiivsusega ongi nii, et osad talud lihtsalt jäävadki tühjaks - põllu ja metsatöödeks pole nii palju inimesi vaja

Smith kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 21:01 Aga kus need naised töötavad meil oma magistrikraadidega peamiselt? Arste on puudu, insenere on puudu… Kas meil ei ole vildakas haridussüsteem, kus maksumaksja raha eest toodetakse tohutult õigusteadlasi, sotsiaalteaduste inimesi, ärijuhte ja teab mida, keda riigil tegelikult pole üldse sellises mahus vaja? Seeärel tekib selline enesehinnang, et ei sobigi ükski anet ega mees. See on muidugi minu subjektiivne hinnang, mis on sündinud ühiskonna vaatluse tulemusena

Ladestuvad meie vohavasse riigiaparaati ja saades enesekindlust juurde, hakkavad seal õpetama pööblit, kuidas õigesti elada.
Lihtsalt humanitaarmagister-naistele tootvas majanduses kuigipalju töökohti ju pole. Ja sekretäri või juhiabi töö tegemiseks on vaja lõpetada Tallinna Majanduskooli vastav kursus, mitte saada magistrikraad filosoofias. Ülekvalifitseerimine on selle nimetus. Ja kõrgharidus kui lapsepõlve pikendus.

Kui ma viimati vaatasin, siis kõrgharidusest tuleb iga aasta naisi poole rohkem kui mehi. Siit ka struktuursed probleemid, et ei leita paaritumiseks piisavalt kõlblikku isast, seda tuleb otsida piiri tagant või siis hakata midagi külmutama.

Miks aga mehed on vähem haritud? Probleem algab feminiseeritud haridussüsteemist, mis annab juba eos eelise tüdrukutele, poisid tasapisi pettuvad ja pole eriline ime, et peale 9. klassi minnakse "pappi kokku ajama". Täna on meil 10-st õpetajast 9 naised. Paraku aga neist mass-magistertibidest ei ole tavaliselt millegi juhtijaid-eestvedajaid, mida riigiaparaadist oodatakse, selle asemel on lõputu kihk tegeleda pisidetailide ja bürokraatiaga ja muuta selle napi reaalmajanduse elu veel raskemaks oma "jätkusuutlikkuse raportite" ja muu taolisega

Tegelikult on ka kogu meie haridussüsteem alla käimas , eemalt vaadates on rõhk "tootmismahul" mitte kvaliteedil ja mis on äärmiselt nukker on et kutseõpe on riikliku ( ministri ) isikliku kiusu või vaenu objekt , samas on ulg et pole oskustöölisi , "toodetakse" mittevajalike erialade töötajaid , kutseharidust on vaja muuta , uued erialad , kus põhikooliga välja ei mängi , seal anda kutseharidus koos kesk/ gümnaasiumiharidusega ja korralike oskustega töötajad ei pea tiksuma töötukassas töö otsingul .
On maapiirkondades veel kohti , kuhu saab tootmise tekitada , tekivad töökohad , tekib ELU .

On maapiirkondades veel kohti , kuhu saab tootmise tekitada , tekivad töökohad , tekib ELU .

Võib-olla tõesti kuskil leidub mõni riskialdis masohhist aga valdav tendents on: riigi/kov kulude ''optimeerimiseks'' pannakse kool kinni, siis postkontor, siis külapood, rahvas voolab tõmbekeskuste poole, ühistransport sureb välja, teehooldus kannatab kuna raha pole, valdade liitmisega ääremaastutakse veelgi sest riik reaalsete teenustega nihkub inimestest kaugemale (aga meil on ju kõik e- ja netipõhine! - rääkige seda pensionäridele), lõpuks keegi ei investeeri sinna enam mingit tootmist kuna tööjõu elementaarseks eluks puuduv baastaristu on kadunud.

Kinni pannakse asju ikka vastupidistel põhjusel - klientuuri ei ole. Neid 30 õpilase ja 3 õpetajaga gümnaasiume pannaksegi kinni seepärast, et see on kallis ja tase on nõrk - tegemist puhta sotsiaalprojektiga, kus hoitakse ülal koolipersonali töökohti. Odavam ja tulemuslikum on koolibussiga sõita.

Päris selge, et kui täna sünnib aastas alla 10 tuhande lapse, siis 1990ndatest pärinev koolivõrk, kui lapsi tuli iga aasta 20+ tuhat, on liiast. Apteegid on täna era, puhas rahaline otsus, eks postkontoriga on samad jutud.

Asjade järjekord on vastupidine - mitte rahvas ei koli ära, sest pole apteeki ja kooli, vaid apteek ja kool kolivad ära, sest rahvas on linna ära kolinud.
Rahvas kolib ära seepärast, et pole tööd ja sissetulekut, tõmbekeskustes on palju paremad võimalused.

Rahvas kolib ära seepärast, et pole tööd ja sissetulekut, tõmbekeskustes on palju paremad võimalused.

Aga tõmbekeskuses ei jaksa eluaset soetada, kuhu ka mõni järglane mahuks, sitsitakse mingites ühe kuni kahetoalistes ja ongi demograafiline kollaps käes. Ehk siis olematu või isegi linnastumist soosiv ja ettenägev regionaalpoliitika on meile selle jama kaasa toonud.

"Tõmbekeskuses" on teenimise võimalused palju paremad ju. Ja tööd on valida. Esialgu üürid ja siis vaatad edasi. Oled pärit Võrumaalt, kolid nt Raplasse ja sealt käid rongiga igapäev Tallinna. Näiteks.

Isiklikult olen skeptiline selles osas, et isegi kui me maksaks kõvasti peale nende 30 õpilasega koolidele, postkontoritele jne, et seepeale rahvas maal püsib. Võibolla natuke aeglustab linnastumist. Selleks, et elu seal püsib, peavad olema võtta ka normaalse palgaga ja laiemale hulgale sobivad töökohad. Vaadates, kuidas meil nt omamaist puidutööstust kotitakse (mis on maal tihti ainus tööandja peale põllumajanduse), siis pole ka ime.

Ja tänapäevase põllumajanduse efektiivsusega ongi nii, et osad talud lihtsalt jäävadki tühjaks - põllu ja metsatöödeks pole nii palju inimesi vaja

See tendents on ju valitsenud terve 20 ja 21 sajandi. Meie tõmbame viimased 25-30 aastat lihtsalt hooga muule maailmale järele. Kui enne viimast suurt sõda tegeles ca 70% riigi elanikkonnast maal elades riigi toitmisega, siis täna suudab ca 5-7% elanikkonnast tänu põllumajanduse efektiivsusele jms riigi ära toita. Ülejäänud aga ei leia maal rakendust ja tõmbavad ära linna "kergema elu peale" või siirduvad ülepea piiri taha. Nähtus ise pole Eesti ajaloos aga kaugeltki mitte uus, vaid juba eelmise sajandi kahekümnendatel läbikäidud etapp. Toona küll osaliselt teistel põhjustel- pered olid suured, talu päris vanem poeg ja ülejäänutel polnud enam millelegi loota. Ja nii nad minema läksidki...märkimisväärne osa lausa Lõuna-Ameerikasse. Kusjuures sedavõrd massiliselt, et töötegijatest tuli puudus kätte ning taluperemehed pidid näiteks loomadele veevedamisega tegelenud inimese leidmise võimatuse tõttu tuulejõul käitatava pumba üles sättima.(näide elust enesest)

Arenenud riikides on põllumajanduses hõivatud elanikkonna osa veel väiksem (kuskil paar protsenti) ja isegi meil peaks olema alla viie. Ainult sellele ei saa tööhõivet maal kuidagi üles ehitada, seal peab olema ka muud ettevõtlust. See peaks olema ka täiesti võimalik, eriti tänapäeva sidevahendite ja tehnkika juures. Riik peaks seda natuke suunama ja soodustama ka ikkagi, seni on loodetud sellele, et midagi tegema ei pea ja kõik areneb ise. Siis ongi lõpuks meil paar suuremat linna ja ülejäänud maa metsik loodus ning "kestlik kahanemine". Kaitsta on ka sellist maad raske, kus kedagi kohapeal ei ela. Linnas on kinnisvara kallis ja enamus ei jõua osta nii suurt korterit, kuhu lapsed ka mahuks. Tallinnas propageeritakse "mikrokortereid".

seal peab olema ka muud ettevõtlust.

Kaadrid otsustavad kõik...aga ettevõtluse tekkimiseks ja arendamiseks vajaliku kaadriga näikse täna maal ütlemata kesiselt olevat.