Viiskümmend kirjutas:NATO liikmelisusega on olukord aga vastupidine, sisuline passiivsus, igav tiksumine ja pea-aegu kõigega nõustumine, kuna meie ambitsioonitasemeks oligi liikmelisus siis me olemegi seal täielik kelgunöör. Oma enda ego puudumise tõttu NATO sisestes sõjalise riigikaitsega seotud küsimustes jätame me teistele liikmesriikidele arvatavasti ka tõelise tauni mulje.
No ei saa väita, et kõigega nõustutud oleks. Kui meenutada seda "plaanide" janti paar aastat tagasi, siis tuli vist kuskilt meediast välja, et kamin painas liitlasti sellega, et aastad on nüüd läinud, et kus on plaanid "päevaks X". Poliitikute (sh Leedu president) ja KVJ paanilisevõitu kinnituste tagant paistis igatahes halvasti varjatud tõde, et mingeid plaane polnud ja see on sõjalises blokis juba isenenesest kurioosne lugu. Ja mingeid sümboolseid ühisõppusi a'la mariinide kompanii maabub X rannas" tehakse juba teist korda. See on ikka tõsi, et Jumal hoiab seda, kes ise kõigepealt enda eest seisab.
Muidugi selles, et õhuturbes on jäme ots Leedu käes, tasub tõesti süüdistada vaid iseenda passiivsust ja vägagi tõenäoline on selle missiooni tsementeerumine Leetu - ja Ämarisse nad ei tulegi. Lihtsalt selle kommi Leedu käest võtmine (kasutades nt Poola-Leedu tüli) rikub pikaks ajaks suhteid regioonis ja vaevalt seda keegi julgeb.
Mis sõjalist abi puudutab, siis riikides, mille abistamiseks on tõsiselt valmistatud (nt Norra), on selleks tehtud ikka palju mastaapsemaid ettevalmistusi kui ühe pataljoni koli sisaldava eelpaigutuse laeva näitamine Tallinnas paar korda aastas või kompanii mariinide demoesinemine korra aastas (isegi mitte Kevadtormile ei tulda).
läbi ELi jagatakse raha ja lube siis on kohalikud huvigrupid sundinud ka riiki oma ego kujundama ning meie ELi liikmelisuses on iga aastaga rohkem sisu ehk seal aetaksegi "Eesti asja" ning ei kardeta erimeelsusi
See on kahjuks tõsi. Näide praktikast, kuidas olid sunnitud jalad kõhu alt võtma - põllumajandustoetused. EL liitumisläbirääkimistel kas kiiruse, tootjate lobi või lihtsalt Euroopa partneritele vastutuleku tõttu lasi riik põllumajandustootjast üle sellega, et meil on EL toetused 2 korda väiksemad. Sellest ei tekkinud oodatult mingit "uut sünergiat" vaid algas oodatult põllumajandustootjate vindumine, kuna ühtses majandusruumis saavad nende konkurendid, kes asuvad soodsamas kliimas - kõvasti rohkem toetusi (seepärast ongi Hispaania tomat Eesti omast poole odavam).
Tänaseks on põllumajandustootjate surve jõudnud sinnamaani, et põllumajandusministeerium on teadvustanud seda Brüsselis ja ülla-ülla - EL Komisjoni tegelased juba arvasid, et mõistlik mõte, Eestile minev toetusraha on ju nii pisike ja selleks polegi vaja prantsuse traditsioonilist maaelu suretada. Lähiaastatel nähtavasti olukord paraneb.
Sama on ka keskkonnavaldkonnas või teedeehituses, kus agara tegevuse tulemusena on siia voolanud summasid, mille kõrval see NATO lennuväli, näputäis Harriseid, miinipildujaid ja UAV-sid, mis abina saadi - on täielik kommiraha. Isegi Kreeka abipakett on kommiraha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.