Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Rääkides NATO abist Eestile unustatakse ära lihtsad realiteedid. Kui Eesti peaks kiiresti langema Venelaste kätte siis väheste eranditega põgeneb kogu poliitiline juhtkond läände(tõenäoliselt USA sse) Loomulikult pannakse Tallinnas pukki nukuvalitsus kes ... Meie eksiilvalitsus muidugi alustab lobiööd. Võibolla tõesti see et USA ja Venemaa on Aasia tõusu tõttu ühes paadis ei maksa absoluutselt midagi ning Eesti nimel korraldatakse kristliku maailma kaheks lõhestav tapatalgu. Aga võib olla saadetakse paar meie eksiilvalitsuse tegelast süstemaatiliste parkimistrahvide tõttu "tagasi asukohariiki Vene Föderatsioonis" ja ülejäänud saavad vihjest aru. Kas nende hääl kes räägivad siis et NATO l pole mingit alust sekkuda ei kõla liiga veenvalt ?

Näed, juba teine post, mis erinevalt rahvusvahelisest ibast räägib realiteetide keeles.
Mida on vaja, et valitsus eksiili ei plagaks?
Õigus, kontrollida sõjalist olukorda piisavalt, et selleks plagamiseks puuduks praktiline vajadus.
Selline lihtne tõsiasi.
Kumba siis rohkem oleks vaja, kas usutavat iseseisvat kaitsevõimet või välismissiooni priimuseks olemist?

[Viiskümmend]

Ma ei räägi "NATOs sees või väljas, ELis sees või väljas" ega ka mingiteste müstilistest "plokkide vahelisest" laveerimisest. Ma räägin olukorrast NATO sees ning sellest, et Eesti on tõenäoliselt üks kõige saamatum NATO liige. Kuna läbi ELi jagatakse raha ja lube siis on kohalikud huvigrupid sundinud ka riiki oma ego kujundama ning meie ELi liikmelisuses on iga aastaga rohkem sisu ehk seal aetaksegi "Eesti asja" ning ei kardeta erimeelsusi. NATO liikmelisusega on olukord aga vastupidine, sisuline passiivsus, igav tiksumine ja pea-aegu kõigega nõustumine, kuna meie ambitsioonitasemeks oligi liikmelisus siis me olemegi seal täielik kelgunöör. Oma enda ego puudumise tõttu NATO sisestes sõjalise riigikaitsega seotud küsimustes jätame me teistele liikmesriikidele arvatavasti ka tõelise dauni mulje.

Kui peale 8 aastast liikmelisust rahuldutakse mingi "imaginaarse hirmu nägemisest venelaste silmades" või räägitakse seda koos või üksinda, sees või väljas juttu ning rahuldutakse mingi poliitkorrektse kiitusega "a-la Eesti sõdur on maailma parim", siis on see minu arust pigem rahvuslik katastroof.

[Kilo Tango]

Moded - palun tõsta see viimane OFFTOPIC möla kusagile mujale.

[Kapten Trumm]

NATO liikmelisusega on olukord aga vastupidine, sisuline passiivsus, igav tiksumine ja pea-aegu kõigega nõustumine, kuna meie ambitsioonitasemeks oligi liikmelisus siis me olemegi seal täielik kelgunöör. Oma enda ego puudumise tõttu NATO sisestes sõjalise riigikaitsega seotud küsimustes jätame me teistele liikmesriikidele arvatavasti ka tõelise tauni mulje.

No ei saa väita, et kõigega nõustutud oleks. Kui meenutada seda "plaanide" janti paar aastat tagasi, siis tuli vist kuskilt meediast välja, et kamin painas liitlasti sellega, et aastad on nüüd läinud, et kus on plaanid "päevaks X". Poliitikute (sh Leedu president) ja KVJ paanilisevõitu kinnituste tagant paistis igatahes halvasti varjatud tõde, et mingeid plaane polnud ja see on sõjalises blokis juba isenenesest kurioosne lugu. Ja mingeid sümboolseid ühisõppusi a'la mariinide kompanii maabub X rannas" tehakse juba teist korda. See on ikka tõsi, et Jumal hoiab seda, kes ise kõigepealt enda eest seisab.

Muidugi selles, et õhuturbes on jäme ots Leedu käes, tasub tõesti süüdistada vaid iseenda passiivsust ja vägagi tõenäoline on selle missiooni tsementeerumine Leetu - ja Ämarisse nad ei tulegi. Lihtsalt selle kommi Leedu käest võtmine (kasutades nt Poola-Leedu tüli) rikub pikaks ajaks suhteid regioonis ja vaevalt seda keegi julgeb.

Mis sõjalist abi puudutab, siis riikides, mille abistamiseks on tõsiselt valmistatud (nt Norra), on selleks tehtud ikka palju mastaapsemaid ettevalmistusi kui ühe pataljoni koli sisaldava eelpaigutuse laeva näitamine Tallinnas paar korda aastas või kompanii mariinide demoesinemine korra aastas (isegi mitte Kevadtormile ei tulda).

läbi ELi jagatakse raha ja lube siis on kohalikud huvigrupid sundinud ka riiki oma ego kujundama ning meie ELi liikmelisuses on iga aastaga rohkem sisu ehk seal aetaksegi "Eesti asja" ning ei kardeta erimeelsusi

See on kahjuks tõsi. Näide praktikast, kuidas olid sunnitud jalad kõhu alt võtma - põllumajandustoetused. EL liitumisläbirääkimistel kas kiiruse, tootjate lobi või lihtsalt Euroopa partneritele vastutuleku tõttu lasi riik põllumajandustootjast üle sellega, et meil on EL toetused 2 korda väiksemad. Sellest ei tekkinud oodatult mingit "uut sünergiat" vaid algas oodatult põllumajandustootjate vindumine, kuna ühtses majandusruumis saavad nende konkurendid, kes asuvad soodsamas kliimas - kõvasti rohkem toetusi (seepärast ongi Hispaania tomat Eesti omast poole odavam).

Tänaseks on põllumajandustootjate surve jõudnud sinnamaani, et põllumajandusministeerium on teadvustanud seda Brüsselis ja ülla-ülla - EL Komisjoni tegelased juba arvasid, et mõistlik mõte, Eestile minev toetusraha on ju nii pisike ja selleks polegi vaja prantsuse traditsioonilist maaelu suretada. Lähiaastatel nähtavasti olukord paraneb.

Sama on ka keskkonnavaldkonnas või teedeehituses, kus agara tegevuse tulemusena on siia voolanud summasid, mille kõrval see NATO lennuväli, näputäis Harriseid, miinipildujaid ja UAV-sid, mis abina saadi - on täielik kommiraha. Isegi Kreeka abipakett on kommiraha.

[setu]

Kui suures koguses võiks EKV panustada väikese koguse M14 Bullpup platvormidele. Eesmärgiga kompaktsem 7.62 relv ja millises olemasolevas üksuses see ennast õigustaks?

[alban]

Eesmärgiga kompaktsem 7.62 relv ja millises olemasolevas üksuses see ennast õigustaks?

Ei õigustaks. 7,62 eelis on jõud pikematel distantsidel. Kompaktsust on vaja linnalahingus. Linnalahingus on distantsid lühikesed ja jõudu jätkub nendel distantsidel ka 5,56 relvadel, mis on suht kompaktsel kujul juba täna olemas. Seega ma vajadust kompaktse 7,62 järgi ei näe.

[rbl]

Sellel M-14 tuunimisel Bullpupiks või milleks iganes puudub mõte ja otstarbekus. Afganistanis missiooniüksuste relvastuses õigustaks kompaktsem 7.62 arvatavasti end ära. Samamoodi kavatsevad sakslased just Afganistani silmas pidades võtta relvastusse sisuliselt 12 tollise raua ja summutiga varustatud HK-417 tähistusega G27k. Paraku saab missioon Afganistanis lähemate aastate jooksul arvatavasti meie jaoks otsa ja M-14-st G27k. ehitama hakata on sulaselge rumalus ja mõttetu raha põletamine. Sama otstarvet täidavad juba Afganistanis kasutatavad M-14TP2 või siis vajadusel AK-4 ja saksast hangitud kokkukäiva kabaga G3.

Täpsuslaskureile oleks pigem siiski vaja esmalt täpset poolautomaati, mitte mõnest olemasolevast M-14/AK-4-st ümberehitatud mittetäpset imevidinat.

[TheCorruptedOne]

Kui suures koguses võiks EKV panustada väikese koguse M14 Bullpup platvormidele. Eesmärgiga kompaktsem 7.62 relv ja millises olemasolevas üksuses see ennast õigustaks?

Kompaktsem relv on muidugi tõepoolest toredam, kuid vaevalt kaaluks saavutatud kompaktsus üle selle saavutamiseks kulutatud kapitali. Oludesse, kus on tarvis kompaktsemat relva, kõlbab minu arvates väiksemakaliibriline riist.

[Kapten Trumm]

Noored relvahuvilised võiks korra käia ära mõnel öisel lahinglaskmisel, trasserite järgi on lihtne aru saada, mis relv sihtmärke reaalselt mõjutab ja mis niisama plärtsub. Peale seda poleks erilist põhjust enam rääkida automaatide ringi vahetamisest

Kui teha üks 5 minutine demo palja trasseriga (kõik kuulid on näha), on see väga õpetlik vaatepilt.
Seal nähtu põhjal tuleks minuarust panna igasse jakku 2 kergekuulipildujat, jao tulejõud kasvab sellest hoomatavalt: 1. saab anda risttuld 2. tegelikult väljalastavate kuulide arv tuleb suurem, olgu MG3 laskekiirus milline tahes - raudade vahetamiseks, lintide vahetamiseks ja tõrgetega pusimiseks kuluv aeg taandab tema tegeliku laskekiiruse üsna keskmisele tasemele. Kui sa lased kiires tempos lindi läbi nt 4 sekundiga ja kulutad lindi vahetusele teise 4 sek, jääb laskekiirusest järgi ainult 600 lasku minutis. Vahetades iga kahe lindi tagant rauda läheb rahulikult 5-6 sekundit. Järgi jääb ainult kiirtule andmisel 300-400 lasku (Ksp puhul on see veel 1.5-2 korda väiksem). Kaks Negevi meest on selle ajaga rahulikult poole rohkem kuule teele saatnud ja kui üks neist ümber laeb või tõrget kõrvaldab, on teine relv ikkagi alles. Sellistel relvadel on 200-sed kassetid all, ümberlaadimine on 4 korda harvem ja kuna moon on kasti sees, on ka väiksem mustumisest tulenev tõrgete oht.

Automaatide tulejõud on liiga nõrk, et kui mass peale jookseb, võib see olla mistahes disain, sellega neid ei peata.

Selles kontekstis on igasugu -upid ja Picatinnid teisejärgulised küsimused.

[rbl]

See kas jakku lisada 2, 3 või 4 Negevit on pseudoteema ja ei muuda tõsiasja, et kuulipildujatele on vaja peale Picatinny relssi ja suurendusega optikat.

[USP]

Pseudoteema ei ole kergekuuipildjate hulk jaos kohe kindlasti mitte. Küsimus on ju selles, milline tehniline, taktikaline või strateegiline koost annab meile võimaliku vaenlase vastu võimalikult parema sõjalise eelise. On selleks 3 ilma optikata kergekuulipildujat jaos või 1 optikaga kergekuulipilduja? Või pigem 3 optikaga kuulipildujat? Jne.
Tegelikult olekski huvitav arutleda selle üle, kas meil on olemas MIDAGI, mis annaks meile taktikalise eelise? Esmapilgul tundub, et sellist võimekust ei ole. Kuna "suurte asjade" soetamiseks on raha napilt, tuleks sellevõrra paremini varustada ja koolitada "madalamaid struktuure". Teoreetiliselt võiks üheks saavutatavaks võimekuseks olla hea öövõitlus-suutlikkus (öönägemisseadmete ja optikate soetamine ning nende laialdane kasutamine väljaõppel). Samuti hea miinisõja-suutlikkus (põhjalik üksikvõitlejatele antav miinivaritsuste jmt väljaõpe + külluslik miinivaru koos lõhkamisseadmetega). Võibolla oleks selleks väikeste võitlusüksuste kõrge mobiilsus ja liikuv taktika? Või võime anda suurtükiväe tulelööke hajutatud positsioonidelt (mäletatavasti oli foorumis sellest kunagi ka juttu)?

Lõppudelõpuks on meil väga piiratud võimalused ületada millegis meie potensiaalset vastast. Ei piisa, kui püüame olla "vähemalt sama head", sest sellisel juhul jääme alati vaid reageerima vastase tegutsemisele ega suuda talle enda tahet peale suruda.

[rbl]

Kergekuulipildujate hulk jaos oleneb konkreetsest vajadusest. Britid tegid Afganistanis sisuliselt sama kohe kui mõistsid, et jäävad Talibanile tulejõult kõvasti alla. Et Talibani PK ees üleolekut saavutada on vaja kuulipildujad varustada Picatinny relsi ja suurendusega optikaga, näiteks Elcan 1.5x/6x SpecterDR u. 2500 USD tükk.

[kaur3]

Recent publications by Dr. Lester Grau (Foreign Military Studies Office) indicate that a majority of the fights in Helmand Province are between 500 and 900 meters.

http://smallwarsjournal.com/blog/journa ... 2-wall.pdf

[setu]

Mul tuleb tagasiulatavalt jälle vabandada, seoses õhutõrje radarite teemal. Update'isin teadmisi valdkonnas. Kuid siiski, ma ei mõista, miks on vaja veel kahte statsionaarset radarit. Kas puudub kahe uue MANi Giraffe radarite kasutamise raprotist väikeriigis Eesti, kus lühikesed vahemaad ja suured puudused vahendites. Leian, et veel kaks Giraffet MAN 8x8tel oleks perspektiivikam, kuineid päevalõpuks muidugi ühe hoone katuse all koos ei hoitaks.

Üks teema, mis on viimasel ajal vähe kajastust siin saanud on ka Sisu XA188 RPG vastase "kanakuudi" projekteerimine. Hea on see, et need tulevad, milliste eripäradega, on veel raske öelda. Juba praegu on neid maailmas erinevaid. Näiteks Poolakate XA360nete või prantslaste variant vs vanakooli sõrestikud. Nende modulaarsus võimalusel add-on/off lahendus läheb kohe projekteerimislauale. Ühelt poolt on teada, et XA188 ei saa võrrelda Piranhadega (viimaseid tehakse ka kõrgendatud versiooni - ja eelis on maastikuvõimekus. Pasil/Sisul on see 15% - elik siit ka RPG kaitseekraani projekteerimisel võtta mingid nüansid arvesse).

Õhutõrje teema juurde tagasi liikudes, tuleks näha võimalust kuidas ZU23-2 saaks õhutõrje alt jalaväe alla viia. Või hoopiski Kaitseliidule?

tervitades,

[rbl]

Recent publications by Dr. Lester Grau (Foreign Military Studies Office) indicate that a majority of the fights in Helmand Province are between 500 and 900 meters.

http://smallwarsjournal.com/blog/journa ... 2-wall.pdf

Just siin tulebki kuulipildujale suurendusega optika, näiteks Elcan 1.5x/6x SpecterDR-i järele vajadus välja. Seda eelnevat juttu on siin samuti kaasfoorumlane heints29 oma isiklike kogemuste põhjal varasemalt kinnitanud.

TT relvad ja soomuki raskekuulipilduja on seal väga tõhusad relvad. Peamiselt kontaktid vaenlasega olid suurelt kauguselt - ca 400 m. Taleban pole loll, ta teab, et meie tulejõud käib nedest üle, selleks nad meid eriti lähedale ei lasknud.

Distantsil 500-900 meetrit on ilma suurenduseta optikata kuulipilduja, eriti 5.56 mm. efektiivsus üldse küsitav. 7.62 mm. koos optikaga oleks palju asjakohasem.