134. leht 500-st
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 25 Apr, 2013 9:01
Postitas andrus
Aga sa Kapten Trumm hangi endale mõni valulik kuseteede põletik, siis vaatame, kas sul lastakse 3 kuud kodus oodata.
Kui ei, sööd jälle oma sõnu, kui jah, siis on sul üks kord ka õigus ja me tunneme su kannatustele kaasa (nali).
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 25 Apr, 2013 9:20
Postitas Kapten Trumm
Ennist jäi lisamata, et registratuuris oodates (vanakooli inimene, kes käib end kohal kirja panemas ja lootmas, et ukse taga passides jääb mõni tulemata ja saab varem) oli kodanik tunnistajateks rohkearvulistele närvilistele telefonikõndele, kus kiireloomulisusest rääkijatele öeldi sirgelt ära, et ainus erakorralike võimalus on käia välja 26 eurot (nö järjekorraväline vastuvõtt) või vabadage väga, hmm ravikindlustuse järjekord on juuli lõpuni. See on umbes sama tariif, mis eraarsti visiiditasu või kolm karpi antibiootikume. Samas oli riburada kodanikke elavas järjekorras, kes käisid registratuuris, maksid oma 26 eurot ja peale pooletunnist passimist said arstile. Täpselt sellistel põhjusel need iseravimised ja resistentsused tekivadki.
Aga selline tegeliku elu igrorants nagu siin kohtab, on lausa imekspandav

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 25 Apr, 2013 9:34
Postitas andrus
Eksperimenti siis ei tule, nagu ma aru saan? Peame uskuma foorumil tihti vassiva tegelase juttu? Sa unustasid ka selle kroonilise nahahäda olemust kirjeldada, millega vaene kodanik peab juulikuuni kannatama, see muutus sinu postituses millegipärast okastraadi kusemiseks, kas ei olnud piisavalt mõjuv haigus äkki?
Mul endal on kogemused ainult hambavaluga, mitte valulike suguhaigustega. Ma ei mäleta küll, et ma tavapärase aja oleks pidanud ootama, kui arstile kurtsin, et hirmsasti valutab. Arvan, et muude piinavate haigustega käib samamoodi. Samas, võib-olla tõesti suguhaigustega on nii, et kes kaitsevahendit osta ei jõua, see maksab pärast topelt.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 25 Apr, 2013 9:56
Postitas Kapten Trumm
Hambavalu pole valiidne näide, sest praegu täiskasvanu maksab selle kulud 100% ise ja faktiliselt on juba tegemist erameditsiiniga (kus haiglate polikliinikute kabinetid on vaid üks turuosalistest), kus nõudlus tingib pakkumise ning selletõttu puuduvad järjekorrad. Selle hind on muidugi selles, et alla 50 euroga naljalt ei käi seal ja kui on mingi suurem plommimine-värk, võib raviarve olla ka 100-200 eurot. Täpselt samamoodi puuduvad praktiliselt järjekorrad nt uroloogias, naistearstinduses jne, kus ravijärjekordade pikenemine üle talutavuse piiri on tekitanud erapakkumise. Kui täna tahad minna Mustamäe haiglas uroloogi juurde, on järjekord samuti 3 kuud, kui tahad minna dr Punabi juurde Kaubamaja kõrval, on järjekord maksimum nädal.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 25 Apr, 2013 11:51
Postitas hillart
Militaarasjadest väljas, kuid: mis puudutab tuberkuloosi sundravi, siis Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus on sundraviosakond tuberkuloosi ravimiseks. Põhimõtteliselt lähevad sinna kõik, kellel ravisoostumus on nii halb, et ei suudeta teda ravi võtma muul viisil sundida. Ülikoolist mäletan veel mõistet OKR, mis tähendas otseselt kontrollitud ravi, kus patsient tuli hommikul ravimeid võtma ja kui ei tulnud, siis ennelõunal mindi teda linna peale otsima.
Vaherepliik, et selgus majas oleks.
See Viljandi Haigla osakonnake on piisake meres ja vajaduse suurust arvestades vaid marginaalse efektiga. Jah, lähevad sinna küll, kui seal ruumi on ja kui ta sinna ikka ise läheb ja tahab minna. Ja nii ongi. Tegelikkuses jääb üle vaid käsi laiutada.
Nn. kontrollitud ravi? Noo, jah. Ja kes seda paadialust siis linna peale otsima läheb? Ei tea, ei tea, võib-olla, aga - vähemalt minu kõrvu pole küll kostunud ühegi taolise püüdeaktsiooni õnnestumisest ühtegi kuuldust.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 25 Apr, 2013 13:08
Postitas Kapten Trumm
Minuarust on ainus võimalus tõsta visiiditasusid ja lõpetada see tasuta meditsiini etendamine ära.
Sest tahad täna kiiresti saada, tuleb maksta, kas siis "järjekorravälise vastuvõtu" hinnakirja järgi või arstile peo peale.
Et inimesed ei saa tavameditsiiniasutustest kiiret ja professionaalset abi, näitab see probleem, et erakorralise meditsiini osakondadesse pöördutakse probleemidega, mida raviasutused ja perearstid ei suuda operatiivselt lahendada. Minul on õnn omada sellist usalduslikku suhet perearstiga, et räägin telefonis asja ära, kirjutab digiretsepti, 10 min pärast kobin apteeki ja esmaspäeva hommikuks olen tagasi töövõimeline (tänapäeva tavaravist enamik on õige rohu määramine).
Kui sul reedel areneb angiin ja kurk paistetab jämedaks, on vaja kiiresti antibiootikumitablette ehk retsepti, mitte kolm päev vaevlemist enne kui pereast sinuni jõuab haiguste tippajal.
Väike ime siis, et inimene kobib reede õhta EMO-sse ja saab seal 15 minutiga oma probleemi lahendatud. Mina nt olen lastega seda teinud (lastehaiglal on oma EMO), abi on kiire, professionaalne ja ilma mingi kolmepäevase passimiseta, vajadusel ilma liigse tülita haiglasse panek, ei mingeid saatekirju ega pediaatri eriala mitteomava perearsti ravieksperimente.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 25 Apr, 2013 14:27
Postitas mäger
Hillartile: Viljandi osakonna patsiendid on seal kohtuotsusega, ehk tahtest olenematul ravil, ise tahtmisest pole siin juttugi. Nad on kõik sinna sunniviisilelt viidud. Kohtade osas ei oska kommenteerida.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 02 Mai, 2013 12:34
Postitas Kapten Trumm
National Geographic'u taevakanalil jooksevad nüüd mingid "survivallistide" saated, kus inimesed valmistuvad hullemaks.
Natuke sõjaväe asjadest jagaval inimesel on seal imestamist palju.
Näiteks tuli üks mustanahaline üleelaja kahe eks-mariini juurde oma ettevalmistusi kontrollima.
Sõjaväe elust mitteteadev inimene ei tea ka sellest ellujäämisvärgist ikka suurt midagi.
Arvatakse, et ostetakse suured relvad ja sellega on probleem lahendatud.
Tegelikkuses vennikesel 2 püstolit (üks 0.45) tõrkusid täiesti ohtlikult.
Ellujäämispakis mingi neoonsinine puuvillane dress (mille mariinid esimesena maha laitsid).
Teine vana alustas AR automaatkarabiinist ja optikast. Instruktor ütles, et
hold on, vaatame enne kas raudsihikutega pihta saad kah.
Tuli välja, et relvgi oli normaaljooksule seadmata, aga inimene ostis juba Zeissi optikat.
Iseõppinud tsiviilkaitse eksperdile muidugi pakuvad avastamisrõõmu inimeste rajatud punkrid, mis tegelikkuses ei kaitse millegi eest peale halva ilma.
Ühel tegelasel oli keldri maapealse osa sein lihtsalt 50 mm plangust.
Noh, 7,62 mm kuuli eest kaitsmiseks 100 m kauguselt on vaja 60 cm toorest puitu (kuiva rohkem veel)
Liigne oleks lisada, et suvalised püssi- ja automaadikuulid lähevad sellisest keldriseinast läbi nagu pappkarbist.
Lisaks torkab silma selline asi nagu vahelae puudulik toestamine.
Selleks, et kaitsta oma karkassmaja keldris olijaid nii radiatsiooni kui kuulide eest, on lae peale vaja kuhjata vähemalt 1 meeter pinnast.
1 m3 pinnast kaalub ca 2.7 tonni.
30 m2 keldri puitlae kaitse paksusega 1 meeter kaalub seega 80-90 tonni.
Ja põranda talad on maksimum 150x100 mm prussid....

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 03 Mai, 2013 6:18
Postitas Illike
So what? Mis see meie asi on mida teise riigi kodanikud oma rahaga peale hakkavad? Mis on selle jutu mõte ja kuidas ta haakub teemaga?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 03 Mai, 2013 6:36
Postitas tommy
Mis on selle jutu mõte ja kuidas ta haakub teemaga?
Selle jutu mõte on soov ehtida end "sõjaväe-asjadest jagava inimese" tiitliga.
Ja "iseõppinud tsiviilkaitse eksperdina"

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 03 Mai, 2013 7:58
Postitas mutionu
Illike kirjutas:So what? Mis see meie asi on mida teise riigi kodanikud oma rahaga peale hakkavad? Mis on selle jutu mõte ja kuidas ta haakub teemaga?
Ca 16 aastaselt oskasin ma AK74 hooldada ja kasutada. Samuti olid üldjoontes selged varjendi ehitamise põhimõtted(suhteliselt mahukat sõjalist algõpetust andis ehitusvägede major).
16 aastane sugulane tunneb relvi arvutimängudest ning varjeks olla suvaline asi, millest rusikaga läbi ei löö, hea küll.
Foorum on militaarteemaline ning teemaks "Kas N Liidus oli ka midagi head?". Haakub natuke.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 03 Mai, 2013 7:59
Postitas Kapten Trumm
tommy kirjutas:Selle jutu mõte on soov ehtida end "sõjaväe-asjadest jagava inimese" tiitliga.
Ja "iseõppinud tsiviilkaitse eksperdina"

Sellest ma olen juba aru saanud, et tommy' need teadmised napivõitu on

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 03 Mai, 2013 8:01
Postitas Kapten Trumm
mutionu kirjutas: Ca 16 aastaselt oskasin ma AK74 hooldada ja kasutada. Samuti olid üldjoontes selged varjendi ehitamise põhimõtted(suhteliselt mahukat sõjalist algõpetust andis ehitusvägede major). 16 aastane sugulane tunneb relvi arvutimängudest ning varjeks olla suvaline asi, millest rusikaga läbi ei löö, hea küll.
Foorum on militaarteemaline ning teemaks "Kas N Liidus oli ka midagi head?". Haakub natuke.
No näed siis.
Said inimesed asjast aru küll (tommy taolised ignorandid muidugi ei saanud või ei tahtnud saada).
Ehk siis moraal on, et laiapõhjalise sõjalise õppeta on taoline omaalgatuslik "survivabilism" üks ainetu kirbutsirkus.
Selleks puuduvad nii teadmised kui oskused.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 03 Mai, 2013 8:12
Postitas Illike
Kas ma saan õigesti Teist aru: NL-is oli sõjaline algõpe ja sõjaline õpe parem kui mujal maailmas? (pean silmas viimast postitust laiast maailmast)
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 03 Mai, 2013 8:16
Postitas rbl
Kapten Trumm kirjutas:National Geographic'u taevakanalil jooksevad nüüd mingid "survivallistide" saated, kus inimesed valmistuvad hullemaks.
Natuke sõjaväe asjadest jagaval inimesel on seal imestamist palju.
See National Geographicu Doomsday Preppers on iseenesest väga põnev saade, Youtube´is on mõned osad samuti üleval.
http://www.youtube.com/results?search_q ... yXaJTJcWig