See on venelastel tol ajal ikka väga madala prioriteediga projekt oma algstaadiumis, sai kordades vähem finantseeringut kui NASA Shuttle. Vene sõjeväe rahakott paotati Burani jaoks lahti 80date alguses kui Shuttle juba lendas. Sealt edasi käisid asjad venelaste kohta võrdlemisi kiiresti.Kilo Tango kirjutas:Burani programmiga alustati 2 aastat hiljem kui Nixon Shuttle ametlikult välja kuulutas. Ei ütleks, et neile asi "hilja kohale jõudis"
Mis allikast Burani projekti alustamine pärineb kui saladus pole ?
Isegi NASA ainuke orbitaaljaam Skylab oli nii mõneski mõttes üle tolle aegsetest esimestest Saljut orbitaaljaamadest. Ok, militaarse kallakuga Saljut-3/5 relvastus oli ehk parem, lennundusest tuttava NR-23'ga lasti sellega testiks satelliite juppideks. Mitte, et kosmoses 0,5-3km efektiivse laskeulatusega kuulipilduriga väga palju ära teeks.Kilo Tango kirjutas:Enne ISS-i oli ameeriklastel valmis joonistatud SS Freedom, mis hiljem muutus Alphaks. Piisava finantseerimise korral oleksid amid selle ka valmis ehitanud.
Shuttle suguse programmiga orbitaaljaama varustamine käib päris koledat moodi rahakoti pihta muidugi, usun NASA sai Skylabi üleval pidades korralikul hulgal dollareid taevasse lasta. Sellest on korduvalt räägitud, et sisuliselt sõi Shuttle USA orbitaaljaamade raha ära. Kahju. Paneb vaid mõtlema, mis oleks ISSi asemel praegu orbiidil kui NASA eelarved oleks positiivsemalt lahendunud.
Siin vaidleks vastu. Ma ei tea kui palju sa ISSi ehitamisega kursis oled aga väga palju kriitilisi sõlmi ja teadmisi on Miri pealt üle võetud. Unikaalsete teadmiste hulk võib olla vaieldav aga fakt on see, et ainult venelastel oli reaalne suurte orbitaaljaamade ehitamise kogemus ning seda kasutati usinalt ära. Kogemus ongi see millega riske ja kulusid madalaks viiakse. Viimase puhul muidugi mängivad siin rolli ka odav tööjõud ja osaliselt juba "letilt" saadavad komponendid.Kilo Tango kirjutas:Venelasi ei kaasatud ISS-i mitte sellle pärast, et neil oleks mingid tohutu unikaalsed teadmised, vaid selle pärast, et:
1. See vähendas kosmosejaama ülesehitamisel riske ja kulusid
2. See vähendas riske, et vene töötud kosmoseteadlased ja -insenerid jooksevad mööda ilma laiali ja korjatakse üles igasuguste 'huvitavate' režiimide poolt
Nimetame siis asju nagu peab, Roskosmosel pole Energia kanderaketi (taas)kokku panekuks raha. Joonised, edukad testid jms on kõik 80datel tehtud. Nagu varemgi olen siin teemas välja toonud, siis praegune Roskosmose+allhankijate võimekus on nii finantsilise kui inseneride poole pealt kordades alla käinud. Ülisuur projekt (mehitatud Kuureis jne) ja Roskosmos sisuliselt ühte lausesse tänapäeval ei sobi, kui see lause just ei sisalda võlusõna kaasfinantseering.Kilo Tango kirjutas: Võimekus sisaldab ka võimet mingi asja eest raha maksta või siis viia kulud nii madalale, et asi muutub rahaliselt vastuvõetavaks (SpaceX). Erinevalt Venemaast on USA-l vähemalt kaks superraskete rakettide projekti (SLS ja Falcon Heavy)
Nüüd nendest projektidest. SLS on tõsine hiiglane, veab 70-129t madalale orbiidile. NASA tahab astronautidega 2019 tagasi Kuule jõuda ja seda kandevõimet läheb tarvis. Falcon Heavy 53t nii muljet avaldav pole. Peavad väga sügavate taskutega kliendid ja firmade/valitsuste näol olema, pakun pisem Falcon9 täidab suurema osa tellimustest. Pöidlad püsti kui nad seda pikema aja jooksul kasumlikult opereerida suudavad.
Nagu just lugesin venelaste hiljuti katsetusteks finantseeringut saanud Angara tippversioon A7V peaks hakkama saama 40 tonniga. Pole ka paha aga eks neil võtab kauem aega Angara 1.1'st A7V'ni. Esimesel on esimeses astmes üks, teisel 7 RD-191 mootorit.
ESA probleemiks on veel erinevate riiklike kosmoseagentuuride omavahelised jagelemised, ühtedele meeldib üks teistele teine sama eesmärki täitev programm jms. ESAs on rahadega kogu aeg kitsas olnud, praegune finantskriis hammustab veel eriti valusalt. Väiksed miljonid ikka liiguvad ja mehitatud kosmoselenude projekte päris kinni pandud pole. Rus-M projekt on hetkel külmutatud, mitte maha kantud. Ilmselt on konkureeriv Angara, mis kasutab uuemaid RD-191 kanderaketi mootoreid jõudnud millegagi edukalt valmis saada. Varem kaheldi nende võimekuses. Rus-M on ilmselt Angara projekti plaan B, kui viimasega peaks midagi väga viltu vedama. <loeb> Jah näed ongi, Rus-M raha läks Angarale, plaanivad 2013 esimest starti.Kilo Tango kirjutas:ESA ja Roskosmose uute mehitatud kosmoselaevade programmid on praegu suht-koht varjusurmas. ...
Said valesti aru. Ma ei mõelnudki programmide kanderaketi osa. ESA'l ja Roskosmosel on niigi toimivad juba olemas. Pidasin silmas mehitatud osa ehitust, mis on läinud rohkem või vähem Sojuzi mitme ühekordse kasutamisega mooduli ideoloogia vs korduvkasutatav tiibadega glideri poole.Kilo Tango kirjutas:SLS/PPTS/ACTS ei ole võrreldavad programid. SLS on peamiselt kanderaketi projekt, mis on aktiivselt töös. Ülejäänud on sisuliselt praegu eskiisprojekti staadiumis (ACTS on lõpetatud). ATV mehitamise programm on ettepanek, mitte rahastatud projekt. Samas on NASA tellitud Lockheed Martini Orion MPCV start plaanitud järgmise aasta detsembrile.
MPCV+DeltaIV on arusaadavalt kiiruga kokku klopsitud lahendus. Delta IV on vana USA luuresattelliitide üles vedamiseks mõeldud kanderakett, mis polnud originaalselt ette nähtud mehitatud lendudeks. Vaja on hulka modifikatsioone ja testimist aga ju ikka parem kui nullist alustada. Vanema tüübi mootorid tähendavad, et kütust kulub rohkem kui näiteks RD-180 peale disainitud Atlas V'l aga jällegi, aeg on ka raha. Kui test 2014 aastasse lükkub, siis on seal plaanitust rohkem tööd. Loodab siiski, et saavad probleemid lahendatud ja kenasti orbiidile ning hiljem kaugemalegi.
Burani automaatjuhtimine oli tasemel asi oma aja kohta, kosmosest suurel kiirusel alla tulla ja 17m/s külguutuulega 10m sisse ette nähtud kohast maanduda ... 5+ ütleks.mx77 kirjutas:Lisaks veel seda, et venelaste Burani automaatjuhtimine ei ole mingi omaette saavutus.
Ära usu NSR juttu. Voshod 1 meeskond:mx77 kirjutas:Venelaste kõik kosmonaudid olid mingil ainult venelastele teada oleval põhjusel Belka ja strelka tasemel reisijad.
Vladimir Mikhaylovich Komarov, väga pädev insener.
Konstantin Petrovich Feoktistov, füüsikadoktor, disainis sattelite ja sama Voshodi ennast. Osales projektis mis arendas ioonmootoritega Marsile jõudmist jpm.
Boris Yegorov, südamekirurg, meditsiinidoktor.
Pmst võib öelda, et keskmine IQ suurem või isegi palju suurem kui meie foorumil. Minul on väga suur respect niimõnegi varase vene kosmonaudi või sama moodi USA astronaudi ees, kes pidid kohati üle elama tingimusi ja olukordi, millest elusana välja tulek nõudis pea üli-inimlikke pingutusi.
Allveelaev näed ei lähe üldse orbiidilegi aga millist insenertehnilist pingutust nõuab selle ehitamine ... vaata mõnda saadet ISSi ehitamisest ja mis seal pardal üldse tehakse. Tõsiseltmx77 kirjutas:Ja me ei pea seda maalähedasel orbiidil tiirlemist mingiks eriliseks saavutuseks.
Selles mõttes on sul õigus, et isegi praeguste robotitega saab palju odavamalt hakkama. Eriti väheste ette nähtud muutujatega keskkondades. Kas inimene peaks aegade lõpuni Maale jääma jms on rohkem põhimõtteline ideoloogine konflikt ja sellesse teemasse ei laskuks.
Kanderaketi kütuse täpseks mõõtmiseks tankimisel on päris keerulised seadmed kasutusel. Tõenäosus, et tootja antud numbritest märkimisväärselt erinev kogus kütust sisse läheb on peaaegu välistatud. Siis tuli välja, et tootja oligi ühel juhul lausa mitu tonni valed numbrid ette andnud. Kirjaviga ?Lemet kirjutas:... nii hullu aastat kui eeelmine vene rakettidele oli(34 stardist kuus totaalset läbikukkumist) ei mäletagi.
Igatahes vähemalt 1 rakett läks sinna nahka.
Tõde on ju meil suhteline, ühe vaatleja jaoks objekt liigub teise jaoks seisab paigal jne aga suhtun optimismiga tulevastesse teema-arendustesse. Isiklikult mulle meeldib, et foorumis pole ju kedagi kes teaks kõigest kõike. Teadmised on jaotunud mitme kasutaja vahel kellel on lisaks erinevad hoiakud. Alati on huvitav, kui saavad kokku erinevad teadmised erinevate maailmavaadetega ja kõigil osapooltel on paindlikkus uusi ideid/teadmisi omandada. Kisub kuidagi väga teemast möödaLaiakas kirjutas:Mina julgustan Optimisti ka edaspidi väitlust arendama
