www.militaar.net

Selle 2500 USD eest saaks juba plangu SN-kõlbuliku 7,62 mm poltlukuga püssi a´la TicTac, millele saaks peale installida meil juba olemasolevad väga head S&B optikad. Ma võtaks iga kell enne 50 SN- relva, kui 50 optikaga 7,62 mm kuulipildujat. Aga noh, raha meil selliste "pisiasjade" peale ei kulutata, hea kui kõrberindelegi miskit näpuotsaga hangitakse.

Larry kirjutas:Selle 2500 USD eest saaks juba plangu SN-kõlbuliku 7,62 mm poltlukuga püssi a´la TicTac, millele saaks peale installida meil juba olemasolevad väga head S&B optikad. Ma võtaks iga kell enne 50 SN- relva, kui 50 optikaga 7,62 mm kuulipildujat. Aga noh, raha meil selliste "pisiasjade" peale ei kulutata, hea kui kõrberindelegi miskit näpuotsaga hangitakse.

2500-3000 USD eest saaks juba 7.62 mm. Lewis Sharpshooter L129A1 poolautomaadi. Juba olemasolev S&B optika sobib sinna samuti. Üldiselt 7,62 mm. poltlukk on rohkem politsei snaiprite lemmikteema, paarisaja meetri pealt laskmiseks. Isegi USA armee loobub oma 7.62mm. M-24-st ja vahetab need XM2010 ESR-i vastu kaliibris .300WM. Armee snaipritel on põhiliselt üle maailma kaks lemmik kaliibrit .300 Winchester Magnum ja .338 Lapua Magnum. Mõlemiga kannatab kilomeetri peale lasta. Selle 7.62 mm. poltlukuga Tikka Tacticaliga pole mõtet EKV-s jamama hakata kui võtta siis juba kohe kaliibris .300 Winchester Magnum või veel parem kohe .338 Lapua Magnum sest Sako TRG-42 näol on see kaliiber EKV-s juba kasutusel ja kõige optimaalsem variant.

Mis aga puutub kuulipildujatesse siis nendele on aga ikkagi optikat vaja. Isegi Bulgaaria ja Rumeenia kasutaval endi PK-del optikat. Lätlastest rääkimata, kes kohe ostes panid oma minimi-le optika peale. Elcan 1.5x/6x SpecterDR on küll kallis aga on oma omadustelt suht universaalne sihik, see sobib suurenduse reguleeritavuse poolest nii tavalisele automaatrelvale, kergekuulipildujale, täiskuulipildujale kui ka raskekuulipildujale.

rbl kirjutas:Kergekuulipildujate hulk jaos oleneb konkreetsest vajadusest. Britid tegid Afganistanis sisuliselt sama kohe kui mõistsid, et jäävad Talibanile tulejõult kõvasti alla. Et Talibani PK ees üleolekut saavutada on vaja kuulipildujad varustada Picatinny relsi ja suurendusega optikaga, näiteks Elcan 1.5x/6x SpecterDR u. 2500 USD tükk.

"Konkreetne vajadus" Eestis ja Afganistanis on ka tublisti erinevad. Tüüpilisel Eesti kergjalaväe "mänguväljakul" on nähtavus 500 meetrit ja alla selle. Selsamal põhjusel ei kasutata Eestis ka MG-3 tripod kolmjalgu, sest relvi kasutatakse sellistel kaugustel, kus sellest on rohkem tüli kui kasu.

Samad britid ei anna jalgsipatrullile kah kaasa rootsi stiilis katelokki, kiirnuudleid ja Turisti einet
(mis mitmeks päevaks kaaluvad õige mitumeid kilosid) - vaid mingid "isesoojenevad" keemiatoidud - põhjuseks on vajadus säästa neid kilosid, mida on tarvis kaasa tarida.

Üks tüüpne Eesti territoriaalne kergjalaväekompanii tänase relvastusega peaks end suures kaares eemale hoidma sealt, kus vaja on 900 meetri kaugusele lasta. Esimene kontakt lõpeb sellega, et tuleb haavatuid ja surnuid kaasa haarates kiirelt metsa lipata.

Kapten Trumm kirjutas:"Konkreetne vajadus" Eestis ja Afganistanis on ka tublisti erinevad. Tüüpilisel Eesti kergjalaväe "mänguväljakul" on nähtavus 500 meetrit ja alla selle. Selsamal põhjusel ei kasutata Eestis ka MG-3 tripod kolmjalgu, sest relvi kasutatakse sellistel kaugustel, kus sellest on rohkem tüli kui kasu.

Oskad sa mulle öelda, milline on tüüpilisel Eesti kergjalaväe "mänguväljakul" Afganistanis Helmandi provintsis nähtavus?

Nähtavused on seal suuremad kui meil.
Seepärast ka seal agaralt 12,7 moonale pihta antakse ning oli vaja ka 2+ km kaugusele laskvaid snaipripüsse.

Helmandi green zone-s on siiski olukord vastupidi. Seal distantsid oluliselt väiksemad (nähtavus max 200m).

Mille taga see automaatgranaadiheitjate hange seisab, et brittidelt neid pidevalt laenama peab?

Niivõrd/kuivõrd teemakohane teade.....
http://www.postimees.ee/847920/usa-kait ... resusteemi

Kahju, et kõik Eesti osalusega NATO initsiatiivid endale kusagile mujale kodu leavad: C-17d - Ungari Papases, UAVd - Itaalia Sigonellas, Balti õhuturve Leedu - Zokniais.

Kahju, et kõik Eesti osalusega NATO initsiatiivid endale kusagile mujale kodu leavad: C-17d - Ungari Papases, UAVd - Itaalia Sigonellas, Balti õhuturve Leedu - Zokniais.

Tasub siiski meeles pidada, et meil asub ju suurepärane Küberkaitsekeskus või kuidas iganes seda kutsuti...

Aga mis see muudaks, kui siin oleks mingi peldikupesu-nishivõimekuse baas?

Vaatasin, et viimases riigikaitse.ee-s on Jüri Luige essees "NATO aastal 2022" antud küberneetilise-kaitse tänasele olukorrale suhteliselt trööstitu hinnang "Vaieldakse selle üle, kui palju on küberohud sõjaline, kui palju tsiviilteema, millega saavad riigid ise hakkama. Loodetavasti on need vaidlused 2022 ära vaieldud...".

Saan aru, et kuna 2007 aasta nn.pronksiöö on klassifitseeritud tsiviilkonfliktiks, siis on ka nimetatud rahvarahutustega seotud "Eesti ja kogu maailma esimene kübersõda" paljude riikide silmis samuti tsiviil-teema ning kuna mingit tähelepanuväärset militaarkonflikti - kübersõja kooslust ei ole samuti olnud või ollakse ainult Internetis toimuva sõja suhtes arrogantsed siis nendel küberneetika teemadel üksteisemõistmist ikka veel napib.

Eks aeg näitab, mis sellest kübervärgist saab. On variant, et Eesti on lihtsalt vähe ettenägelikum (omad vitsad käes kah) ja ülejäänud lohisevad vastutahtmist järgi (pole omal nahal proovinud). On ka variant, et see küberoht on kunstlikult suuremaks puhutud ja Eesti kulutab hulka vaimupingutust lahtisest uksest sissemurdmisele.

Kui veel saaks ka nende narratiividega sama auru sisse ka mede kodu kaitsele, siis - vainlane värisegu

Väikesed KT 2012 esmased kokkuvõtvad kogemused kipuvad suunama, et meil oleks vaja ilmselt D-30-netest pisut pikema laskekaugusega haubitsaid.
Need saaks olla siis vaid... järelveetavad, kasutatud (odavad), võrdlemisi lihtsad teenindada/parandada, NATO standardile vastavad, sõbralikust usaldusväärsest riigist muretsetavad.

Kapten Trumm kirjutas:Eks aeg näitab, mis sellest kübervärgist saab. On variant, et Eesti on lihtsalt vähe ettenägelikum (omad vitsad käes kah) ja ülejäänud lohisevad vastutahtmist järgi (pole omal nahal proovinud). On ka variant, et see küberoht on kunstlikult suuremaks puhutud ja Eesti kulutab hulka vaimupingutust lahtisest uksest sissemurdmisele.

Nii palju, kui mina praeguseks asjast tean, kulutatakse raha suhteliselt vähe ja eimillelegi, rohkem puhutakse pasunat. Küberkaitse praegu kehtiva (üldise) arusaama järgi peaks olema nagu hiigelsuur tulemüür, mis rünnakuid läbi ei lase, tegelikult aga on primaarne ründajate tasalülitamine ehk oma ründevõime omamine. See info on muidugi veel poolik, vastav uurimus on tarkade meeste poolt alles koostamisel. Enam-vähem kindla tulemüürile põhineva kaitse saab luua ainult füüsiliselt täielikult eraldatud süsteemis (enam- vähem: vt stuxnet). Ülespuhutud see küberoht kindlasti ei ole, süstemaatiliselt tegutsedes saab meie ühiskonnas sedakaudu tekitada tõelise kaose.