www.militaar.net

Kui palju tina lendab õhku/mulda 22LR-i treeningust, kui palju jahitiirus sileraudsega kettaid purustades ja kui palju 5,56 või 7,62-ga harjutades? Mina hoian laskesuusatajaid toetades enda perset, sest pole võimalik, et see 5 korda 2,6g tinaplönn kedagi segab ja samas seda rohe-aktivisti ei huvita, et mina ühe lasuga ümaralt sama koguse tina lendu läkitan. Minu relvahobil oleks suures plaanis materiaalsetel kaalutlustel päeva pealt lõpp kui ühel hetkel üteldaks, et "näe, nüüdsest võid lasta ainult treitud messingust või vasest kuuliga." Seda seniks, kuni mõni revolutsiooniline mõistlik asendus pole juba olemas. Lahendus, mida homsel päeval kahtluse alla ei seata, sest selleks ajaks ületavad näiteks püssirohugaasid igasugused saastenormid.
Relvakauge euroametnik: "Nüüd ole vagusi ja naudi - lubatud on lasta õhupüssiga ökokasvatusest tulnud kalibreeritud hernestega."

Eelnevad laused on muidugi etteruttav liialdus, aga minu silmis on see 22LR-i poole suunatud revolutsioon täpselt samaväärne, kuniks pole olemas reaalset alternatiivi.

Kilekoti teemal ma ei samasta Eesti ega Euroopa jäätmekäitlust suure aasia mandriga, kus on normaalsus enda kilekotid, pudelid ja joogikõrred üle õla jõkke visata. Sealt tulenevad ka prügisaared ja ülemaailmne hüsteeria plastjäätmete teemal. Eestis jõuab küllaltki suur osa plastjäätmetest sorteerimispunkti ja mina süümepiinu ei tunne, kui toidupoes banaanikobara ja kartuli söandan eraldi kilekotti pakkida. Kes tahavad näidata end keskkonnast hoolivat, mingi tehku aasias teavitustööd. Paberkottide tootmine ei ole mitte loodust säästvam kui kilekotimajandus. Ehk kokkuvõtteks, maailm ei ole üldpildis mitte plastjäätmete vabam koht ega sinnapoole teel, kui mina väikses Eestis selle kilekoti ostmata jätan. Isegi siis, kui see eeskuju kuidagi pildis aasiasse jõuaks - keda kotib, jäätmekäitlus on seal lapsekingades ja väga kallis.

See teema läks nüüd Relvaseaduse alt jalutama kuskile Öko-aktivistide alateemasse. Andestust.

Mingi 60% jahivintrelvadest on .308 win. Seda fotol reklaamiks toodud Sako ÖKO kuuli. Toodetakse .308 win padrunile VAID plastiktipuga. Plastik saastab samamoodi lihakeha.
https://www.sako.fi/cartridges/sako-car ... werhead-ii

OnuHeino kirjutas:...Minu relvahobil oleks suures plaanis materiaalsetel kaalutlustel päeva pealt lõpp kui ühel hetkel üteldaks, et "näe, nüüdsest võid lasta ainult treitud messingust või vasest kuuliga...
...Relvakauge euroametnik: "...lubatud on lasta õhupüssiga ökokasvatusest tulnud kalibreeritud hernestega."

" Seda seniks, kuni mõni revolutsiooniline mõistlik asendus pole juba olemas. Lahendus, mida homsel päeval kahtluse alla ei seata, sest selleks ajaks ületavad näiteks püssirohugaasid igasugused saastenormid.

Püssirohugaasidest ja pliist ka muidugi.
Nädalavahetusel olin abilisena ühel suuremal võistlusel. 12-tunnine päev. Õhtul nuuskasin sõna otseses mõttes musta tolmu ja suus oli imal magus maitse.
Suurematel võistlustel käivad kohtunikud päev otsa maskiga ja mõmisevad arusaamatult. Õhtuks on filtrid (ühe päevaga) muutunud valgest mustaks.
Nurgas lisaks kestadele ja muule prahile oli samasuguse pliipuru hunnik, nagu minu ülaltoodud pildil. Ainult järkudes suurem. Asi on ju selles, et peale pappmärkide lastakse ka metalli ja kuulid sõna otseses mõttes pihustuvad pulbriks. Pliitolmust, mis iga lasuga õhku kerkib ei taha mõeldagi.

Ja kui üritatakse sellele mingitki lahendust leida, siis hakatakse vastuseks tooma absurdsusi stiilis treitud käsitöökuulid või ökoherned.

Kas pärast pliijoodiste asendamisega pliivabaga jäi elektroonikatööstus seisma või muutusid kodumasinad kättesaamatult kalliks?
Kas teil on jäänud mõni sein värvimata seetõttu, et pliid sisaldavad värvid keelati aastakümneid tagasi ära?
Või kas pärast hõõglampide asendumist LED-idega ei jõua enam lambipirne osta ja istute nüüd pimedas?

OnuHeino kirjutas:Eelnevad laused on muidugi etteruttav liialdus, aga minu silmis on see 22LR-i poole suunatud revolutsioon täpselt samaväärne, kuniks pole olemas reaalset alternatiivi.

Kui Sa oleksid tähelepanelikult lugenud, oleksid märganud, et juba täna ON pliivaba .22LR alternatiiv olemas.
Ja ma üritan korduvalt öelda seda, et levinud ja odavaid alternatiivne EI TULE ENNE, kui tootjad on sunnitud oma vanast mugavustsoonist välja ronima ning asendusi otsima. Seda aga ei teki enne, kui tuleb reaalne surve, et nad seda teeksid.

Kaitstes praegu oma persega pliimoona, kaitsete te tegelikult stagneerunud moonatööstust, et see saaks samamoodi jätkata ja ei peaks investeerima uutesse tehnoloogiatesse. Kas te tõesti arvate, et moonatootjad pakivad pärast plii ärakeelamist oma pillid kokku ning loobuvad tootmisest?
Miks on 9x19 padrun täna ligi kaks korda odavam, kui .380 auto või .40 S&W, kuigi mõõdud (ja materjalikogus) on sarnased? KOGUSED. Seda kulub nii suurtes kogustes, et seda saab odavamalt toota ja müüa. Kui ühel päeval tohib müüa ainult non-tox moona, langeb ka selle hind oluliselt. Juba praegu on nt. saksamaal kursuseid, kus tohibki lasta ainult non-toxi.

OnuHeino kirjutas:...mina süümepiinu ei tunne, kui toidupoes banaanikobara ja kartuli söandan eraldi kilekotti pakkida...

Offtopic... kartuliga on selge, aga miks on vaja BANAANIKOBARAT kilekotti pakkida? Sellel ON ju looduslik "pakend" ümber, mille koorid enne söömist ära? Ehk antud (lolli!) harjumusega pakkida süümepiinadeta eraldi kilekotti ka seda mittevajavad kaubad, tekitad sa lihtsalt mitmekordse kilekotitarbimise. Lõpptulemus prügilas on kas kümme tonni vs. kakskümmend tonni kilekotiplasti.

vtl kirjutas: Kas pärast pliijoodiste asendamisega pliivabaga jäi elektroonikatööstus seisma või muutusid kodumasinad kättesaamatult kalliks?

OT
Kas nüüd seisma aga tagasiminek kvaliteedis toimus küll kuna külmjooted tekivad kergemini (eriti vibratsiooni-, väli- jm. kriitilistes oludes). Samas töösturitel savi kuna igavesi asju ei peagi turul pakkuma ning klienti on vaja ju "hoida".

Walter2 kirjutas:

vtl kirjutas: Kas pärast pliijoodiste asendamisega pliivabaga jäi elektroonikatööstus seisma või muutusid kodumasinad kättesaamatult kalliks?

OT
Kas nüüd seisma aga tagasiminek kvaliteedis toimus küll kuna külmjooted tekivad kergemini (eriti vibratsiooni-, väli- jm. kriitilistes oludes). Samas töösturitel savi kuna igavesi asju ei peagi turul pakkuma ning klienti on vaja ju "hoida".

Seda juttu (et pliivaba joodis on hapram ja külmjoodetele altim) olen kuulnud korduvalt. Aga kui ma nüüd oma elektroonikupraktika üle järele mõtlen, siis mingit massilist külmjoodete lainet pärast pliivaba jootmise kasutuselevõttu ma ei mäleta. Külmjooteid oli vanasti ja on ka tänapäeval, kuid viimasel ajal pigem viletsast või pekkiläinud tootmisprotsessist.

Teema juurde tagasi tulles, kindlasti leitakse pliimoona kaitseks põhjendus a'la jookseb täpsemalt, määrib relva (nagu pliilisandiga bensiin vanasti) ja on vähem tõrkeid

See üleminekuperiood saab muidugi olema ängistav. Minu arvates tahetakse asja üle reguleerida. Kui tiirupersonal näeb probleemi, tehke võistlused ja trennid niimoodi nagu saksamaal. Mina näen probleemi, kui mu stagneerunud kuul asendub poole kallimaga ja ballistiliselt ehk sitemaga. Aga eks selle üle võib lõputult ja tulemuseta vaielda. Kui ühel hetkel EK selle määruse üllitab, siis eks elu läheb edasi. Lihtsalt laskesportlasi jääb mõneks ajaks vähemaks ja lasketulemused langevad.

Alustatakse valest otsast selle süütu 22LR-i näol. Peaks alustama sealt, kus lenduva ja mittelenduva materjali kogused on suuremad ja kus kedagi see häirib. Nagu näha siis sisetiiru personali ja sisetiirus praktikali laskjaid häirib. Vaevalt, et laskesuusatajad või publik põlemisgaaside üle nina kirtsutavad. Või, et märklehtede taga kobras kirub, et lepatüved on jälle tina täis. Kobras läheb kolib mujale. Ongi endale vale elukoha valinud, kui sissetöötanud laskepaiga taga toimetab. Talle peaks nimetatud kaliiber kah juba tuttav olema. Ehk evolutsioongi märgi jätnud.

vtl kirjutas: Offtopic... kartuliga on selge, aga miks on vaja BANAANIKOBARAT kilekotti pakkida? Sellel ON ju looduslik "pakend" ümber, mille koorid enne söömist ära? Ehk antud (lolli!) harjumusega pakkida süümepiinadeta eraldi kilekotti ka seda mittevajavad kaubad, tekitad sa lihtsalt mitmekordse kilekotitarbimise. Lõpptulemus prügilas on kas kümme tonni vs. kakskümmend tonni kilekotiplasti.

Kartul on samuti asi, mida ma enne söömist pesen, koorin ja kuumutan. Banaan aga on nii räpane vili, et ei taha, et selle koor kõige muu puhtamaga kokku puutuks. Selle pärast soovitan ka seda pakkida ja enne söömist kindlasti PESTA. "Lollid" harjumised tekkivad siis kui tead midagi puuviljakasvatuse telgitagustest. Jah - lõpptulemuseks läheb taaskasutusse 2 korda rohkem polüetüleeni. Vähemalt ei julgustata suurenenud tarbimise pärast uusi tselluloositehaseid rajama

OnuHeino kirjutas:Alustatakse valest otsast selle süütu 22LR-i näol. Peaks alustama sealt, kus lenduva ja mittelenduva materjali kogused on suuremad ja kus kedagi see häirib. Nagu näha siis sisetiiru personali ja sisetiirus praktikali laskjaid häirib...

Niipalju kui ma uudistest aru sain, peaks see keeluettepanek puudutama igasugust pliimoona vabaõhutiirudes. Lihtsalt laskesuusatajad olid need, kes esimesena kisa tõstsid.

"...Euroopa liit hakkas tina keeldustamisest rääkima juba möödunud aastal, kuid laskesuusakogukond mõistis alles hiljuti, et löögi alla satub ka nende ala..."

Vabas õhus plii mahakülvamise keelamises on muidugi tugev iva olemas. Kui sisetiirus saab (vähemalt teoreetiliselt) kogu metalli kokku pühkida, siis vabaõhutiirus jääb see maha, laguneb seal vaikselt ning kandub sademetega lõpuks laiali.

OnuHeino kirjutas:Banaan aga on nii räpane vili, et ei taha, et selle koor kõige muu puhtamaga kokku puutuks. Selle pärast soovitan ka seda pakkida ja enne söömist kindlasti PESTA. "Lollid" harjumised tekkivad siis kui tead midagi puuviljakasvatuse telgitagustest.

Veidi silmakirjalik suhtumine.
Banaani kardad nii hirmsasti, et selle koor ei tohi Sinu arvates toidukotis teise (reeglina pakendatud!) toiduaine vastugi puutuda, aga pliimürgitust ei karda?

Meenub samuti vist EK direktiivist tulenev nõue, mida hoolega järgima hakati. Männiku KL tiirus, kus on mitukümmend aastat tina valli kühveldatud, on vaja panna pärast laskmist paberile, kui mitu plönni laskevalli sai jäetud. Kas euroametnikud sõeluvad tina vallist välja ja loevad üle kunagi? Sama kehtib ka teiste välitiirude kohta - keda huvitab, et nüüd lendab valli ainult messing ja vask, kui eelnevalt on aastaid või aastakümneid sinna tina ladustatud. Sinna valli otsa tõenäoliselt keegi lähemas ega kaugemas tulevikus kardolast kasvama ei pane ega kaevu ei puuri.

Vastus: Banaani kardan rohkem kui tina. Ja päris ausalt kardan bioloogilisi asju rohkem, kui mateeriat, millega ma enam liiga palju kokku ei puutu, sest ei lase sisetiirus. Silmakirjalik, kuid tark.

OnuHeino kirjutas:Vastus: Banaani kardan rohkem kui tina. Ja päris ausalt kardan bioloogilisi asju rohkem, kui mateeriat, millega ma enam liiga palju kokku ei puutu, sest ei lase sisetiirus. Silmakirjalik, kuid tark.

Venelased ütleksid: Не бойся ножа, а бойся вилки, один удар - четыре дырки!

Peale üheksakümnendaid sündinud inimestele selgituseks, mis imelikud märgid need on. Tegu on sõnademänguga idanaabri keeles:
"Ära karda nuga, karda kahvlit. Üks löök ja neli auku!"

Edit: Järgmine kord võtan püstoli asemel enesekaitseks banaani kaasa.

Tegemist EK relvaomanike ja jahimeeste vastase aktivismiga. Pliivastane võitlus "keskkonna ja inimeste tervise nimel" on lihtsalt selle aktivismi üks vorme. Kui vee- ja röövlindude pliimürgistustest andsid looduskaitsjad juba pikemat aega tagasi teada, siis praegu tegeletakse olematu probleemi lahendamisega. Tegelik eesmärk on teha EU võimalikult relva- ja jahimeestevabaks. Googlega igatahes ei õnnestunud leida materjale, mis näitaksid veenvalt, et pliimürgistused jahimeeste, kalameeste, laskesportlaste ning metsloomade seas on massiline probleem. Oli ainult üldist materjali, mis üldjuhul on teada igale inimesele. Samasugune tobedus nagu õnnevalamise komplektide keelamine, ainult hulga olulisemate ja suuremate tagajärgedega.

BlancoNegro kirjutas:Tegemist EK relvaomanike ja jahimeeste vastase aktivismiga.

Jahimeestele on ju terashaavlid olemas & kasutuses?

vtl kirjutas:Vabas õhus plii mahakülvamise keelamises on muidugi tugev iva olemas. Kui sisetiirus saab (vähemalt teoreetiliselt) kogu metalli kokku pühkida, siis vabaõhutiirus jääb see maha, laguneb seal vaikselt ning kandub sademetega lõpuks laiali.

Ei usu mina, et juba pinnasesse jõudnud raskemetall enam sademetega kuhugi kandub.

Kriku kirjutas:Ei usu mina, et juba pinnasesse jõudnud raskemetall enam sademetega kuhugi kandub.

Pinna- ja sealt edasi põhjavette?

Kriku kirjutas:Jahimeestele on ju terashaavlid olemas & kasutuses?

Jah on küll, kuid paraku need tuleb soetada kaks numbrit suuremad, kui pliihaavlid ning sellepärast haavlite kogus laengus väheneb. Terashaavel nö ei tapa hästi, tekib palju praaki. On küll alternatiive, näiteks tungsten haavlid, kuid nende hind on ulmeline.
http://schotter.ee/padrun-bp-mg2-tungsten-35/

Plii lahustuvus põhjavees oleneb selle keemilisest koostisest. Näiteks:

Groundwater with low pH, low alkalinity, and/or low phosphate concentrations had the greatest lead solubility potentials.

https://www.usgs.gov/center-news/domest ... e_products

Lõuna-Eesti võiks seega riskipiirkond olla küll. Siiski, pliireostus põhjavees on üldiselt ikka kaevanduste või suurtööstuste tekitatud, mis oma saasta keskkonda lasevad. Ma põhjavee pärast seoses haavlitega väga ei muretseks - mis ei tähenda, et ma pooldaksin plii keskkonda viimist ühelgi kujul.

LISATUD: LÕUNA-EESTI muidugi tahtsin kirjutada, Põhja-Eestis ei tohiks mingit muret olla! Parandatud!

WHO:

Drinking-water Lead concentrations in drinking-water and groundwater vary from 1 μg/l to 60 μg/l. In most European countries, the levels of lead in domestic tap water are relatively low, i.e. normally 20 μg/l. Consequently, exposure to lead through water is generally low compared with exposure through food . Nevertheless, in old houses with lead pipes used for the domestic drinking-water supply, blood lead levels in six-year-old children were found to be elevated by about 30% relative to houses without lead pipes (10). In areas with soft water, where lead water pipes and lead plumbing are common, the contribution of lead in drinking-water to the total lead intake may even be more pronounced (11).

http://www.euro.who.int/__data/assets/p ... _7Lead.pdf

Peamine mure on veetorude pärast, mitte pinnasest põhjavette jõudmise pärast.

bodom kirjutas:

Kriku kirjutas:Jahimeestele on ju terashaavlid olemas & kasutuses?

Jah on küll, kuid paraku need tuleb soetada kaks numbrit suuremad, kui pliihaavlid ning sellepärast haavlite kogus laengus väheneb. Terashaavel nö ei tapa hästi, tekib palju praaki. On küll alternatiive, näiteks tungsten haavlid, kuid nende hind on ulmeline.
http://schotter.ee/padrun-bp-mg2-tungsten-35/

eesti keeles on tungsten tuntud kui volfram (ida-germaani keeli wolfram aga see mööduv nähtus sest nii türgi kui araabia kui kurdi vaste kohta antakse googles ka tungsten)
Aga terashaavlid nõuavad laskmiseks nats paremat rauda ja ilmselt kulutavad selle ka ikkagi kiiremini läbi. On oluline vahe, kas lased mõned karbid sügiseti mere ääres/järvel/jõel, või 4+ karpi 2x päevas igal nädalal.