Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Kas ma saan õigesti Teist aru: NL-is oli sõjaline algõpe ja sõjaline õpe parem kui mujal maailmas? (pean silmas viimast postitust laiast maailmast)

"Parim" on subjektiivne kategooria, kuid vastav väljaõpe (nii sõjaline kui tsiviilkaitse alane) oli üsna totaalne ja laiapõhjaline.
Eks see tase oli nii ja naa (tollal puudus mingi totaalne ühtlus).
Kui vaadata neid "preppereid", siis näib, et professionaalsel tasemel tehtud algõppeta on need ettevalmistused tükati üsna imelikust otsast alustatud ning ei taga tegelikult osaliste ellujäämist, kuna eiratakse kõvasti põhireegleid.

[Illike]

Kas küsimusele saab vastata ja või ei. Ma ei küsinud mitte "parim" vaid kas oli parem? Adjektiivide võrdlustarind on erinev.
Kas ma võin Teie vastusest välja lugeda, et NL-is ei olnud sõjaline algõpe ja sõjaline õpe parem kui mujal maailmas?

[vaoinas]

Üldiselt ei tasuks neid Nat.Geo, Discovery ja History reality-saateid väga tõsiselt ka võtta. Piir lavastuse ja dokumentalistika vahel on seal päris hägune ja kuna tegu on meelelahutusliku saatega, siis on osalejad sinna ka selliselt valitud, et vaatajal ikka põnev ja õpetlik oleks. Et selles mõttes ma väga kaugeleulatuvaid järeldusi sellistest saadetest küll ei teeks.

[Kapten Trumm]

Heh....
Usu, minnes keskkooli klassiga läbi soo 20 km rännakule, näed seal täpselt samasuguseid mõttevälgatusi.
Inimesed ei suuda isegi õigeid jalatseid endale jalga panna, metsa tullakse neoontossudes ja mingites funki-ketsides.
Kuigi oled 100 korda seletanud, et inimesed, ostke endale 30 euro eest üks paar sõjaväe poolsaapaid, maailma universaalseimad jalatsid, mis teenivaid teid pool elu.
Lääne ühiskonna häda pidigi olema saamatus vajadusel korral iseeenda eksistentsi tagamisel.

[vaoinas]

Ega ma ei arva ka, et keskkooliõpilased, rääkimata teistest, peaksid kõik olema maailmalõpuootajad nelja automaadiga kodus seina peal, tuumavarjendiga maja all ja viisaastaku kuivtoiduvaruga keldris. Kes aga sellega tegelda tahavad, tegelgu. Lihtsalt, et sellistesse saadetesse satuvad nendest tegelejatest tõenäoliselt saamatumad asjaarmastajad, sest pealiskaudseid huvilisi on igal alal.

[Kapten Trumm]

Ei peagi olema sinasõbrad automaadiga.
Meie generatsioon õppis juba põhikoolis ära kartulivõtuga kolhoosis, et märja mulla peale pannakse kummikud villaste sokkidega
Küsimus on lihtsalt põhiteadmiste ja -kogemuste totaalses nappuses ja kui need puuduvad, ei tule sellest tuumavarjendist kah midagi välja.

Tegelikult ju lapsed õpivad väga kiiresti, peale väikest harjutamist sai igaüks rootsi katelokiga söögikeetmisega hakkama, isegi minu 7-aastane tütar oskab seda.
Oleks vaid süsteemi, mis neid õpetaks (või vähemalt seda vajalikuks peaks). Tegelikult mässavad noored päris meelsasti selliste asjadega, eriti kui selgeks teha, miks seda vaja on.
Tegelikult on ju enesesäilitamise oskused üldse kõige tähtsamad, nende puudumisel ei maksa matemaatika viis kah suurt midagi, kui ülejäänud loodus su maiseid jäänuseid konsumeerib.

[Illike]

Kas küsimusele saab vastata ja või ei. Ma ei küsinud mitte "parim" vaid kas oli parem? Adjektiivide võrdlustarind on erinev.
Kas ma võin Teie vastusest välja lugeda, et NL-is ei olnud sõjaline algõpe ja sõjaline õpe parem kui mujal maailmas?

Küsin siis teiste sõnadega:
Kas NL-i aegsetel inimestel on parem arusaamine militaartemaatikast kui praeguse aja noortel inimestel?

[Lemet]

Otse loomulikult. Seda kasvõi elementaarmatemaatika baasil- nõukogude ajal läbis kohustusliku ajateenistuse märksa suurem protsent noortest meestest kui tänasel päeval. Pluss veel kohustuslik sõjaline algõpetus koolides ja massiline noorsoo sõjalis-patriootlik kasvatus. Ükskõik, kuidas me sellesse ka tänasel päeval suhtume, sõjandusest jms andis see siiski märksa parema ülevaate kui seda saavad noored nüüdisajal.

[Illike]

Otse loomulikult.

Mina ei oleks nii kategooriline. Ma ei tea mille põhjal Te seda väidate. Kui väide on argumenteeritud mälestustega, kas siis ei ole eelmise põlvkonna inimesed meist veel targemad? Sealt edasi jõuame teemani noorus on hukas?

[Lemet]

Mille põhjal...kolme lapse ja nende sõprade baasil. Militaristikast on selle publikumi teadmised sisuliselt olematud. Ja valim on ikka päris suur. Tõsi küll, viimase järeltulija gümnaasiumiõpikute hulka kuulus juba ka riigikaitse õpik, nii et avastame aga usinalt hästiunustatut ja rõõmustame, et mingi progress siiski on.

kas siis ei ole eelmise põlvkonna inimesed meist veel targemad

Paljudes asjades see nii ju tõepoolest ka on. Eriti mis puudutab ellujäämist looduskeskkonnas jne. Oludes, mida toonane inimene pidanuks vaid mõnel määral ebamugavateks, annaks tänapäeva linnainimene, kelle teadmisel piimapakendid piimapuu otsas kasvavad ja kes suure tõenäolsusega vend Oskari kõrval nälga sureb, märksa suurema tõenäolsusega otsad. Netis surfamine ja sotsiaalvõrgustikes seilamine, milles tänapäevane inimene tõepoolest esivanemaid edestab, annavad igapäevaseks ellujäämiseks siiski märksa vähem šansse. Eelmine pülvkond pole meist kindlasti mitte rumalam ja oludest tingituna olid nende teadmised hinge seeshoidmiseks märksa kasulikumad.

[Kapten Trumm]

Seejuures on kentsakas neid saateid vaadates, et hoolimata kõikjale jõudvast netist ja sotsiaalmeediast, kus need teadmised kenasti kahe kliki kaugusel on - ei leita ka neid ikkagi ülesse. Näiteks selle va tuumavarjendi ehitamise kohta on netis virnadena igasugu materjale, ole mees ja loe läbi.

Probleemi nimi on tegelikult süsteemse õppe puudumine.
Matemaatika on kah netis tänapäeval saadaval, aga ilma õpetaja abita omandavad seda tegelikult vähesed.
See on kahjuks homo sapiensile iseloomulik, et ohu puudumisel (või vähemalt selle mittetajumisel) algab degradeerumisprotsess, kus enesealalhoiuvõimed hakkavad kiirelt allamäge käima ja kui seejuures leidub mõni homo sapiensi ala-rass, kes on vähe primitiivsem, agressiivsem ja sõjakam, siis varsti tõrjutakse see valge inimene toiduahelas ühe astme võrra allapoole. Seda nimetada aga mingiks loomulikuks arenguks või valge ilma vältimatuks probleemiks on muidugi liialdus.

Käisin hiljuti ühel esmaabikursusel, kus osalejate hulgast torkasid kohe silma paar mõni aasta tagasi ajateenistuses käinud venda.
Laias laastus polnudki neil midagi õppida seal, neile võiks kohe ajateenistuse järel kohustusliku esmaabi algkursuse tunnistuse väljastada.
Arstist õpetajal ei olnud neile lihtsalt uut midagi pakkuda. Samas tegelased, kellel mingit sõjalist backi polnud, olid sel alal enamvähem lambad (ja testi tegid ka patuga pooleks ära).
Isegi esmaabipakist pärineva desoaine pudeliga ei osatud muud teha kui näpu vahel veeretada.

Aga kuidas see nüüd meiega seostub? Aga sedasi, et taolisi enesesäilitamise oskusi peaksime me KÕIGILE pakkuma juba kooliajal. Ja kohustuslikus korras. Ja kui kellelgi on eriarvamus selle vajalikkuse kohta, siis tuleks see postiga vanaemale saata. Taolisi asju peavad anakronismiks eelkõige vene aja rikutud ametninud (või siis EV ajal sündinud eluvõõrikud), lapsed tegelikult õpivad selliseid asju väga hea meelega ja viljakamalt kui bioloogiat.

[Illike]

Tänan.
Minu küsimused olid natuke retoorilised ja provotseerivad.
Loen seda foorumit, et saada teadmisi erinevatest teemadest ja soovist oma silmaringi laiendada. Siin on üsna palju huvitavaid teemasid ja pikemaid tõlkelugusid. Väga tänuväärt tegevus. Ma ei tea, kuid arvan, et on teisigi selliseid kodanikke, kes huviga jälgivad siin toimuvad aktiivselt sekkumata.
Viimasel ajal on aga häirivaks muutunud siin foorumis omaenese naba imetlemine ja oma väidete absolutiseerimine. Minul on õigus ja teine arvamus on vale. Ma tean kõikidest asjadest kõike. Vahete-vahel tundub, et vaieldakse vaidlemise pärast, et mitte jumala pärast teisele ei jääks õigust. Sellega kaotab see foorum oma atraktiivsuse ja hariv külg jääb tahaplaanile.
Mis peaks vist olema selle foorumi üks eesmärke, noorsoo harimine?
Mis puutub tänapäeva noorsoo tarkusesse, siis "Rakett-69" kummutab need väited noorte kasvatamatusest ja tarkuse puudumisest. Pigem me heidame neile ette kogemuse puudumist. Retooriliselt küsides, palju on meie põlvkonnas neid tarku ja hirmus suurte kogemustega? Ma puutun oma igapäevatöös kokku kitsalt oma erialal väga kompetentsete inimestega, kuid samm paremale, samm vasakule on üsna tühi maa.
Praegusel põlvkonnal ei ole enam eluliselt vajalik ellujäämiseks tööd teha. Seega muutuvad ka huvid ja arusaamad. 19 saj lõpus 20 saj algul ja isegi veel 20 saj keskpaigas oli üsna oluline töökäte rohkus majapidamises. Praegusel ajal ei ole see enam vajalik.
Natuke teemase ka.
Mis oli NL-is head?
Võib väita küüniliselt, et süsteem õpetas meid elama süsteemi tingimustes. Meilt võeti ära vaba arenemine ja selle tagajärjel olime me sunnitud ellujäämiseks omandama süsteemis elamise oskused. Me saime kogemuse, kuidas jääda ellu.
Olime sunnitud tegelema korilusega (metsas ellujäämine), põllumajandusega, tehnika remondiga, erinevate kaupade hankimisega, vargusega (mis ripakil see ära, mis ei ole ripakil, tuleb tõmmata ripakile ja ikka ära). Süsteem õpetas kombineerima, valetama, maske kandma. Ja seda kõike pidi oskama. Vastasel korral jäid hammasrataste vahele. Ma olen seda kõike õppinud.
Ma tean, et on raske peeglisse vaadata, kuid me peame seda tegema selleks, et saada lahti minevikutaagast.
Mida võib vist küll nüüd kirjutada NL-i arvele olid reeglid. Sa pidid reegleid järgima.
Reegliteta liigub ühiskond anarhia suunas ja killustub. Inimene muutub egoistlikuks homo economicuseks. Seega väheneb altruism kui selline.

[wudu]

Võib väita küüniliselt, et süsteem õpetas meid elama süsteemi tingimustes. Meilt võeti ära vaba arenemine ja selle tagajärjel olime me sunnitud ellujäämiseks omandama süsteemis elamise oskused. Me saime kogemuse, kuidas jääda ellu.
Olime sunnitud tegelema korilusega (metsas ellujäämine), põllumajandusega, tehnika remondiga, erinevate kaupade hankimisega, vargusega (mis ripakil see ära, mis ei ole ripakil, tuleb tõmmata ripakile ja ikka ära). Süsteem õpetas kombineerima, valetama, maske kandma. Ja seda kõike pidi oskama. Vastasel korral jäid hammasrataste vahele. Ma olen seda kõike õppinud.
Ma tean, et on raske peeglisse vaadata, kuid me peame seda tegema selleks, et saada lahti minevikutaagast.
Mida võib vist küll nüüd kirjutada NL-i arvele olid reeglid. Sa pidid reegleid järgima.
Reegliteta liigub ühiskond anarhia suunas ja killustub. Inimene muutub egoistlikuks homo economicuseks. Seega väheneb altruism kui selline.

Me elame ka praegu siiski teatud süsteemis ja ka see süsteem õpetab elama just selle süsteemi tingimustes. Ja võtab samamoodi ära vaba arenemise. Veidi kõll teiste vahenditega ... Aga vahet ei ole, kas kass on valge või must. Hiiri püüavad nad siiski mõlemad.

[Kapten Trumm]

Et NSVL-s ei saanud inimene vabalt areneda - see on täpselt samasugune iseenese lõpmata tarkuse absolutiseerimine nagu sa siin teisi süüdistad, Illike.
Huvitav huvitav, kuskohast meil need anneveskid, tippkirurgid ja olümpiavõitjad tulid? Lääne-Saksamaalt imbusid sisse või?
Viimased suusatamise olümpiamedalistid olid pärist justnimelt vene spordisüsteemist (või selle kiuste, kuidas soovite).
Kummalisel kombel aga ei paista meile vaba arengu perioodist sarnaseid suurkujusid enam niiväga tulemas (Heiki Nabi on üks vähene erand).
Aga ei saagi ju tulla, kui aluspõhi on lodev, ennast kokku võtma mitte harjunud, alkoholi lembene seltskond, kellest 2/3 ei suuda 3 kilomeetritki järjest joosta.
Kus on täna vaba arengu paradiisis need Erika Salumäed, Kristina Shmigunid, Jaan Taltsid, Veerpalud, Erki Nooled, kes rohkelt medaleid ja au-kuulsust tõid?
Pole......

[Kapten Trumm]

Me elame ka praegu siiski teatud süsteemis ja ka see süsteem õpetab elama just selle süsteemi tingimustes. Ja võtab samamoodi ära vaba arenemise. Veidi kõll teiste vahenditega ... Aga vahet ei ole, kas kass on valge või must. Hiiri püüavad nad siiski mõlemad.

Õnneks on meil siiani tasuta kõrgharidus, tasuline, mida mitmed äriliidrid meedias kui progessiivset propageerivad, ei tooda mitte tublimaid, vaid rikkamaid ja lollimaid lõpetajaid (mida tegelikult kinnitab ka rahvakeeles nn raha-koolide üldtundtud nõrk tase). Kui vaatasin viimati oma TTÜ magristriatuuri õppemaksu, siis tuleb tunnistada, et ülikooli ajal poleks mul olnud võimalik sellist kulu endale lubada ja selle maksmiseks poleks ka tollasest õppelaenust piisanud.

Tasuta magistratuuri poleks sisse saanud (selleks polnud vajalikku 4.5 keskhinnet, oli 4.1) ja samal ajal tööl käies ei suutnud lihtsalt paremini õppida.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et tänases süsteemis võib asi jääda üllatavalt lihtsalt raha taha pidama, siis tollal raha taha küll asi pidama ei jäänud.
Minu ülikool kõikus kah vahepeal kriitilisel piiril, sest kodustel toetada võimalik polnud ja tuli hakata täiskohaga tööl käima.