www.militaar.net

Räägitakse, et Läti ja Leedu on saanud.

Kaks aspekti lisaksin. Ühele neist viitas juba akf Roamless. Euroopa Liidu rahad on senini olnud suureks abiks PPA aga ka Päästeameti ja muu siseturvalisusega seotud investeeringute tegemiseks.

Toon näite. PPA laev „Kindral Kurvits“ ehitati 2012 aastal ja maksis 33 miljonit. Sellest 28 miljonit tuli EL rahadest. Eesti riik pani 5 miljonit omaosalust. Järgmine laev mis tuleks kahuriga vist siiski ei kvalifitseeru EL rahadele. Võimalik, et kuidagi saab ka relvastuse ostmiseks raha EL käest või saab kuidagi projekti poolitada, laeva eest maksab EL ja kahuri eest Eesti.

Teisele olulisele aspektile viitas tegelikult akf Martin Herem ise. Tsiteerin: „Millegi eest PPA laevad täna ju tegutsevad ja millegi eest peetakse üleval mereseiret. Küllap PPA seda juba teab palju kulub.“

Mõtleme seda tsiteeritud mõtet edasi ja just STAK 2015-2020 valguses ning vaadates varem viidatud Riigikontrolli hinnangut, et kogu siseturvalisuse arengukava oli juba aastal 2016. 400 miljoniga alarahastatud.
Nüüd analüüsime ja vaatame, et mis me teame. Teame järgmist:
1. Rehepapp on meie rahvusloom, mõni neist on igas majas ja organisatsioonis.
2. Küllap PPA juba teab palju kulub.
3. Riigikontrolli hinnangul on siseturvalisuse arengukava alarahastatud.

Nüüd deduktsioon
1. Kui ainult sina tead palju täpselt kulub, siis tasub sõbra seljast seitse nahka koorida.
2. PPAl on teisigi kohti mis vajaksid rahastamist. Ülesannet üle andes antakse kaasa vaid esmane kulu. Teise ringi kulud jäävad alati üle andmata. Ma ei tea viimase 26 aasta jooksul ühtegi juhtumit kus seda oleks tehtud ka kaudsete kuludega. Võimalik, et minu vaade on olnud piiratud ja sellised juhtumid on siiski esinenud.

Kolmanda momendi ka lisaksin.
Ülalpidamiskulud, nii palju või kui vähe neid seal PPA eelarves ka on, saab ikka kätte, kuid pikaajalises vaates võime alalhoidmiseks (uuendamine, väljavahetamine) raha mina PPA eelarves näinud ei ole. Olen RES 2019-2023 lugenud eestpoolt tahapoole ja tagantpoolt ettepoole. Vaadanud ka vastu valgust ja proovinud piimaga immutada. Ainus mis sealt paistab on avaliku korra ja sisejulgeoleku valdkonna osakaalu vähendamine 2016. aasta 1,9% SKPst pealt aastaks 2022. 1,6% peale. Konkreetsetest summadest rääkides siis aastal 2020. on kehtivas RESis planeeritud Siseministeeriumile 423,7 mln ja aastaks 2023. 421,3 miljonit. Tarbjahindade kallinemisest tulenev mõju tuleks veel siia lisada, nelja aastaga umbes 8,4 %.
https://www.rahandusministeerium.ee/sys ... download=1 (leheküljed 143 ja 152)

Kokkuvõte:
Kui ülesanded tulevad üle ja lisaks tuleb üle senine rahastamise tase on pikemas vaates aeg asuda Briti riigi radadele ja hakata midagi kinni panema.
https://www.nao.org.uk/report/the-equip ... 9-to-2029/

Akfi strateegiline sõdur poolt välja toodud krooniline alarahastus leiab ka põgusa otsimise järel kinnitust.

2011. aasta hinnang (6 laeva põhjal, 2009. aastal valminud 24 meetrine Valve ei ole nende hulka arvatud):

DNV poolt [2007. aastal] teostatud tehniline ekspertiis tuvastas puudujääke, mis klassireeglite alusel ei lubaks laeval sadamast väljuda. Ühe märkusena on välja toodud laevade korpuste kulumused, mis kohati olid allapoole lubatud piiri (lubatud maksimaalne kulum on 20% ehituslikust paksusest). Masinate, seadmete ja süsteemide osas märkis ekspertiis, et laevadel puudub tehnilise hoolduse planeerimise ja registreerimise süsteemid, mistõttu ei ole need jälgitavad. Selle tulemusel tekivad planeerimatud seisakud remonttööde tõttu ja nende kulutused on kordades suuremad regulaarsele hooldusele kuluvate summadega.
Ekspertiis leidis, et ebapiisavate regulatsioonide tõttu on laevade varustatus erinevate seadmete ja tehnikaga jäänud kaugele maha hetkel kehtivatest rahvusvahelistest ja siseriiklikest nõuetest. Aktis on lisatud, et tänu ebapiisavale hooldusele ja järelevalvele on laevad muutunud ohtlikuks nende meeskondadele ja väliskeskkonnale.
Autor uuris ekspertiisis välja toodud puudusi ja, mis on nendest edasi saanud. Kui väiksemad puudused on suuremal määral likvideeritud, siis eelpool välja toodud ekspertiisi tulemused on jäänud suuremal (puudub hoolduse süsteem) või vähemal (laevade dokkimise käigus on vahetatud kriitilise kulumusega plaadistust) määral realiseerimata. Selle põhjuseks peab autor peamiselt eelarveliste vahendite puudust.

Allikas: Edgar Peganov. Piirivalvelaevade teenuste kvaliteedi riskide analüüs ja maandamise võimalused. Magistritöö. Eesti Mereakadeemia, 2011. Lk 36-37.

Autori ettepanek:

Olemasolevad laevad peab vahetama välja uuemate ja funktsionaalsemat vastu. Autor toetab piirivalve merekontseptsiooni, mille alusel peavad uued laevad olema multifunktsionaalsed. Esimene multifunktsionaalne laev asub teenistusse hiljemalt 2012 III kvartalil. [---]
Arvestades Eesti praegust võimekust [---], vajab riik lisaks soetatavale laevale 4 multifunktsionaalset laeva.

Allikas: samas, lk 45-46.

2012. aasta PPA ettepanek (kusjuures Valve on ülendatud laevade hulka):
* piirivalve vajab vähemalt viit laeva, millest pidevas teenistuses on vähemalt neli.
* Valve ja 2012. aastal valminud Kindral Kurvits on piirivalve kasutuses olevatest laevadest ainsad, mis on väga heas tehnilises seisukorras.
* Rahuldavas seisus on 1995. aastal valminud Pikker, mille kasuliku eluea lõpp saabub 2018. aastal.
* juurde vaja ehitada kolm laeva, hinna järgi otsustades üks Kurvitsa sarnane multifunktsionaalne (40 miljonit eurot) ja kaks Valve sarnased patrull-laevad (kumbki 4,5 miljonit).
Allikas: Piirivalve laevastiku uuendamise kuluks on 49 miljonit eurot. BNS 17.12.2012

2014. aasta PPA plaan:
* ehitame (kindlas kõneviisis) kaks uut laeva (kumbki 16 miljonit eurot)
Allikas: Eesti merepäästet ootab lähiaastail suur investeering. EPL 18.7.2014

2020. aasta seis:
* teenistuses neli laeva, nende seas Pikker. 2014. aasta plaanist teostus pool ehk ehitati üks laev.

Kriku kirjutas:

URR kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:"Trummipaadi" (vähemalt raketialuse) meeskond on täitsa kindlalt kokku pandav ilma kaadrita, juhtimis- ja ÕT aluste puhul on ilmselt kaadrit vaja, ikkagi riigisaladused (et raketi laskmiseks tuleb vajutada nuppu kirjaga "FIRE") Aga siiski, suhe ületaks Haminat mäekõrguselt.

Jama. Olen seda juba kirjutanud, aga kordamine on tarkuse ema.

Tõepoolest on akf sellest korduvalt kirjutanud ning siinkohal võiks minu arvates küll uskuda, et mereväelased teavad, millest nad räägivad.

Siis ju kukub kokku trummipaadi teooria üks alustala - ei saa seda asja teha ilma väga suure hulga kaadrikaitseväelasteta ja ajateenijaid praktiliselt kasutada ei saa.

KV ja PPA merekomponentide mehaaniline liitmine ei ole päris täpselt see, mida vaja. Sõjalisest vaatevinklist ja lühikeses perspektiivis – KV-l on sealt üle võtta üsna vähe. See, kuhu ka paari aasta tagune KVÜÕA Merejulgeoleku uuringu raport [1] pilgud suunas, on riigi ülesanded merel tervikuna. Kuigi võimalusi pakuti kolm, soovitati kaht riigilaevastikku: üht, mis kasutab jõudu (s.o relvi) ja teine, mis ei kasuta. Kui esimese ülesanneteks on riigikaitse ja suveräänsuse tagamine, siis teine tegeleb meresõiduohutuse, pääste ja reostustõrjega.

Merelisi ülesandeid tuleb vaadata sisuliselt. KV ei pea hakkama ’korraldama piiri- ja migratsioonihaldust’ merel. Las PPA korraldab, lihtsalt üheks täitjaks saab KV, kelle roll on mereolukorrateadlikkuse loomine. Piiri- ja migratsioonihalduse korraldamiseks ei pea merd sõitma. Täna muide puudub ka PPA-l võime piiri ja migratsiooni merel hallata. Ehk siis isegi kui AIS-i põhise seirega midagi avastatakse, siis boarding võimet pole ja Trummi Sergeiga ei tee suuremale kaubakale ka eriti häda . Kõik piiri- ja migratsiooniprotseduurid viiakse läbi piiripunktides, mis asuvad sadamates.

Samuti ei taha 2% lõksus olev KV tegelda reostustõrje ega otseselt ka SAR-iga. Küll aga täidab mõlema puhul alusülesande – mereolukorrateadlikkuse loomise, ja SAR-i puhul läheb päästma niikuinii see, kes lähemal (juba täna).

Kogu loogika riigi vaates seisneb kahes aspektis:
1. Esiteks on igasuguse julgeoleku- ja ohutusalase tegevuse aluseks mereolukorrateadlikkus. See on lai mõiste, aga praktikas on sõjaväed need, kes on läbi oma luure- ja seiretegevuse on kõige ’teadlikumad’. Väga paljude riigi julgeoleku-, ohutuse- ja TAT tegevuste aluseks on just mereolukorrateadlikkus, mida meil riigis eriti pole. Ehk et ülesanne, mis KV-le tuleb lisada on riigi mereolukorrateadlikkuse tagamine. Ja kui seda NATO standarditele vastavalt täidetakse, s.o sõjaline mereseire ja pildiloome, saavad kõik tsiviilasutused, k.a. PPA omale vajaliku deklassifitseeritud osa sellest täiesti tasuta!
2. Teiseks saab sõjaliseks otstarbeks loodud võimekandjatega üldiselt täita ka pehmemaid ülesandeid, vastupidi aga mitte! [2] See on põhjus, miks tänane PPA laevastik on küll uus, kiire ja modernne, aga sõjategevuseks (või edasiseks arenguks sõjalaeva suunas) tupiktee.

Rahast ka. Mis iganes väliseksperdi käest kuuleb, et teil on merelised asjad Eestis alarahastatud! Ja kolme vaese kokku panemine üheks või kaheks ei tee üht või kaht rikast – ikka on vaesus. Mereliste organisatsioonide liitmisel ei saa korraliku finantsbaasiga organisatsiooni, vaid ülesannete loogilise jaotuse, kust on võimalik edasi areneda (vs tänane ummik). Kui me midagi käimasolevatest protsessidest võiks õppida, on see, et macnamaralik lähenemine ja meetodid ei ole võluvits. Vaja on ka sõjalist mõtet. Mulle tundub, ja see foorum on hea näide, et enne sõjalist mõtet tuleb meil juba refleksiivselt abitushüüe, et meil pole raha! Churchillile omistatakse tsitaati II MS hämaramal tunnil, et meil sai raha otsa – nüüd peab mõtlema hakkama! Kui juba KVJ siin avalikus foorumis julgeb kirjutada, et teeks seekord mereväge.... kui raha kuskilt saaks, siis tuleb ju ka tunnistada, et seni on midagi mitteõigesti läinud ja edaspidi võiks seda mitte korrata.

1. https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... k_veeb.pdf
2. Vt https://books.google.ee/books/about/Nav ... edir_esc=y

Siis ju kukub kokku trummipaadi teooria üks alustala - ei saa seda asja teha ilma väga suure hulga kaadrikaitseväelasteta ja ajateenijaid praktiliselt kasutada ei saa.

Millega see teooria sinu viidatud postis "kokku kukub" täpsemalt?
Et mereväelased teavad, millest räägivad?
"Väga suur arv" on demagoogiahaisuline kriteerium, mis see täpsemalt oleks? 100? 1000?
Vaadates tänast KV kaadri värbamistempot ja MeV seisu laevade mehitamisel, võiks sirgelt öelda, et lisaks laevade maksumusele on järgmine kitsaskoht kohe ca kaadrimereväelaste värbamine, mille vajadus ületab mitme aasta värbamisvõimalused.

Kapten Trumm kirjutas:

Siis ju kukub kokku trummipaadi teooria üks alustala - ei saa seda asja teha ilma väga suure hulga kaadrikaitseväelasteta ja ajateenijaid praktiliselt kasutada ei saa.

Millega see teooria sinu viidatud postis "kokku kukub" täpsemalt?

Vast aitab nüüd sellest. Sa võid ju olla tubli kaitseliitlane, aga mulle on arusaamatu, kust tuleb sinu enesekindlus mereväe väljaõppest või kaadrivajadusest rääkides. Mitu mereväelast sa elus oled välja õpetanud, mitme ajateenijaga mitmel laeval koos sõitnud?

Enesekindlus tuleb sellest, et ma olen taolise suurusklassi alusega praktiliselt sõitnud. Oman ka selleks vajalikku luba. Kui ütleksid praegu, et davai, sõidame Helsinkisse, siis ma tulen sellega toime. Sestap ma tean, mis tähendab selline meresõit ja kui palju selleks on vaja. Üldiselt ma olen merel käinud kuskil 6-aastaselt alates ja külalt otstega mööda libedat tekki jooksnud - seal ei ole mingit kosmoseteadust, lihtsalt teemas teatud propagandistlikel põhjustel suureks puhutud probleem.

Kui sa annad mulle rühma jagu ajateenijaid ja paar seersanti abiks ja ütled, et õpetad seda ja toda - usun, et saan täiesti rahuldavalt hakkama. Seda olen teinud küll maaväeliselt, aga siiski.

Üks asi veel. Osa tegelasi, kes siin kõvasid statemente teevad, ei oma isegi väikelaevajuhi tunnistust ega pole elus ka jagu juhtinud - lihtsalt trollitakse niisama.

Meist paljudel on mingi kooli diplom ja relvaluba ja autojuhiluba ja veel igasuguseid lube. See üksi ei tee veel meid pädevaks otsustama, kuidas neid asju õpetada või kus peaks kasutama elukutselisi ja kus mitte.

Ma siiski arvan, et mul on antud teemal kaasa rääkimiseks natuke rohkem kupli all kui neil, kel on siin raskusi vööril ja ahtril vahet tegemisega.
Või kes pole merel ise rooli taga kordagi olnud.

Mina ei arva.

Kriku kirjutas:Meist paljudel on mingi kooli diplom ja relvaluba ja autojuhiluba ja veel igasuguseid lube. See üksi ei tee veel meid pädevaks otsustama, kuidas neid asju õpetada või kus peaks kasutama elukutselisi ja kus mitte.

..selline teemakaldumine siin tuletab mulle meelde jumalast humoristlikku seika, kui vahetult enne piirivalvetaustaga admiralist KVJ lahkumist taotleti veel hulgale piirivalvekolonelleitnantidele täiskoloneli auastet

KV PS personaliosakonna järelepärimistele, et kuda siis võitlejatel ka koloneliväärse sõjalise haridusega on, vastati tollasest piirivalveametist, et "operatiivautojuhi paberid on ja koerajuhi paberid on ja (küllap vist) ka väikealuse kippari omad

Irooniana karmide proffide teemal meenub selline humoorikas seik - kui ma mõned head aastad tagasi seal merekooli väikelaevajuhtide kursusel käisin, siis samal kursusel õpetas mereväe tuukrite kasutatavate "trummipaatide" (selline suurem RIB paat, pealt lahtine) juhte ka Merevägi, samal kursusel olid ka MeV allohvitseri. Erilise õppeedukusega nad silma ei paistnud (kohal ei käinud) ja tegelikult paistsid silma hoopis vormikandmise eeskirja eiramisega (nagu nt tossud välivormiga koos jne). Kas nad antud kursuse läbisid, kahjuks ei tea, sest samal eksamipäeval neid kohal polnud.

Ehk siis selle karmide aastatepikkuse kooliga proffide jutu juurde - veel mõni aeg tagasi koolitas MeV analoogsete aluste juhte tavalistel kuuajalistel tsiviilkursustel ja seal polnud mingeid kuid või aastaid kestvaid väljaõppeprogramme. Lihtsalt pole vaja asja suuremaks puhuda kui see tegelikult on

USA laevastikus on tegevteenistuses (sh laeval merel) võimalik positsioonil SWO (surface warfare officer) osaleda ka reservväelastel, tempoga üks nädalavahetus kuus ja üks kahenädalane mereretk aastas. Inimesed tulevad sinna läbi ROTC taolise süsteemi, tavalisest tsiviiülikoolidest ja mõnekuulise väljaõppe järel teenivad ohvitserikohtadel. Ehk siis sealsetel karmidel proffidel pole reaalselt rohkem väljaõpet seljataga kui meie 11 kuud oleks.

USA laevastikus on tegevteenistuses (sh laeval merel) võimalik positsioonil SWO (surface warfare officer) osaleda ka reservväelastel, tempoga üks nädalavahetus kuus ja üks kahenädalane mereretk aastas. Inimesed tulevad sinna läbi ROTC taolise süsteemi, tavalisest tsiviiülikoolidest ja mõnekuulise väljaõppe järel teenivad ohvitserikohtadel. Ehk siis sealsetel karmidel proffidel pole reaalselt rohkem väljaõpet seljataga kui meie 11 kuud oleks.

Tegelikult võetakse sellele positsioonile hetkel ainult inimesi, kes on varem sellel positsioonil teeninud või kes hetkel teenivad sellel positsioonil. Seega on neil juba kõik vajalikud treeningud tehtud ja nende koolitus ja teenistus on olnud ikka pikem kui 11 kuud.

Currently, this position in the Navy Reserve is open only to prior-service or currently serving (NAVET) Navy Surface Warfare Officers.
Serving part-time as a Reservist, your duties will be carried out during your scheduled drilling and training periods. During monthly drilling, Surface Warfare Officers in the Navy Reserve typically work at a location close to their homes.
For Annual Training, IPs may serve anywhere in the world, whether on a ship at sea or in command and management positions at shore bases and stations across the globe.

https://en.wikipedia.org/wiki/United_St ... rve_fleets

USA-s on olemas selline, meile võibolla arusaamatu žanr nagu laevade reserv. Nii sõjalaevad kui transpordilaevad. Kuskile nendele peavad meeskonnad ju tulema ning vaevalt neid kaadrina kuskil staabis tiksumas hoitakse. Seda on muidugi viimasel ajal tublisti kärbitud (eks sellest ka reservistide vajaduse vähenemine), aga nad on siiski olemas. Eks sealt siis tulevad. Nii pensioneerunud/tsiviili läinud endisest kaadrist kui ka taolisest, pidevalt toodetavast reservist.