Uued relvasüsteemid EKV-le

[allatah]

Ma oma teadmatuse tõttu küsiks, et kas need kogemused suurtükkide osas jäävad vaid kaasfoorumlase Hummeli ja ta kolleegide teadmisesse või võivad nad ka kuskile "10 aasta arengukavasse" jõuda?

Ja veel, kas tuginedes tänavuse Kevadtormi kogemusele, võiks ehk 5 aasta pärast öelda: "nüüd ehk jeeli-jeeli kannatab enamvähem viisakalt Eestit kaitsta"?

[setu]

Hummel: Väikesed KT 2012 esmased kokkuvõtvad kogemused kipuvad suunama, et meil oleks vaja ilmselt D-30-netest pisut pikema laskekaugusega haubitsaid.
Need saaks olla siis vaid... järelveetavad, kasutatud (odavad), võrdlemisi lihtsad teenindada/parandada, NATO standardile vastavad, sõbralikust usaldusväärsest riigist muretsetavad.
/.../

Räägitakse, et 155stel olla miskid arvutid lisatud aastate eest, kuid kahjuks nad välitingimustes liiga tihti suudavad manada ekraanile vaid veateate: ERROR. Iseenesest olemasoleva kraami moderniseerimine on justkui õigustatud, sest uut kraami ei tule peale, ükskõik kui pikkisilmi ootad. Teiseks nö ajastatud moona on nii vähe EKVs, et koolitatud reserv pole kunagi nendest lasknud. Niipalju siis soomuskolonni peatamisest 155ste kaartule abil 20km raadiuses.

Kui mõelda sisendi peale, siis tuleks hankida ajastatavat moona soomussihtmärkide vastu. Ja seda ka esimest korda väljaõppe tarbeks.

Teiseks, see Sisu XA188 soomusrestide teema. Hea kui saavad, kuid see pole kindlasti mingi arengukava "SUUR PEATÜKK".
Kolmandaks, adapterid (relsid) KPdele. Mõtleme siinkohal sellele, et kui poleks Rootsi abi, poleks ka Kaitseliitu. Meie oma sisend on nulli lähedane juba aastakümneid nendes küsimustes, mis on reaalselt suures pildis määravad. Lisaks adapteritele on veel lahendusi, mis tõstavad relvaplatvormi võimekusi.
Neljandaks. Tooksin esile Poola, kus ei loobuta RPGde kasutamisest, olgu see nii vanamoodne või sovjetlik. Võitleja kohta on tulejõud per euro ikka väga hea (sh lisakilode probleem ei päde niivõrd CGdega).

tervit,

[TTA]

Hummel: Väikesed KT 2012 esmased kokkuvõtvad kogemused kipuvad suunama, et meil oleks vaja ilmselt D-30-netest pisut pikema laskekaugusega haubitsaid.
Need saaks olla siis vaid... järelveetavad, kasutatud (odavad), võrdlemisi lihtsad teenindada/parandada, NATO standardile vastavad, sõbralikust usaldusväärsest riigist muretsetavad.
/.../

Räägitakse, et 155stel olla miskid arvutid lisatud aastate eest, kuid kahjuks nad välitingimustes liiga tihti suudavad manada ekraanile vaid veateate: ERROR. Iseenesest olemasoleva kraami moderniseerimine on justkui õigustatud, sest uut kraami ei tule peale, ükskõik kui pikkisilmi ootad. Teiseks nö ajastatud moona on nii vähe EKVs, et koolitatud reserv pole kunagi nendest lasknud. Niipalju siis soomuskolonni peatamisest 155ste kaartule abil 20km raadiuses.

Kui mõelda sisendi peale, siis tuleks hankida ajastatavat moona soomussihtmärkide vastu. Ja seda ka esimest korda väljaõppe tarbeks.

Teiseks, see Sisu XA188 soomusrestide teema. Hea kui saavad, kuid see pole kindlasti mingi arengukava "SUUR PEATÜKK".
Kolmandaks, adapterid (relsid) KPdele. Mõtleme siinkohal sellele, et kui poleks Rootsi abi, poleks ka Kaitseliitu. Meie oma sisend on nulli lähedane juba aastakümneid nendes küsimustes, mis on reaalselt suures pildis määravad. Lisaks adapteritele on veel lahendusi, mis tõstavad relvaplatvormi võimekusi.
Neljandaks. Tooksin esile Poola, kus ei loobuta RPGde kasutamisest, olgu see nii vanamoodne või sovjetlik. Võitleja kohta on tulejõud per euro ikka väga hea (sh lisakilode probleem ei päde niivõrd CGdega).

tervit,

FH-70 arvutus on nende loomisest saadik arvutipõhine olnud, käsitsi arvutamine on selline tore aegavõttev lisavõime hädajuhuks. Terminoloogiliselt on õige kaudtuli, mitte kaartuli. Võrdle kaudtuli ja otsetuli vs. kaartuli ja sirgetuli. Isegi otselaskmisel on ju mürsu trajektoor ballistiline, mitte absoluutselt sirge nagu laseril, seega kuhu tõmmata piir kust algab kaar ja kust otsetuli. Kaudtuli vs. otsetuli eristub aga sihtimisviisi järgi, otsetule puhul on tulepositsioonilt sihtmärki näha, kaudtule puhul mitte, sihtimine käib kaudselt läbi tulejuhi. Ahjaa, misasi on ajastatud moon? Aegsütikud? Sensorsütikud? Kobar/kassettmoon? Või hoopis tulejuhi poolt tellitud ajastatud tulelöök?

[Madis22]

Terminoloogiliselt on õige kaudtuli, mitte kaartuli. Võrdle kaudtuli ja otsetuli vs. kaartuli ja sirgetuli. Isegi otselaskmisel on ju mürsu trajektoor ballistiline, mitte absoluutselt sirge nagu laseril, seega kuhu tõmmata piir kust algab kaar ja kust otsetuli. Kaudtuli vs. otsetuli eristub aga sihtimisviisi järgi, otsetule puhul on tulepositsioonilt sihtmärki näha, kaudtule puhul mitte, sihtimine käib kaudselt läbi tulejuhi.

Kas need mõisted polnud mitte kaudtuli ja tuli otsesihtimisega ning kaartuli ja otsetuli. Otsesihtimisega tule puhul on tulepositsioonilt sihtmärki näha, kaudtule puhul mitte, sihtimine käib kaudselt läbi tulejuhi. Otsetule ja kaartule piir käis läbi sihtmärgi kõrguse. Kui lastava keha lennu trajektoor ei ületa lastava objekti kõrgust, on tegemist otsetulega, kui ületab, siis kaartulega. Siit ka mõiste kaartulerelvad, millega otsetuld reeglina, või üldse, ei kasutata.

[TTA]

Terminoloogiliselt on õige kaudtuli, mitte kaartuli. Võrdle kaudtuli ja otsetuli vs. kaartuli ja sirgetuli. Isegi otselaskmisel on ju mürsu trajektoor ballistiline, mitte absoluutselt sirge nagu laseril, seega kuhu tõmmata piir kust algab kaar ja kust otsetuli. Kaudtuli vs. otsetuli eristub aga sihtimisviisi järgi, otsetule puhul on tulepositsioonilt sihtmärki näha, kaudtule puhul mitte, sihtimine käib kaudselt läbi tulejuhi.

Otsetule ja kaartule piir käis läbi sihtmärgi kõrguse. Kui lastava keha lennu trajektoor ei ületa lastava objekti kõrgust, on tegemist otsetulega, kui ületab, siis kaartulega. Siit ka mõiste kaartulerelvad, millega otsetuld reeglina, või üldse, ei kasutata.

Vot sellist definitsiooni kuulen esimest korda.

[Madis22]

Mu mälu järgi umbes sellistest definitsioonidest see kaartule ja kaudtule vaielus alguse ongi saanud. Enamus inimesi ei viitsi neil vahet teha ja lihtsam on väita, et kaartuli on vananenud mõiste, mida enam ei kasutata, kuigi õigem oleks vist öelda, et enam ei õpetata.

[TTA]

Mu mälu järgi umbes sellistest definitsioonidest see kaartule ja kaudtule vaielus alguse ongi saanud. Enamus inimesi ei viitsi neil vahet teha ja lihtsam on väita, et kaartuli on vananenud mõiste, mida enam ei kasutata, kuigi õigem oleks vist öelda, et enam ei õpetata.

Nii on vast hea jah.

[hummel]

Otsetuli on siis, kui ise näed sihtmärki, mida lased, kaudtuli on siis, kui ei näe. Kaudtuli võib olla kas koordinaatmeetodiga või lühiülekandega (stiilis RÜ katusel).

Aga muidu asi selline, et Kevadtormi kogemuste põhjal oleks tarvis meile suurtükke, mis oleks D-30nest suurema laskekaugusega ja vastaksid siis eelnimetet omadustele.
Mingeid imemoona jutte pole ka väga mõtet ajada enne, kuni pole märkimisväärselt tõusnud nn konventsionaalne laskeulatus.

[allatah]

Mul tekkis nüüd väike arusaamatus. Et kui ma lasen inimest 7,62 moonaga 300m peale, siis lasen väga umbes 40cm kaarega 150cm pikkust sihtmärki-ehk siis otsetulega. Ja kui ma lasen inimest 700m peale mingise 2meetrise kaarega, siis lasen järelikult kaartuld?
Mitte, et see nüüd midagi loeks, aga definitsioon on siis selline jah? Või käib see ainult palju suuremate kaliibrite kohta?
Sorri, see eelnev oli juuksekarva poolitamise nautimine

Ma nüüd natuke provotseeriks lugupeetud kaasfoorumlast Hummelit. Kui tähtis nina X tuleb Kevadtormi vaatama ja kuuleb, et D30 on nõrk, siis ta ju ütleb: "Aga teil on ju 155sed kah olemas."

Ma mõistan, et ei ole vaja siin foorumis meie nõrkuseid ja tugevusi välja tuua, aga huviga ootaks üldharivat kirjatükki teemal: Suurtükkide kasutamise võimalikkusest ja otstarbekusest Eestis"

[rbl]

Aga muidu asi selline, et Kevadtormi kogemuste põhjal oleks tarvis meile suurtükke, mis oleks D-30nest suurema laskekaugusega ja vastaksid siis eelnimetet omadustele.

Suurtükiväes tuleks esmalt samuti võtta kasutusele ühtne standard kaliiber 155 mm. Kui meie logistikutele käib üle jõu juba KV püstolitele sümboolse koguse .45 ACP moona hankimine. Mis siis veel reaalses olukorras suutükiväge kolme erineva kaliibri laskemoonaga varustamisest rääkida. Arvatavasti tuleb esmase laskemoona partii lõppemisel õhkida ka suurtükid endid.

[hummel]

Ma nüüd natuke provotseeriks lugupeetud kaasfoorumlast Hummelit. Kui tähtis nina X tuleb Kevadtormi vaatama ja kuuleb, et D30 on nõrk, siis ta ju ütleb: "Aga teil on ju 155sed kah olemas."

Tähtsad ninad käskisidki 155 asemel sedakorda 122 võtta.

[Markko]

Kui meie logistikutele käib üle jõu juba KV püstolitele sümboolse koguse .45 ACP moona hankimine.

Milleks seda üldse vaja on?

[Roamless]

Pole küll just uus relvasüsteem, kuid meie pioneerid võiks hankida endale alltoodud lingil olevat tehnikat. Seda müügil nüüd ka tavainimestele ja ei usu, et sedatüüpi tehnika nii kättesaamatu oleks (varuosad ja hooldus võivad muidugi probleeme tekitatada). Saaks hakata harjutama tehnikaga veekogu ületamist. Praegu piirdub vist see võimekus meil laudsillaga, kust siis kohalikud aborigeenid mariinide imetlushüüete saatel üle vupsavad (viimane oli lihtsalt soe huumor, seega pole tarvis ärrituda )
http://www.hommeles.com/marine-equipment/ewk-m3/

[Madis22]

Mul tekkis nüüd väike arusaamatus. Et kui ma lasen inimest 7,62 moonaga 300m peale, siis lasen väga umbes 40cm kaarega 150cm pikkust sihtmärki-ehk siis otsetulega. Ja kui ma lasen inimest 700m peale mingise 2meetrise kaarega, siis lasen järelikult kaartuld?
Mitte, et see nüüd midagi loeks, aga definitsioon on siis selline jah? Või käib see ainult palju suuremate kaliibrite kohta?
Sorri, see eelnev oli juuksekarva poolitamise nautimine

Üsna täpselt nii see käib jah. Kui sinu vastutusel oleva tulesektori sügavus on 300m siis 40cm trajektori kõrguse puhul võid sa olla üsna kindel et sihtides umbes vöö kõrgusele saad sa pihta ükskõik, kui kaugel vastane on. Kui aga vastutusala sügavus on 700m ja trajektori kõrgeim punkt hakkab meetrit ületama, siis pead sa sektori keskel liikuvate sihtmärkide laskmiseks sihikut kruttima, sest muidu lased neist üle. Galili või AK4-ga pole see teema ehk nii terav, aga AKM-i kuuli trajektor oli üsna kumer, sestap möödund aastatuhande lõpus peeti vajalikuks säänsetest asjadest rääkida.

[rbl]

Milleks seda üldse vaja on?

Seda oleks vaja olnud KV ladudes seisvatele püstolitele Colt1911A1, et need KV-s teenistusrelvana kasutsele võtta. Selle asemel aga hakati kohe ohkima, et .45ACP on liialt kallis, haruldane, pole NATO standard ja ma ei tea mis veel. Uusi relvi ei olnud kallis osta, 6000 püstolit polnud samuti kallis hävitada, ostetud uusi püstoleid pole samuti kallis Rootsist tasuta saadud püstolkuulipilduja moonaga hävitada. Raha on üldse lihtne põletada, tõmba tikku ja pista tuli otsa.