www.militaar.net

Muidugi ei paista sajandipikkune sündmus 600 miljoni aasta skaalal välja

vanahalb kirjutas: ↑10 Mär, 2020 11:22 Ühtlaselt hall Suurbritannia kliima võib tulla siis kui domineerima hakkavad Atlantilt või lahtisulanud Põhja-Jäämerelt tulevad õhumassid. Kui aga tuleb soe kuiv õhk Kesk-Venemaalt oleks hoopis tera. Seal on sama probleem nagu igasugustel pikkadel ilmaennustustel - niipalju kui teadlasi , niipalju on ka mudeleid ja nagunii on lähteandmed valesti sisestatud või pole osatud kõike arvestada või ei jätkunud arvutivõimsust.

Õhumasside liikumine on samamoodi raskelt ettearvatav nagu ookeani hoovustelgi. Egas praegult pole Arktikast tulev külm õhk mis korralikku talve teeb kuhugi kadunud. Küll aga läheb ta tänase päeva seisuga Euroopa asemel Põhja-Ameerikasse.

Tennisepalli suurused raheterad peaks olema iseloomulikud mäestikele kui soe ja niiske õhk kiirest mööda mäekülge üles tõused, jahtub ja vesi kamakatena alla sajab. Ma isegi olen Austrias sellise tühjast kohast tekkinud rahe kätte jäänud ja ei julgenud taevasse vaadata et kauaks veel . Peksab prilliklaasid sisse. Seevastu lauskmaal pole nagu taolist loodusnähtust täheldanud.

Teadaolevalt suurim rahe Eestis. Kõo mõisas 20 mai 1903

seostatakse Pleistotseeni kliimamuutusi ikka ka CO2 taseme muutustega atmosfääris

Kes seostab?

Hetkel asume praktiliselt temperatuuri ja CO2 taseme miinimumis.

https://www.geocraft.com/WVFossils/Carb ... imate.html

MadMan kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 14:30

seostatakse Pleistotseeni kliimamuutusi ikka ka CO2 taseme muutustega atmosfääris

Kes seostab?

Selle kohta on hulka kirjandust, mil määral CO2 tasemed ja orbiidi kõikumised viimaseid jääaegu mõjutada võisid. Esimene ettejuhtuv lehekülg: https://www.carbonbrief.org/explainer-h ... -ice-ages/

A recent study by Dr Daniel Baggenstos at the University of Bern and colleagues examined the relative contribution of different factors during the transition from the last ice age to the current interglacial period. They found that albedo – changing reflectivity of the surface as ice sheets shrink – was the largest factor responsible for about half of the warming, while changing CO2 concentrations and other greenhouse gases was responsible for 37%, while reductions of the amount of reflective dust and other aerosols in the atmosphere made up the remaining 13%.

See siis käib tollaste, inimtegevusest mõjutamata CO2 tasemete kohta, mis olid praegusest üle 2 korra madalamad.

MadMan kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 14:30Hetkel asume praktiliselt temperatuuri ja CO2 taseme miinimumis.

Sellel, kus me 600 miljoni aasta pikkusel kõveral asume, on tähtsust vaid nii palju, et ülima tõenäosusega ei õnnestu inimkonnal iseennast ära lõpetada, rääkimata siis eluslooduse klassidest või lausa elust Maal. Mõnekraadine ülemaailmse temperatuuri kõikumine on sadade miljonite aastate lõikes tühine sündmus, kuid tooks praegustes majanduslikes-poliitilistes süsteemides ometi kaasa katastroofilisi murranguid, mille kõrval sisepõlemismootoritega sõiduautodest loobumine on tilulilu.

Tundub, et vaidlemine kliimasoojenemise põhjustajate üle maskeerib arusaadavat vastumeelsust kliimapoliitikale. On vägagi läbinähtav asjaolu, et 0-emissiooni taga ajades keeratakse elukorraldus kindlalt pea peale siin, Euroopas, aga tulevase kliimakatastroofi mõju võib meie ponnistuste tulemusel, küll vähetõenäoliselt, leevenduda põhiliselt kuskil Aafrikas ja Aasias.
Piltikult väljendades tuleb meil siin lõpetada sisepõlemismootoriga autoga sõitmine, lennureisid, liha söömine jne, lootes, et ehk siis ei sure Somaalias nälga miljon inimest aastas, praeguse 0,5 miljoni asemel.

Muide, absoluutselt on mõistmatu EU poliitika uute sisepõlemismootorite keelustamisest 2035. aastast. Kui küsimus on CO2, siis võiks kohustada kütusemüüjaid ostma, müüdud kütuste põletamise mahus, õhust eemaldatud CO2. Oletades õhust eemaldatud CO2 hinnaks koos ladustamisega nt. suuremahulise tööstuse puhul 100-200 eur/t, lisanduks igale kütuseliitrile ca 30-60 senti + maksud.

Vahemeremaades tekivad ka igasugused probleemid, mitte ainult Somaalias. Aga loomulikult on õige, et kõige suuremad kliimamuutuse mõjud avalduvad nn. arengumaades.

croman40 kirjutas: ↑29 Jaan, 2023 15:40 Muide, absoluutselt on mõistmatu EU poliitika uute sisepõlemismootorite keelustamisest 2035. aastast..

Ei keelusta neid keegi, lihtsalt uusi autosid ei müüda enam. Vanu võid kasutada nii kaua kui kütust osta jaksad

maksipoiss kirjutas: ↑29 Jaan, 2023 17:47 Ei keelusta neid keegi, lihtsalt uusi autosid ei müüda enam.

Ja mis põhjusel siis uusi sisepõlemismootoriga autosid alates 2035.a enam ei müüda?

croman40 kirjutas: ↑29 Jaan, 2023 20:03 Ja mis põhjusel siis uusi sisepõlemismootoriga autosid alates 2035.a enam ei müüda?

Mõni tootja lubab ka varem lõpetada.

Tootmine ja müük ei ole küsimuseks, aga alates 2035. a keelatakse EU-s uute sisepõlemismootoritega sõidukite registreerimine. Viimane regulatsiooni täpsustus https://data.consilium.europa.eu/doc/do ... NIT/en/pdf

Siis hakkame Norra, Šveitsi, Andorra jne. registris olevate pärisautodega ringi sõitma.

See puudutab uute sõidukite tootmist ja müüki. Olemasolevaid mitte.
Ilmselt hakatakse siis kütuseaktsiisiga neid surnuks maksustama.

Mõnekraadine ülemaailmse temperatuuri kõikumine on sadade miljonite aastate lõikes tühine sündmus, kuid tooks praegustes majanduslikes-poliitilistes süsteemides ometi kaasa katastroofilisi murranguid, mille kõrval sisepõlemismootoritega sõiduautodest loobumine on tilulilu.

Selline nunnu tondimaalimine. Pole ka mingi ime, et enamus roheröökureid on finantsistid jms poolkõvade teaduste esindajad mitte klimatoloogid, füüsikud või geoloogid, kes peavad opereerima palju rangemates piirides. Majandus-poliitilised süsteemid on väga kohanemisvõimelised, aga nende vägivaldne kohandamine viib ainult sotsiaalsete katastroofideni. Kui see ülevalt-alla rohepööramine ära lõpetada ja lasta protsessil toimuda vastupidi, siis on tulemused olulised paremad, kuid täna oleme olukorras, kus isetegevust karistatakse (Eesti Energia nõuab, et talle müüdud (päikese-)elektri eest peale makstaks).

Mida siis ennustab see kurikuulus IPCC seoses troposfääri soojenemisega:

Climate change is intensifying the water cycle. This brings more intense rainfall and associated flooding, as well as more intense drought in many regions.
Climate change is affecting rainfall patterns. In high latitudes, precipitation is likely to increase, while it is projected to decrease over large parts of the subtropics. Changes to monsoon precipitation are expected, which will vary by region.
Coastal areas will see continued sea level rise throughout the 21st century, contributing to more frequent and severe coastal flooding in low-lying areas and coastal erosion. Extreme sea level events that previously occurred once in 100 years could happen every year by the end of this century.
Further warming will amplify permafrost thawing, and the loss of seasonal snow cover, melting of glaciers and ice sheets, and loss of summer Arctic sea ice.
Changes to the ocean, including warming, more frequent marine heatwaves, ocean acidification, and reduced oxygen levels have been clearly linked to human influence. These changes affect both ocean ecosystems and the people that rely on them, and they will continue throughout at least the rest of this century.
For cities, some aspects of climate change may be amplified, including heat (since urban areas are usually warmer than their surroundings), flooding from heavy precipitation events and sea level rise in coastal cities.

https://www.ipcc.ch/2021/08/09/ar6-wg1-20210809-pr/
Rohkem vihma, rohkem üleujutusi ja vähem liustikke. Arvestades, et maapind endiselt tõuseb jääaja lõppemise tagajärjel, siis nagu akf-id eelpool viitasid, mõjutab see rohkem ekvaatori piirkonda, kus jääkilpi ei olnud. Samas enamus CO2-st toodetakse just Aasias seega siin Põhja-Euroopas tõmblemine on mõttetu eputamine. Rohetõmblemise tulemus on mitmekordistunud CO2 emissioon Hiinas, kuna kogu tootmine on sinna üle viidud.

https://ourworldindata.org/co2-emissions

MadMan kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 9:42

Mõnekraadine ülemaailmse temperatuuri kõikumine on sadade miljonite aastate lõikes tühine sündmus, kuid tooks praegustes majanduslikes-poliitilistes süsteemides ometi kaasa katastroofilisi murranguid, mille kõrval sisepõlemismootoritega sõiduautodest loobumine on tilulilu.

Selline nunnu tondimaalimine. Pole ka mingi ime, et enamus roheröökureid on finantsistid jms poolkõvade teaduste esindajad mitte klimatoloogid, füüsikud või geoloogid, kes peavad opereerima palju rangemates piirides. Majandus-poliitilised süsteemid on väga kohanemisvõimelised, aga nende vägivaldne kohandamine viib ainult sotsiaalsete katastroofideni.

Ei kõrbestumine ega üleujutused siiski pole roheröökuritest majandusteadlaste väljamõeldis.

MadMan kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 9:42Arvestades, et maapind endiselt tõuseb jääaja lõppemise tagajärjel, siis nagu akf-id eelpool viitasid, mõjutab see rohkem ekvaatori piirkonda, kus jääkilpi ei olnud.

Maailmas on kaks asustatud piirkonda, kus maapind jääajajärgse kompensatoorse maakerke tagajärjel märgatavalt tõuseb: Fennoskandia + Eesti + Leningradi oblast ning suurem osa Kanadast. Kokku elab neis vaid umbes 70-75 M inimest.

MadMan kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 9:42Samas enamus CO2-st toodetakse just Aasias seega siin Põhja-Euroopas tõmblemine on mõttetu eputamine.

Lõpeta demagoogia. Nagu öeldud, globaalse emissiooniga võrreldes on iga jaama oma tühine, üksikust sõiduautost rääkimata. See ei ole argument.

MadMan kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 9:42 ... Pole ka mingi ime, et enamus roheröökureid on finantsistid jms poolkõvade teaduste esindajad mitte klimatoloogid, füüsikud või geoloogid, kes peavad opereerima palju rangemates piirides.

Ma ei tea, mida sa roheröökurluse all siinkohal silmas pead, kuid klimatoloogid on kliimamuutuste tõestatuse ja nende mõjude suhtes (tean ise ühte atmosfäärifüüsikut isiklikult, kes neid sõnu võib kinnitada) ~99% üksmeelsed.

MadMan kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 9:42 Majandus-poliitilised süsteemid on väga kohanemisvõimelised, aga nende vägivaldne kohandamine viib ainult sotsiaalsete katastroofideni. Kui see ülevalt-alla rohepööramine ära lõpetada ja lasta protsessil toimuda vastupidi, siis on tulemused olulised paremad, kuid täna oleme olukorras, kus isetegevust karistatakse (Eesti Energia nõuab, et talle müüdud (päikese-)elektri eest peale makstaks).

Majandussüsteemid ja poliitilised süsteemid on muidugi kohanemisvõimelised. Iseasi, kas kodanikud selle uue ekviliibriumiga rahul on. Ja misasi on vägivaldne kohandamine ja kuidas see haakub Eesti Energiaga?
Lisamärkus - absoluutsele vabaturumajandusele on iseloomulik ilma otsese tagasisideta eksternaalsuste kaasamine majandusagentide poolt. Ehk siis kasutatakse ühiseid ressursse (atmosfäärihapnik, maapõuevarad, mets jne) isikliku rikastumise tarbeks ilma sootsiumile midagi võrdväärset tagasi andmata. Kehtib ka CO2 kohta, kuna selle lisamine atmosfääri ei anna saastajale mitte mingit otsest negatiivset tagasisidet. Seetõttu ongi loodud need kõiksugu kliimakokkulepped (sisuliselt regulatiivsed kartellid) sedalaadi globaalsete eksternaalsuste piiramiseks.

MadMan kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 9:42 Mida siis ennustab see kurikuulus IPCC seoses troposfääri soojenemisega:

Climate change is intensifying the water cycle. This brings more intense rainfall and associated flooding, as well as more intense drought in many regions.
Climate change is affecting rainfall patterns. In high latitudes, precipitation is likely to increase, while it is projected to decrease over large parts of the subtropics. Changes to monsoon precipitation are expected, which will vary by region.
Coastal areas will see continued sea level rise throughout the 21st century, contributing to more frequent and severe coastal flooding in low-lying areas and coastal erosion. Extreme sea level events that previously occurred once in 100 years could happen every year by the end of this century.
Further warming will amplify permafrost thawing, and the loss of seasonal snow cover, melting of glaciers and ice sheets, and loss of summer Arctic sea ice.
Changes to the ocean, including warming, more frequent marine heatwaves, ocean acidification, and reduced oxygen levels have been clearly linked to human influence. These changes affect both ocean ecosystems and the people that rely on them, and they will continue throughout at least the rest of this century.
For cities, some aspects of climate change may be amplified, including heat (since urban areas are usually warmer than their surroundings), flooding from heavy precipitation events and sea level rise in coastal cities.

https://www.ipcc.ch/2021/08/09/ar6-wg1-20210809-pr/
Rohkem vihma, rohkem üleujutusi ja vähem liustikke. Arvestades, et maapind endiselt tõuseb jääaja lõppemise tagajärjel, siis nagu akf-id eelpool viitasid, mõjutab see rohkem ekvaatori piirkonda, kus jääkilpi ei olnud. Samas enamus CO2-st toodetakse just Aasias seega siin Põhja-Euroopas tõmblemine on mõttetu eputamine. Rohetõmblemise tulemus on mitmekordistunud CO2 emissioon Hiinas, kuna kogu tootmine on sinna üle viidud.
...

Riikidevahelise geopoliitilise konkurentsi tõttu ei ole võimalik, et näiteks Hiina tegeleb usinasti CO2 kärpimisega ja meie siin Euroopas ei tee midagi. Igaüks peab andma oma panuse ja loota, et me siin pääseme kliimamuutuste eest võitlemisel kuidagi nii, et me sõrmi poriseks ei tee, on lapsik.
Liigse CO2 tõttu kliima soojenemine on päris probleem ja selle lahendamiseks tuleb leida päris lahendused. 100% tuul ja päike ei kvalifitseeru päris lahenduste alla.
NB! Maapinna tõus pärast jääaega on ainult Põhja-Euroopa teema. Mujal sellist asja ei esine. Ka Eestis ei ole see ühtlane: "Eestis on maapinna tõus loode-kagu suunaline: aasta jooksul Haapsalus maapind tõuseb 2,5 mm ja Pihkva järve pool langeb 0,8 mm" samas, kui "merepind kerkib praegu umbes 3 millimeetrit aastas, kuid igal aastal kerkib merepind keskmiselt 0,08 millimeetrit rohkem kui eelnenud aastal."
Seega on isegi Haapsalus bilanss 0,5mm negatiivne.