www.militaar.net

14. veebruaril pidas Müncheni julgeolekukonverentsil kõne USA asepresident J. D. Vance, kes kohalolnute šokiks sisuliselt ignoreeris Ukraina-teemat. „Euroopat puudutav oht, mille pärast mina kõige rohkem muretsen, ei ole Venemaa ega Hiina,“ ütles Vance. „Mina muretsen sisemise ohu pärast.“ Ta selgitas, et tegelik probleem on paremäärmuslike vaadete tõrjumine.

Pärast Vance’i kõnelenud Hiina välisminister Wang jäi oma väljendites viisakamaks, kuid kritiseeris selgelt USA tegevust. „Tänapäeva maailm on tunnistajaks lõputule kaosele ja segadusele,“ ütles Wang. „Üks peamisi põhjuseid on osa riikide arvamus, et jõud tähendab õigust. Nad on avanud Pandora laeka ning valla päästnud džungliseaduse.“ Nagu kommenteeris konverentsil osalenud EL-i julgeoleku-uuringute instituudi teadur Steven Everts, on rahvusvaheline olukord jõudnud sellisele tasemele, et Hiina jutt tundus võrdluses suhteliselt mõistlik.

Hiina otsib võimalusi propagandavõitudeks. Peagi pärast Ukraina sõja algust kuulutas Hiina liider Xi Jinping välja „globaalse julgeolekualgatuse“, mis kujutas riiki rahusobitaja rollis. 2023. aastal esitas Hiina 12-punktise Ukraina sõja „rahuplaani“, mille eesmärk paistis samuti propagandistlik ja selget tegevuskava sõja lõpetamiseks ei pakutud. Plaanist ei saanud asja.

Praegu on märke, et vähemalt Ukraina on huvitatud Hiina suuremast kaasamisest. „Globaalse tegijana on Hiinal rahusobitamiseks võtmeroll,“ kiitis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kabinetiülem Andri Jermak pärast Müncheni konverentsil toimunud Hiina ja Ukraina välisministrite kohtumist. Sellegipoolest paistab kõrvaltvaatajaks jäämine Hiinale sobivat. Hiina ei soovi esitada selgelt Venemaast eristuvaid vaateid, ent ei ole ka tunnustanud Venemaa nõudmisi Ukraina territooriumile. 24. veebruaril peetud telefonikõnes Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ütles Xi, et kahe riigi vahel olevat tõeline sõprus.

Ent Hiina ei soovi ka komplitseerida niigi keerulisi suhteid USA-ga. Hiina relvajõudude erukolonel ja praegune Pekingi Tsinghua ülikooli teadur Zhou Bo on öelnud, et kui Ukrainasse viiakse ÜRO heakskiidul rahuvalveväed, võiks Hiina neis osaleda. Enne ametliku pakkumise tegemist ootab Hiina aga olukorra rahunemist. Seni püsib ettevaatus, mis on muu hulgas tingitud osa Euroopa valitsuste tundlikkusest mõtte suhtes, et nende maailmajakku võiksid saabuda Hiina sõdurid.

Kui saavutatakse püsiv kokkulepe vaenutegevuse lõpetamiseks, julgustaks Hiina enda firmasid lõikama kasu Ukraina ülesehituselt, leiab Berliini mõttekoja Mercatori Hiina-uuringute instituudi teadur Helena Legarda. „Nende arvates võiks see anda väljapääsu keerulisest olukorrast, kuhu Venemaa toetamine on neid pannud,“ ütles ekspert. Samast eesmärgist paistab olevat huvitatud president Zelenskõi, kes rääkis 23. veebruari pressikonverentsil Hiinale tekkivatest ärivõimalustest. Hiina omalt poolt leiab, et äraootavale seisukohale jäämine ei tee praegu mingit kahju.

a11 kirjutas: ↑04 Mär, 2025 11:39Zelenski ja Trumpi kohtumisest jäi mulje, et Zelenski on kalkuleerinud, et suudab edasi sõdida, polnud USA pakutud rahu ega ka maavarade lepingu tingimustega nõus ja nii ta Valgest Majast välja visati.

Ukraina suudab tõenäoliselt praeguses tempos sõdida mitu nädalat ja võib-olla suve alguseni, enne kui USA abipaus hakkab suurt mõju avaldama, teatasid lääne ametnikud CNN-ile. President Joe Bideni administratsioon kiirustas oma viimastel päevadel relvade Ukrainasse saatmisega, mis tekitas suured relvavarud. Need tipptasemel relvad, sealhulgas kaugmaaraketid ATACMS, on võimaldanud Ukrainal anda lööke sügavale Venemaa territooriumile, aga see strateegia võib kannatada, kui nende relvade saadetised pausile pannakse, kirjutab CNN. Kuigi Euroopa riigid võivad asendada USA suurtükiväesüsteemid koos Ukraina enda kasvava relvatööstusega, on kõige arenenumad relvad tulnud USA-st.

„Mõju saab olema suur. Ma nimetaksin seda halvavaks,“ ütles Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse vanemnõunik Mark Cancian CNN-ile. Canciani hinnangul hakkab Ukraina abipausi mõju tundma 2-4 kuuga. Euroopa abi aitab Ukrainal esialgu edasi võidelda. „Seetõttu ei kuku nad kaljult alla, aga kui su varustamine poolitatakse, on seda lõpuks rindel näha,“ ütles Cancian. „Nende rindejooned painduvad edasi ja lõpuks need murduvad ja Ukraina peab leppima kahjuliku, isegi katastroofilise rahukokkuleppega.“

Cancian hoiatas, et USA presidendi Donald Trumpi administratsioonil on ka muid abivorme, mis võidakse Ukraina jaoks pausile panna või täielikult ära lõpetada, sealhulgas luureandmete jagamine ja Ukraina sõdurite väljaõpetamine. „Sellest võib olla väljapääs, aga see saab olema Zelenskõi jaoks äärmiselt alandav,“ ütles Cancian.

Rändur kirjutas: ↑04 Mär, 2025 10:12 Vance tegi suumulgu lahti (huvitav lõik tekstis minu poolt alla joonitud ja rasvases kirjas):

JD Vance: USA majandushuvi Ukraina vastu ongi julgeolekugarantii

USA asepresident JD Vance ütles esmaspäeval, et Washingtonis majandusliku huvi tekitamine Ukraina tuleviku vastu ongi julgeolekugarantii kolm aastat Venemaa rünnakuid tõrjunud riigile.

"Kui soovite tõelisi julgeolekugarantiid, kui tahate tegelikult tagada, et [Venemaa režiimijuht] Vladimir Putin ei ründaks Ukrainat uuesti, on parim julgeolekugarantii anda ameeriklastele Ukrainas majanduslik eelis," ütles Vance intervjuus Fox Newsile. "See on palju parem julgeolekugarantii kui 20 000 sõdurit mõnest suvalisest riigist, mis pole 30 või 40 aastat sõda pidanud," lisas ta.

Longbowman kirjutas: ↑04 Mär, 2025 11:50 Seoses selle aimdusega, et piir jääb rahulepingu sõlmide sinna, kus on rindejoon:

Kas üldse on mõni näide viimasest sajandist, kus piir (mõlemad osapooled on konflikuti lõppedes veel elujõulised) oleks peale (vahe)rahu lepingu sõlmimist hiljem muutunud?
Korea sõda, Küpros - piir jäi vist sinna, kus oli rindejoon?

Fucs kirjutas: ↑01 Mär, 2025 13:49

Euroopa peab ...

Google > insert > "Euroopa peab"

Euroopa räägib...Me kõik toetame Ukraina president Zelenskyt, Ukrainat ja nii edasi ja nii edasi ja siin nad kogunevad Londonisse, Suurbritanniasse, pealinna ja jah, selgub, et nad hakkavad Ukrainat võimsalt toetama. Vaatame, mis on Ukrainale tugev toetus.

Esimene on Zelensky kallistus. Meil on isegi Starmer, kes ei ole väga füüsilise kontaktialdis, tuleb välja ja... Briti peaministrid ei ole tulnud üldse eriti välja ja ... järsku tuli Starmer välja ja kallistas Zelenskit ja hoidis teda pikka aega süles, see on esimene. See oli toetuse kõige võimsam osa.

Teine ​​on see, et siis öeldakse, et me aitame nüüd Ukrainat... ja sa oled lihtsalt šokeeritud sellest.... ütlevad, et me anname talle kõik... 5000 lähimaa raketti Shahedide alla tulistamiseks. Tervelt 5000! Mida siis nüüd ära võtta nendega, kas Vitebsk või Vladivostok? Noh, 5000 raketiga? Ja siis selgub... siis selgub, et see on kuni 2030 aastani. Kuid see on tavaliselt väikeses kirjas ja alles järgmises sõnumis, päev hiljem kuskil, et see on laenuga, krediit, mille nad meile justkui andsid, ja need raketid on Shahedide alla tulistamiseks. Ukrainasse lastakse keskmiselt 200 Shahedi öö kohta. Jagame 5000 : 200, et kui kauaks jagub... see on kuuks pluss-miinus intensiivsete rünnakute puhul, seega võtsime laenu aastani 2030, et tõrjuda kuu aega Shahedide rünnakuid... nii, et saate aru, see on Briti Euroopa ettepanekute sisu.

Siis see algab - Macron tuleb välja ja ütleb, et tead, et me ei luba! me ei unusta! me ei anna andeks! ja me peame päästma! me saame hakkama! loome Euroopa armee!... aga see kõik taandub tõsiasjale, et ameeriklased ei kaitse meid, seega järgmise 10 aasta jooksul peame tegema viis korda rohkem ja siis algavad vastuväited. Mõned riigid ütlevad, et me ei taha tegelikult luua Euroopa armeed, või ütlevad, et see on nii keeruline! Ja kes loob Euroopa armee? Et tõenäoliselt me ​​seda kohe ikkagi ei loo. Tõenäoliselt arutame me seda ka umbes kolm aastat. Tuletan meelde, et Euroopa Liit on suurepärane organisatsioon, mis on koordineerinud pistikupesade standardi sisseviimist juba 18 aastat. Mis te arvate, kui kaua neil kulub Euroopa armee loomiseks? See pole isegi kõige hullem.

Ukraina, ütleb ta, 6. märtsil on tippkohtumine, tähelepanu, kohe, praegu, kõik, vaadake mu käsi, ma näitan teile, kust valmistatakse ette petuabi Ukrainale. 6. märtsil on tippkohtumine, teate küll, me anname sadu miljardeid, aga praegu... aga praegu...

Ja võibolla ehk kostab ka kellegi kainet häält : anname talle külmutatud Vene raha...!

...ei, me ei saa, me saame ainult.... Macron ütleb, et me saame maksta ainult intressi, jah, jah, intressi, aga külmutatud Vene raha ei saa maksta, see ei meeldi investoritele! Ja siin nad on, arutavad, arutavad, arutavad, väga palju toetavaid sõnu, väga palju. Jah, toetavaid sõnu on nii palju, et Ukraina telegrammikanalid lõhkevad...

Need ukrainlased, kes usuvad Euroopa võimsasse toetusse, hüppavad üles-alla ja karjuvad: Vaata seda! Postitage uuesti! Vaadake! Nad annavad toetust! ...

Trump tuli täna välja ja ütles seda, mida ma ütlesin teie saates nädal tagasi, et eurooplased kulutasid eelmisel aastal Venemaa nafta ja gaasi ostmisele rohkem raha kui keegi teine ​​ja rohkem kui nad Ukrainale abi andsid... kas teate, mis see on?

(E)rinevalt Euroopa Liidu kõrgest välisesindajast Kaja Kallasest, kes reedel ütles, et vaba maailm vajab uut juhti, oli Starmeri toon pühapäeval palju diplomaatilisem. Kui ajakirjanikud küsisid, kas Ameerika Ühendriigid ei ole enam usaldusväärne partner, rõhutas Briti peaminister Ameerika ja Suurbritannia erilist suhet ning vastas, et tema seda ohtu ei näe. Pühapäevast jäi ikka kõlama, et Euroopa loodab osa võtta Ameerika Ühendriikide juhitud rahuläbirääkimistest. Starmer ütles, et ta ei taha teiste Euroopa riigijuhtide eest rääkida. Kuid ka esmaspäeval ei kõlanud Euroopa pealinnadest palju uusi mõtteid. Selgeks pole saanud näiteks kasvõi see, kes oleks nõus brittidega koos rahuvalvureid Ukrainasse saatma.

Selgemalt on samal ajal välja joonistunud erimeelsused, mis teevad USA juhitud rahuläbirääkimiste edu väga keeruliseks. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kordas pühapäeval ajakirjanikega rääkides, et ta ei saa Venemaale loovutada territooriumi. Asi pole vaid tema tahtes, vaid Ukraina seadustes, mis seda ei luba. Trumpi administratsioon on samas rõhutanud, et Ukraina peab olema valmis territooriumi loovutama.

Saksamaa tõenäoline järgmine liidukantsler Friedrich Merz nimetas reedel ovaalkabinetis toimunud sõnelust ameeriklaste tahtlikuks eskalatsiooniks. "Euroopa peab olema valmis ise tegutsema," lisas ta. See jälle erineb Starmeri öeldust, et USA-ga tekkinud lõhet tuleb veel parandada.

Prantsuse president Emmanuel Macron rääkis pärast pühapäevast kohtumist, et Euroopa plaan võiks olla alustuseks proovida Ukrainas saavutada kuu aja pikkune rahu. Kuid BBC teatel ütlesid britid esmaspäeval, et laual on mitu võimalust ja itaallased, et sellest mõttest on veel vara rääkida.

Seega ei tundu, et Euroopal oleks viimaste päevadega tekkinud selgem rahuplaan. Kui Briti peaministril ja Prantsuse presidendil on õnnestunud näiliselt ovaalkabinetis Trumpi võluda, pole Ühendriikide viimaste nädalate segane toon muutunud.

Madis Reivik kirjutas: ↑04 Mär, 2025 11:22

Kriku kirjutas: ↑04 Mär, 2025 11:17

vanahalb kirjutas: ↑04 Mär, 2025 9:59Ukraina plaan B on nagu ikka et kuskilt on vaja saada raha. Ilgelt on raha vaja, nüüd ja kohe . Mulle pole selline narkari suhtumine kunagi meeldinud, olen vahel ukrainlastega vaielnud juba nõukaaja lõpust peale aga sellised nad lihtsalt on. Loetakse terve Mendelejevi tabel ette mida maapõues kõik leidub ja kaks meetrit mustmulda on selle peal kuid selgitada mis sellistes tingimustes takistab oma riiki arendada ei osata.

Mustmullast mätsitud palle peaks katapultidest vene vägede poole loopima või? Sõjalises abis on praegu küsimus.

Ukraina suurim probleem on targutavad vanamehed kes "teavad kuidas asi on". Nii ovaalkabinetis kui siin foorumis.

Üldiselt, vanahalb, äkki suhtuksid Ukrainasse natuke viisakamalt mitte ei plärtsuks suvaliselt ?

vanahalb kirjutas: ↑04 Mär, 2025 12:14Igasugused vähegi arvestatava sõjalise abi eest oodatakse vastuteenet. Kui midagi muud anda pole siis kasvõi neid mustmullapätse. Muide, sedasama mustmulda veeti rongide kaupa Türgisse.

vanahalb kirjutas: ↑04 Mär, 2025 12:14Ukraina põhiprobleem on pidev vajadus välisabiks ja kuidas nad nii kõik saadu ja lisaks oma loodusvarade ilma tulemusteta sirgeks oskavad lüüa ei luba minu haridus mõista.

Ukraina loodab rahu kehtestamisel USA toetusele, ütles esmaspäeval president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudistekanal Ukrinform. "Jätkame oma tööd partneritega. Meil on läbirääkimised ja muud sammud peagi tulemas," sõnas Zelenski. Riigipea rõhutas, et Ukraina püüab muuta oma diplomaatia tõeliselt sisuliseks, et sõda võimalikult kiiresti lõpetada. Samuti toonitas Zelenski, et keegi ei ihalda rohkem rahu, kui Ukraina rahvas, kelle linnad ja külad hävinevad ning kelle elud lähevad kaotsi. "Peame selle sõja peatama ja julgeoleku tagama," jätkas president.

USA president Donald Trump ütles varem päeval, et Zelenski peaks rohkem hindama USA toetust Venemaa invasiooni vastu võitlemisele. "Noh, ma lihtsalt arvan, et ta peaks olema rohkem tänulik, sest me oleme nende kõrvale jäänud niiöelda paksus ja vedelas," sõnas Trump Valges Majas ajakirjanikele. Trump andis samuti mõista, et Ukrainaga võib maavaralepingu sõlmimiseks veel lootust olla. Küsimusele, kas maavarade tehing, mis pidi olema samm konflikti lõpetamise poole, on surnud, vastas Trump: "Ei, ma ei arva nii."

Trump teatas samas enne seda, et Washington ei kavatse enam leppida Zelenski suhtumisega võimaliku relvarahu küsimusse Venemaaga. "Tegu on halvima avaldusega, mida Zelenski sai teha ja Ameerika ei kavatse enam kauem sellega leppida," kirjutas Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social, kuhu lisas viite artiklile, mis tsiteeris Zelenskit, kelle sõnul on sõja lõpp veel väga kaugel.

Venemaa ja USA läbirääkimised Ukrainas rahu kehtestamise üle ei alga tõenäoliselt enne, kui kahe riigi diplomaatilised esindused täies mahus tööd jätkavad, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. "Ebatõenäoline," ütles Peskov riiklikule uudisteagentuurile RIA teisipäeval avaldatud kirjalikus tekstis vastuseks küsimusele, kas läbirääkimised võivad alata enne, kui saatkondade töö jätkub. Venemaa ja Ameerika Ühendriikide delegatsiooni kohtumisel Saudi Araabias oli üks teemasid kahepoolsete diplomaatiliste suhete tugevdamine, kuna neid on seoses Vene agressioonisõjaga Ukrainas järsult vähendatud.

Samuti on Vene režiimijuhi Vladimir Putini pressiesindaja sõnul on liiga vara rääkida sellest, kus järgmised kõnelused USA-ga toimuvad. "Sellest on veel vara rääkida," ütles Peskov vastuseks küsimusele kohtumise võimaliku koha kohta, vahendas RIA.

Venemaa on kategooriliselt vastu Euroopa vägede võimalikule paigutamisele Ukrainasse, ütles teisipäeval Venemaa suursaadik Viinis tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide juures. "Esiteks, Euroopa Liit ei ole erapooletu ja rahuvalvajad peavad olema erapooletud," ütles saadik Mihhail Uljanov sotsiaalmeediakanali Telegram. "Teiseks on Venemaa sellele kategooriliselt vastu," lisas ta.

Kriku kirjutas: ↑04 Mär, 2025 11:43

a11 kirjutas: ↑04 Mär, 2025 11:39Zelenski ja Trumpi kohtumisest jäi mulje, et Zelenski on kalkuleerinud, et suudab edasi sõdida, polnud USA pakutud rahu ega ka maavarade lepingu tingimustega nõus ja nii ta Valgest Majast välja visati.

Ukraina suudab tõenäoliselt praeguses tempos sõdida mitu nädalat ja võib-olla suve alguseni, enne kui USA abipaus hakkab suurt mõju avaldama, teatasid lääne ametnikud CNN-ile.

https://www.delfi.ee/artikkel/120360941 ... e-alguseni

Ukraina ülemraada riigikaitsekomitee liige Fedir Venislavskõi ütles, et Ukrainal on umbes pooleaastane vastupidavusvaru ka ilma USA toetuseta, aga käib töö alternatiivsete relvatarnete allikate otsimiseks. Venislavskõi ütles, et komitee kinnisel istungil arutati võimalikku USA sõjalise abi lõppemist, vahendab RBK-Ukrajina. „Ma arvan, et vastupidavusvaru on Ukrainal kindlasti olemas umbes pooleks aastaks isegi ilma USA süsteemse toetuseta, aga hakkab olema loomulikult oluliselt keerulisem. Seetõttu töötavad praegu kõik, nii presidendi meeskond, ülemraada kui ka meie komitee, selle kallal, et uurida variante selle relvastuse koguse ja kvaliteedi kompenseerimiseks, mille meile andmise USA võib peatada või on juba peatanud,“ ütles Venislavskõi.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et USA sõjalise abi peatamine Ukrainale võib Kiievi rahuprotsessile lähemale tõugata. „Veel seisab ees detailide teada saamine, aga kui see vastab tegelikkusele, siis see otsus võib tõesti tõugata Kiievi režiimi rahuprotsessile lähemale,“ lausus Peskov ajakirjanikele, vahendab Interfax. Peskovi sõnul on see, et USA oli seni selle sõja peamine relvade tarnija, selge. „Kui USA need tarned peatab, on see ilmselt parim panus rahupüüdlustesse,“ ütles Peskov.

Peskov märkis, et mõned Euroopa riigid on teatanud kavatsusest Ukraina abistamist jätkata. „Tähendab, nad püüavad ilmselt kuidagi puudujäävat laskemoona kogust ja kõike muud kompenseerida. Aga loomulikult saadi peamine kogus seni Ühendriikidelt ja Ühendriikide kanalite kaudu,“ ütles Peskov.

hjl85 kirjutas: ↑04 Mär, 2025 14:04USA on poole valinud ja ongi kõik.

Yarvini (nn. peaideoloog) liberalismivastane võitlus ei piirdu Ameerikaga. «Milline riik on teinud viimase kahe sajandi jooksul rohkem ja parimat tööd liberalismi alistamiseks Euroopas? Kuigi sakslased võisid 20. sajandil üritada, siis venelastel see 19. sajandil õnnestus,» märkis Yarvin kolme aasta taguses blogipostituses pealkirjaga «Uus välispoliitika Euroopa suunal».

«Nüüd on taas kord Venemaa saatus taastada kord Euroopas. Kuna aga Ameerika on tugevam kui Venemaa, peab Trump [Vladimir] Putinile ütlema, et nad võivad seda teha. Selle sõnumi saatmiseks on ainult üks eksimatu viis – Euroopast tagasi tõmbumine,» kirjutas Yarvin.

Tema arvates peaks Euroopast lahkuma kõik Ühendriikide väed ja diplomaadid ning kogu suhtlus võib käia interneti teel, kui selleks mingit vajadust peaks olema.

Yarvin kirjutab ka Ukrainast, öeldes, et ukraina keel pole midagi muud kui vene keele talupoegade dialekt. «Sarnaselt Lõuna-Sudaaniga on kaasaegne «Ukraina rahvas» välisministeeriumi visandatud nali,» on ta leidnud.