www.militaar.net

Kriku kirjutas:Politsei peabki olema nähtav kõikjal, kus avalikku korda üleolevalt suhtutakse. Vastasel juhul tekivad no-go tsoonid.

...otsus ja tegu (on) ise juba piisavalt kõnekas sõnum.
...Kui need sõnumid oleks saatnud kuri okupatsioonivõim, võiks neid mõista. Ent nende sõnumite taga on siseministeerium ja kaitseministeerium, täpsemalt politsei- ja piirivalveamet ning kaitseväe peastaap.

Otsustajad kardavad, tõsi, valikuliselt..

Sõnum on selge. Kaitseväe kalmistul ei jalutanud 9. mail ringi koertega kiirreageerijaid. Kaitseväe peastaabi kindralid kardavad, et kui Eesti riigi pealinnas kõnnivad ringi Kaitseväe vormis ajateenijad, võib Kreml lavastada provokatsiooni. Seejuures unustatakse ajalugu: Kreml võib sigadusi korraldada sõltumata sellest, kas, kus ja kes on vormis või mitte. Kaitseväe juhataja ja peastaabi ülem, mõlemad väga kogenud ohvitserid, teavad ju seda isegi.
...

Hirmul on suured silmad

Antud juhul olid hirmul jalaväelase pagunid. Hirmunud ohvitser, kes ei mõista, mis on tema otsuse mõju, ei ole võimeline ka muudes, teinekord palju kriitilisemates olukordades asjakohaselt käituma. Millises tähendusruumis andis selline ohvitser korralduse iseseisvas Eestis keelata Eesti ajateenijal kanda emadepäeval Eesti moodsat digivormi? Kas peastaabis saadakse aru, millise sõnumi nad oma otsusega Eesti inimesele andsid?

Keda või mida kaitseväe peastaap kardab? Alateadlik hirm selle ees, mis teised meist arvavad. Mis võib juhtuda? Isegi, kui juhtuks midagi, siis selleks on Eestis vastavad instantsid olemas, kes reageerivad. Ja kui neid ei ole, siis peaks küsima, miks ei ole neid 30 aasta jooksul loodud. Aga nad on. Tean, et on.

Tõsi, riiklik kriisi- ja riikliku julgeoleku kommunikatsiooni võimekus eksisteerib Eestis paberil. Seda on näidanud nii kroonviiruse kriis kui kas või Kaitseväe peastaabi nüüdne käitumine. Puudub võime mõista otsuste ja tegude mõju. Ent oskus, silmaring ja meie ümber oleva kultuuri- ja tähendusruumi mõistmiseta ei ole kommunikatsiooni, mis kõnetaks, haaraks ja muudaks sihtgruppide käitumist.

Eestit on sadu aastaid valitsenud sakslased, taanlased, rootslased, poolakad ja üle poole 20. sajandist Nõukogude Venemaa. Eestlaste identiteedile, ajaloomälule ja väärtushinnangutele on see jätnud jälje, mida ei ole võimalik mõnekümne aastaga kustutada ega muuta.

Tänavu veebruaris kaitsti sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis teadustöö, mille heaks ekspertintervjuu andnud endine riigihalduse minister Janek Mäggi nentis:

„Oleme vaimselt nõrk riik. Meil ei ole iseseisvat arvamust. /-/ Me ei õpi, meil puudub kogemus. Me ei julge ka. Me väriseme venelaste ees, väriseme ameeriklaste ees, väriseme hiinlaste, sakslaste, prantslaste, inglaste ees. Kõigi ees väriseme. Võib-olla lätlastele vaatame ülevalt alla, leedukatele ka.“

Talle sekundeeris kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu, kelle meelest ollakse Eestis tegeletud liiga vähe eestlaste elujõu ja enesekindlusega. Kaitseväe peastaabi otsuse valguses oleks raske nendega mitte nõustuda.

Hääletu alistumine

Kurb öelda, aga kaitseväe juhataja ja peastaabi ülem alistusid hääletult. Järjekordselt. Hirm on nii suur. Kõigi ja kõige ees. Hirm käituda oma riigis iseseisva, väärika ja uhke kodanikuna. Hirm otsustada, hirm vastutada, hirm vajadusel reageerida. Hirm, mis on segatud rumalusega. Teadmatusega, et vene inimene jaoks on vormis inimene austust- ja lugupidamist vääriv isik. Alati, sõltumata riigikorrast. Sest vorm on sõnum, sõnum võimust. Ja võim on autoriteet.

21. sõda ei ole porised kaevikud ega automaadiga sõdur – neid on operatsiooni lõppfaasis vaja annektsiooni või okupatsiooni kinnistamiseks ja põlistamiseks -, vaid intensiivne rida sõnumeid, info-, küber- ja elektroonilise sõjategevuse elemente, sest vastane on vaja ammugi moraalselt ja tehniliselt rivist välja lüüa, kui tema teeb seda meiega. Alista purustusteta! Elementaarne.

Õnnetuseks on Kaitseväe peastaabis otsustatud, et on vaja Kremlit ennetada ja ise juba eos alla anda. Käituda nagu ei olekski me ise omal maal peremehed, vaid saunikud või kerjused. Hirm on kole. Äkki leidub väärikamaid juhte?

Kui meie ainsate liitlaste, USA ja brittide peastaap oleks neis riikides olulistel tähtpäevadel keelanud oma sõjaväelasi vormis teatud paikades ringi liikuda, siis vähemasti kaitseministril ei oleks järgmisel päeval enam ministeeriumisse asja. Käsu andnud kindralitest rääkimata. Ja peaminister ei peaks end samuti eriti kindlalt tundma.

15:03 Urmas Reinsalu annab üle arupärimise Kaja Kallasele seoses tõigaga, et staabi- ja sidepataljoni naasnud ajateenijad ei kannaks 9. mail kaitseväe vormi: kes 9. mail vormikandmise piirangu kehtestas, kas see vastab tõele? Kui võeti vastu otsus kaitseväe vorme mitte kasutada, on see sümbol kui riigi taganemisest, ütles Reinsalu.

Kaitseväe peastaap kinnitas, et staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant Priit Averkin andis oma teenistujatele korralduse võimalusel hoiduda 9. mail Filtri linnaku ümbruses kaitseväe vormis ringi liikumisest.

"Otsuse tagamaa oli soov võtta propagandakanalitelt ära võimalus rebida kaitseväelaste liikumine antud piirkonnas kontekstist välja ja asetada neile sobivasse, meid kahjustavasse konteksti või kujutada seda pahatahtlikult mõnel muul viisil," ütles kolonelleitnant Averkin pressiteate vahendusel. "Eesti-vastases infotegevuses kasutatakse ära iga võimalust meie näitamiseks negatiivses valguses ja tegu oli teadliku otsusega, et mitte selleks võimalust anda. Samuti ütlesin, et kui ajateenijad peaksid saabuma väljaloalt varem, 9. mail, siis tehku seda samuti tsiviilriietes. Enamik ajateenijaid tulid väeossa tagasi esmaspäeval, 10. mail."

Kaitseväe peastaabi teatel ei ole viimastel aastatel ja ei esinenud ka sel aastal 9. mail linnaku ümbruses intsidente, sest rakendatud julgeolekumeetmed olid piisavad. Peastaabi teatel hindab kaitsevägi pidevalt olukorda nii füüsilises kui ka infokeskkonnas ning kohandab oma tegevusi ja meetmeid, et vähendada asjatuid riske ning tagada pidev võitlusvõime. ERR-i portaal esitas esmaspäeva hommikul kommentaarisoovi ka kaitseväe juhataja Martin Heremile, kuid pärastlõunal teatati peastaabist, et vastused tulevad pressiteate vahendusel. Pressiteates Heremi seisukohta ei esitatud.

Runkel kirjutas:Huvitav, kas seekordne vormi kandmise piirang on üksikjuhtum või on seda praktiseeritud ka eelnevatel aastatel 9. mail või muudel vene usupidustustel? Millisest ohuhinnangust lähtuti? Kui PPA juht ja ka KVJ satuvad tugeva kriitika alla, siis millega on meil tegu?

mart2 kirjutas:Loodan, et kõik siin kurja sõnaga esinenud astuvad kui üks mees järgmisel aastal avalikult 9.mai tähistamise vastu protestima. Kui ei, siis on tühi kõmin ...

Kriku kirjutas:

mart2 kirjutas:Loodan, et kõik siin kurja sõnaga esinenud astuvad kui üks mees järgmisel aastal avalikult 9.mai tähistamise vastu protestima. Kui ei, siis on tühi kõmin ...

Tähistamine ja avaliku korra järgimine on ikka kaks ise asja. Minu poolest tähistagu palju tahavad, seni kuni viisakalt käituvad.

mart2 kirjutas:Loodan, et kõik siin kurja sõnaga esinenud astuvad kui üks mees järgmisel aastal avalikult 9.mai tähistamise vastu protestima. Kui ei, siis on tühi kõmin ...