www.militaar.net

Veel asjad, mis narkootikumidele kasulikud:

• Alt laiad püksid

• Pikad juuksed

• Nätsu närimine

Nii meile mittepolitrukid nõukaajal ju ütlesid ometi!?

Kusjuures nätsu närimist heideti nende antipolitrukkide poolt ette veel ka president Toomas Hendrik Ilvesele. Ma küll imestasin selle peale, et nii hästi on ikka see omaaegne nõukogude ajupesu juurdunud, et need etteheitjad ei saagi nagu aru saamagi, kust nende väärtushinnang pärinebb.

Eks sinna auku läheb ka see nulltolerants. Eestlane on selline et peab olema nulltolerants. Ja udupeen aparatuur sinna juurde. Vaatamata PISA testidele, vaatamata kõigele me mütame ennast ise ju maha.

AndresTy kirjutas: ↑29 Mai, 2024 18:55 Veel asjad, mis narkootikumidele kasulikud:

• Alt laiad püksid

• Pikad juuksed

• Nätsu närimine

Nii meile mittepolitrukid nõukaajal ju ütlesid ometi!?

Kusjuures nätsu närimist heideti nende antipolitrukkide poolt ette veel ka president Toomas Hendrik Ilvesele. Ma küll imestasin selle peale, et nii hästi on ikka see omaaegne nõukogude ajupesu juurdunud, et need etteheitjad ei saagi nagu aru saamagi, kust nende väärtushinnang pärinebb.

No üksikult üldisele peab oskama minna. Ma olen omal ajal saanud kõigi akf loetletud asjade eest peedistada. Aga sellest hoolimata leian, et Ilvese kohta oli laitus õigustatud. Kikilips ja nätsutavad lõuad selle kohal ei anna džentelmeni kuidagi välja.

Näituseks killuke 40 aasta tagust elektroonilist muusikat, mida 1986 aastal õnnestus meiemail vähestel kuulda/näha.
Tähelepanelik kuulaja märkab enne 90'ndaid tehtud plaate kuulates, et tookordene saund erineb oluliselt tänapäevasest, milles tänapäeval on madalatest sagedustest teatud osad välja lõigatud ja muud helimoonutuse vigurit tehtud.
https://www.youtube.com/watch?v=ECRWT9T ... nnel=80rec
https://en.wikipedia.org/wiki/Sigue_Sig ... iscography

Madis Reivik kirjutas: ↑29 Mai, 2024 17:48
Ega mul pohh neist leedukatest, loodame et Eestis on agressiivseid lolle vähem, ehkki mingid trendid juba on et "põle tarvis, paneme kinni". A la Love Parade Tartus ja Patareiv Tallinnas.

Eesti tuntuim oli vast ikka Baltic Weekend Pärnus ja seda ei pannud mitte oblastikomitee kinni vaid "tehti Lehtmet" ja keegi kurat polnud pärast enam nõus esinema tulema.
https://parnu.postimees.ee/6435409/week ... d-tootajad

Tartus oli vististi Berliini Love Parade eeskujul Freedom Parade mille lõppvaatusest mul infot pole. Ja kas mitte Tallinna Patareivil ei hakanud keegi taidlema? Selle asemel, et viisaka ossipeolise kombel tunnistada et "Olen süüdi, kodanik ülemus" tituleeriti end Inglise kuninganna alamaks ja mida veel. Sellele on politseil tõesti juba raske läbi sõrmede vaadata.

No leedukate lähenemine on ka muidugi stiilis et BMW-dega ületatakse kõige sagademini kiirust, keelame BMW-ga sõitmise ära. Kuigi vaevalt et seal nüüd nätsu mäletsemise või pükste laiuse järgi narkareid identifitseeriti. Üleüldiselt ikka vahel korraldatakse peopaikadesse arappe, koer on ka kaasas kui saab aega tulla ja täiesti võimalik et joonistub muster kus just sellistel pidudel on kõige suurem saak.

vanahalb kirjutas: ↑28 Mai, 2024 21:11 David Guettat või Calvin Harrist vist peetakse elektroonilise muusika gurudeks? Kuulasin juutuubist võrdluseks lõikusid David Guetta, Calvin Harrise ja Rammsteini kontsertitest. Kõik kolm olid umbes tunniajased programmid. Neist kaks esimest olid üks lõputu monotoonne joig algusest lõpuni. Rammstein oli dünaamiline.
Rammsteini etteaste olen ma võimeline (ja olengi) püsti seistes niimoodi ära kuulama et ei võta vahepeal õlutki. David Guettat kindlasti mitte. Veerand tunniga vajuks silm looja ja tempos püsimiseks tuleks üks pläru keerata,
Kui need elektroonilise muusika vennad tulevad õhtul kokku et hommikuni tantsida (õõtsuda) siis oleks see üsna inimvõimete piiril ettevõtmine ja marukanged seened peaks ühes olema.

Elektrooniline muusika on üks maru lai mõiste. Kui aga elektroonilise muusika gurudest rääkida, siis mulle tulid esimesena silme ette näiteks Kraftwerk, Vangelis, Jean-Michel Jarre ning Rick Wakeman...

Kraftwerk ja Das model või mingid sellised lood on tuttavad küll. 1980-ndate kooli ajal oli ühel klassivennal sugulased Rootsis ja nad saatsid sealt heliplaate. Muarust polnud see keelatud. Või peideti kuhugi pitsapõhjade vahele? kuid igatahes vanal oli alati uut muusikat ja me siis lindistasime seda enda tarbeks ümber. Häda oli rohkem selles et vanad inimesed juba, ega nad ühtset stiili eriti ei tajunud. Läksid plaadipoodi, võtsid pihuga ja panid posti. Siis oli seda seinast seina. Veel 90-ndate alguseski, pärast sõjaväge olin võimeline kuulama vaheldumisi nii Tanita Tikarami kui KLF-i. Mõlemad päris head.

See praegune irisemine on rohkem sellest et kui peaks terve öö üleval olema ja ühetaolist muusikat kuulama siis danuinahh ! Ja mu ettekujutuses seda selge peaga teha ei saagi Vanaks vist juba jäänud....

vanahalb kirjutas: ↑29 Mai, 2024 23:37 Kraftwerk ja Das model või mingid sellised lood on tuttavad küll. 1980-ndate kooli ajal oli ühel klassivennal sugulased Rootsis ja nad saatsid sealt heliplaate. Muarust polnud see keelatud. Või peideti kuhugi pitsapõhjade vahele? kuid igatahes vanal oli alati uut muusikat ja me siis lindistasime seda enda tarbeks ümber. Häda oli rohkem selles et vanad inimesed juba, ega nad ühtset stiili eriti ei tajunud. Läksid plaadipoodi, võtsid pihuga ja panid posti. Siis oli seda seinast seina. Veel 90-ndate alguseski, pärast sõjaväge olin võimeline kuulama vaheldumisi nii Tanita Tikarami kui KLF-i. Mõlemad päris head.

See praegune irisemine on rohkem sellest et kui peaks terve öö üleval olema ja ühetaolist muusikat kuulama siis danuinahh ! Ja mu ettekujutuses seda selge peaga teha ei saagi Vanaks vist juba jäänud....

Kraftwerk pandi juba nö vene ajal ametlikult tuuri. Oli selline raadiosaade nagu "Maailm täna" ja selle tunnuseks oli Kraftwerki "Trans Europe-express" loo algus.
https://www.youtube.com/watch?v=XMVokT5e0zs

OLAVI kirjutas: ↑29 Mai, 2024 21:32 Tähelepanelik kuulaja märkab enne 90'ndaid tehtud plaate kuulates, et tookordene saund erineb oluliselt tänapäevasest, milles tänapäeval on madalatest sagedustest teatud osad välja lõigatud ja muud helimoonutuse vigurit tehtud.

Oi, see on huvitav ja lai teema
Märksõna Loudness war alt leiab interneedusest lõputa lugemist. Vt kasvõi https://en.wikipedia.org/wiki/Loudness_war Aga lihtsalt mõned mõttekohad-

Paradoksina seadis vinüül nõudmised sinna pandavale, nt pidid kõrge nivooga madalad sagedused olema monos ja ka alt lõigatud- kui mälu ei peta, siis ala 40 Hz pealt. Samuti mahtus taolist materjali plaadile vähem (vagude amplituud!). "Digi" taoliseid piiranguid ei sea. Väga põgusalt mainitud- https://en.wikipedia.org/wiki/Mastering_(audio)

Seda sageduste väljaviskamist teevad kadudega pakkivad koodekid (loe- mp3). https://en.wikipedia.org/wiki/MP3

Tänapäeval on sisuliselt kogu kommertsaudio valel nivool (10...12 dB liiga "kuum") ja liiga kitsa dünaamikaga. Mis tähendab aga seda, et analoogtrakt töötab ebasoodsas režiimis, põhimõtteliselt pidevalt ületüürituna. Võib mõelda sedapidi, et normnivoo (0 VU) on üldjuhul võrdne -18 dBFS ja vastavalt analoogväljundis +4dBu / -10 dBu (jämedalt ~1.2V / 0.775 V) - nüüd aga kujuta ette, mida toob kaasa see, kui "nihutad" nivood 12 dB "kuumemaks"
Siin on ka see põhjus, miks ringhäälingu materjal on tihti väga vaikne, tegu on lihtsalt korrektse nivooga (-24 / -23 LUFS-I - see on raadio ja tele norm*valjus*nivoo) - https://en.wikipedia.org/wiki/LUFS

Muuseas, korraliku seadmega lindistades on tänapäeval norm see, et nivootipud on AD muunduris maksimaalselt ~10...12 dBFS või isegi vähem.

Kes soovib, võib "juhet kokku ajada" nt seda lugedes- https://sengpielaudio.com/calculator-db-volt.htm või näiteks https://www.soundonsound.com/techniques ... w-software


"Digi" siin ei puhu otseselt pilli- võta mõni varasem CD, ripi sisse ja vaata editoriga (tasuta saadavatest on ocenaudio väga hüva- ja tal on nii loudness kui true peak indikaatorid olemas). Ja võta mõni tänapäevane "loudness war" võitja sinna kõrvale, "Death Magnetic" on üks tore plaat selleks

Kraftwerkil aga on üks plaat vist 100% ära tuuritud ETV ja raadio signatuurideks

häh kirjutas: ↑30 Mai, 2024 5:35 Kraftwerkil aga on üks plaat vist 100% ära tuuritud ETV ja raadio signatuurideks

Erilaid kasutas kah Magnetic Fields-e. See siis muidugi Jarre-lt ja saateks "Soovid, soovid, soovid..."

häh kirjutas: ↑30 Mai, 2024 5:35

OLAVI kirjutas: ↑29 Mai, 2024 21:32 Tähelepanelik kuulaja märkab enne 90'ndaid tehtud plaate kuulates, et tookordene saund erineb oluliselt tänapäevasest, milles tänapäeval on madalatest sagedustest teatud osad välja lõigatud ja muud helimoonutuse vigurit tehtud.

Oi, see on huvitav ja lai teema
Märksõna Loudness war alt leiab interneedusest lõputa lugemist. Vt kasvõi https://en.wikipedia.org/wiki/Loudness_war Aga lihtsalt mõned mõttekohad- ........

See kehtib, siis kui saab kasutada (isiklikku) korralikku tehnikaga varustatud ja kokkusobivat kuulamisruumi aga avalikus kuulamisruumis või suvalise "lärmikasti" juures need rolli ei mängi.
Avalikus suletud ruumis toimuvaid kontserte ma enam ei külasta, sest alul mõtlesin, et mul on kõrvakuulmisega mingi viga tekkinud kuid spektrianalüsaatoreid kasutades on näha helispektri vägivaldseid moonutamisi ja parem kuulan muusikat kodus.

Muidugi mida joogisem pea, seda vähem tähtis on kuuldava heli kvaliteet ja sobib igasugune lärm.
Kui inimene on harjunud kodus krapist heli kuulma, siis kontserdil talle sobibki sama kvaliteet ja ta ongi rahul ning ei oska paremat tahta.

Omaette teemaks on kaasaegsetes (suurtes) hoonetes kasutatavate (soojustus)materjalide kokkuvajumine ja konstruktsioonide vastupidavus madalsageduslikule vibratsioonile suure helirõhu korral ja ka selle pärast piiratakse avaliku ruumide helispektrit.

Analüsaatoriga näed sa põhimõtteliselt roosale mürale sarnanevat pilti ja peadki nägema.
See, mida ja kuidas PA'd täpselt paigaldatakse ja häälestatakse, ei puutu kuidagi konstruktsioonide läbikostvusesse. Peale selle, ruumis endas toimuv (seisulained, peegeldused jne) ei puutu läbikostvusesse samuti mitte kuidagi. On ära normitud lubatud maksimaalne helivaljus ja seda sa ka üritust miksates jälgid.

Miks "alt lõigatakse" on a) raha kokkuhoid b) parem heli. Sublow on alati kaval eraldi kanalisse ajada, selleks on palju põhjuseid (livest läägime eks)

Ma ka väga ei saa pihta, mida see ruum siin praegu asja puutub, kuula siis klappide ja virtuaalse soundstagega. Mul on monitorimikseril (SPL MTC mk2) näiteks klapivõimul mingi kaval crossfeed maatriks selleks. Kõlbab Andrew Schepsil in-the-box ja klappidega töötada, kõlbab lihtrahval ka.

OLAVI kirjutas: ↑30 Mai, 2024 11:25

Omaette teemaks on kaasaegsetes (suurtes) hoonetes kasutatavate (soojustus)materjalide kokkuvajumine ja konstruktsioonide vastupidavus madalsageduslikule vibratsioonile suure helirõhu korral ja ka selle pärast piiratakse avaliku ruumide helispektrit.

Palun viidet sellele julgele väitele, et soojustusmaterialide kokkuvajumise pärast piiratakse avaliku ruumi helispektrit. Kust selline väide pärit on ja kus seda täpsemalt selliseid piiranguid rakendatakse?

Eesti keeles on selline tore raamat Aleksander Sillarti ja Ilmar Eiskopi poolt kirjutet nagu "Akustika ja helitehnika" (kirjastus Valgus, Tallinn, 1988). Kasulik tutvuda.

Hästi lihtsustatud ja naiivne kokkuvõte madalate sageduste leviku tõkestamisest- "lahus massid". Ujuvad põrandad, ruum-ruumis tarindid ja muu toredus (nt topeltkips S kanduritel jms.). Vill ise ei summuta seal midagi, töötab membraanide (seinapinnad) võnkumise pidurdajana ja hoiab resoneerimise ära. Umbes nii olen aru saanud.

Lõppeks, 100 meetrit eemal töötava pinnasetihendaja vastu ei aita miskit, võin kinnitada

davidsoniharald kirjutas: ↑30 Mai, 2024 12:45 Palun viidet sellele julgele väitele, et soojustusmaterialide kokkuvajumise pärast piiratakse avaliku ruumi helispektrit. Kust selline väide pärit on ja kus seda täpsemalt selliseid piiranguid rakendatakse?

Kes see enne OLAVI julgetele väidetele kinnitusi saanud on .
Elu ei pea ka töö juures kole olema. Minu töölaual on muule lisaks Erik Konka poolt mulle kunagi sünnipäevaks kingitud korrektorvõim, Geshelli Labsi Archel2 Pro klapivõim ja AKG K601 klapid. Vinüülikeerutaja on kõrvallaual. Selle komboga on hästi ja halvasti miksitud plaatidel üsna lihtne vahet teha .