Kui usutaks,et leping Türgiga mingit reaalselt tuntavat effekti annaks, siis praegu kinniste uste taga Schengeni kinnilükkamiste juriidilisi peensusi ei arutataks ja avalikult ei ähvardataks Kreekat, kuna see ei ilmuta mingit soovi omi piire valvata.
Avalikus retoorikas on poliitikud sallivad, samas kinniste uste taga arutatakse uste sulgemise meetodeid.
Et paremini mu mõttest aru saadaks: "Schengeni piirideta" on üks alustaladest ja kergekäeliselt alustalasid pole kunagi kuskil saagima hakatud, eriti veel euroopa liidu puhul, mille eripära seisneb veel selles, et alustala saagimiseks on vaja muidu eri riikide üksmeelt, mis teeb alustala saagimise katse veel eriti märkimisväärseks.
Ja Rõivas ja Tahkna ja Pevkur on eelpool kirjeldatud silmakirjalikkusest väga hästi teadlikud, aga nemad muidugi ei hakka endale lisaprobleeme tekitama mitte kaasa jooksmisega.
Ja kui küsite, miks valitsuste tasemel ikka sallivust promotakse, kuigi nad ise mõistavad olukorra tõsidust ( schengeni kallal närimine seda näitab), siis.... siin on tegemist kriisi reguleerimise katsega. No loogika on selles, et teatud oludes on parem, kui laiem mass ei adu olukorra tõsidust, siis ei teki paanikat. Ja euroliidu puhul veel see eripära, et.... immigratsiooni vastandina ei taheta promoda rahvuslust, see see õõnetaks juba euroliidu enda jalgealust.
Ja nüüd on hakanud probleemi lahendamisega äkki kiire, sest immigratsiooniprobleemist tulenevalt on igal pool taaskord rahvuslus pead tõstmas ja probleemi edasine vaiba alla lükkamine ainult kütaks rahvuslusi igal pool edasi.
Ilmselt esimeses faasis püüti probleemi ignoreerida, sellest ajast pärinevad ka Merkeli "kuulsamad sõnavõtud", kõige muuhulgas alahinnati ilmselgelt, et seda sisserännet on võimalik muuta täiesti juhitavaks ja organiseeritavaks protsessiks - tänapäeval on juba selleks vahendid- side pidamiseks jne . Ilmselgelt ülehinnati ka riikide sotsiaalse toetamise võimekust, samuti ka seda, et immigrantidel on enamasti piisavalt raha nii "sissemaksudeks" kui edasiseks rännakuks ( ööbimine söök, jne. ) Samuti ei vastanud riikide ja EL seadusandlused massilise sisserännete stsenaariumitele, kindlasti ei tahetud kergekäeliselt minna schengeni kallale ja kindlasti veel mingid kaalutlused Brüsselis, millest avalikkusele ei räägita.
Vandenõulaste jaoks see kõik suur salaplaan, tegelt aga erinevate asjaolude kokkulangevus, mille ettenägemist oleks palju tahta, ignorants, mugavus, käegalöömine, soovimatus muuta käitumismustrit, isegi kui see viib halvema tulemuseni, on tavapärased käitumised, pole vaja kõiges vandenõud näha.
Krt, ei saa, mõte kerib edasi
Tuletan meelde , et algfaasis euroametnikud süüdistasid esimese surve alla jäänd riike, kui nood hakkasid omal käel midagi ette võtma. Patt polnud mitte selles, et riigid üritasid tegutseda või palusid abi, patt seisnes selles, et tegutsemine tähendas "paraku euronormide rikkumist". Et esialgu oli Brüsseli ja Merkeli loogika selge -parem laseme neil tulla, kui hakkame euroopas põhilis seadusi muutma". Mingil määral võib isegi aru saada: suure vaevaga on ülesehitatud ja mingid räpased idaeurooplased hakkavad õõnestama. Võeh!
