www.militaar.net

Tõsi, nõustun. Antibiootikumid, diklofenak ja rahustid on nagunii retseptiravimid ja ilmselt pole kättesaadavad, kui eelnevalt arsti poolt välja kirjutamata. Leidsin nimekirja internetist ja natuke kohandasin. Mittemeedikul hakata ennast või teisi juhuslike antibiootikumidega ravima võib halvasti lõppeda. Eks ka teised ravimid ja nende kogused on ehk küsitavad, aga sellise ravimipakiga oskaksin mina midagi ette võtta, kui vaja teisi või ennast aidata.

Antibiootikumid on tõsine probleem - küsimus on ka selles, et häda korral sa neid kätte ei saa - haiglad nimetavad ravimite igapäevast käibevaru "kriisivarudeks" ja ravimifirmade laos on sellist kraami üks tilluke-tilluke riiulitäis. Vaja aga neid läheb, sest muidu nõrgenenud vastupanuvõime kontekstis hakkavad pead tõstma pahalased, mis normaalses olukorras probleemiks pole (loomulik immuunsus surub need lihtsalt maha). Lisaks on antibiootikumine säilitusaeg küllalt lühike.

Veebipood eBay pakub „erakordse haruldusena“ müüa Eesti kaitseväe kuivtoitu. 12,6 kg kaaluv pappkast sisaldab kaheksat toidupakki ja maksab 249 USA dollarit. Toidu parim enne tähtaeg on 2021. aastal.

https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust ... d=86920883

https://www.ebay.com/itm/EXTREMELY-RARE ... SwoyhdNE18

*

Päris head hinnad
https://www.ebay.com/itm/Estonian-Milit ... SwHJVbOhxu

Häda korral lähevad nii õhupüssiga maha klõpsatud karnaakslind kui ka lõksuga keldrist kinni püütud rotivolask mõlemad kõrvuti pannile. Kirjurästad olla isegi üsna maitsvad, kunagi leidsin netist selle kohta ka materjali, aga enam ei leia üles. Rotiküpsetamise õpetus koos näitliku videomaterjaliga sai kunagi siia teemasse juba pandud.

Suhkru söömine teeb loiuks ja vähendab tähelepanelikkust
https://novaator.err.ee/927239/suhkru-s ... anelikkust

Ülevaatlikuma pildi saamiseks kogus ta koos Elizabeth Mayloriga teaduskirjanduses kokku kõik need tööd, milles on uuritud suhkru mõju inimeste meeleolule katseliselt. Neid polnud kuigi palju – 31 uuringus osales kokku vaid 1260 katsealust. "Nende põhjal tehtav järeldus ühene. Suhkru tarbimisel polnud tujule peaaegu mitte mingisugust mõju, ükskõik kui palju aega sellest möödus või kui palju pidid inimesed seejärel vaimselt pingutama. Kui üldse midagi muutub, on sul suhkru tarbimise järel tõenäoliselt kehvem olla"

Väsinud inimesed loodavad end suhkrustatud joogiga virgutada, kuid soovitule vastupidine tulemus motiveerib neid jooma limonaadi veelgi rohkem.
Analüüsist tuli välja seegi, et suhkru tujutõstvale toimele viitavaid uurimusi avaldatakse oodatust sagedamini. "See viitab taaskord, et üldist hoiakut võib mõjutada teadustööde valikuline avaldamine. Sellega peaksid arvestama kõik need, kes üritavad mõtestada enda jaoks üksikute uuringute tulemusi"

Fucs kirjutas:
Päris head hinnad
https://www.ebay.com/itm/Estonian-Milit ... SwHJVbOhxu

Svejk kirjutas:Suhkru söömine teeb loiuks ja vähendab tähelepanelikkust
https://novaator.err.ee/927239/suhkru-s ... anelikkust

Ülevaatlikuma pildi saamiseks kogus ta koos Elizabeth Mayloriga teaduskirjanduses kokku kõik need tööd, milles on uuritud suhkru mõju inimeste meeleolule katseliselt. Neid polnud kuigi palju – 31 uuringus osales kokku vaid 1260 katsealust. "Nende põhjal tehtav järeldus ühene. Suhkru tarbimisel polnud tujule peaaegu mitte mingisugust mõju, ükskõik kui palju aega sellest möödus või kui palju pidid inimesed seejärel vaimselt pingutama. Kui üldse midagi muutub, on sul suhkru tarbimise järel tõenäoliselt kehvem olla"

Mida järgmiseks? Alkoholi tarvitamine ka ei mõjuta tuju ja liigse tarbiise korral on tõenäoliselt kehvem olla?

Olgu mis on, aga nii palju on teadus siiski kindlaks teinud et suhkur on eluks vajalik. Ehk, viidatud artiklist:
Inimene peab saama 160-200 g glükoosi päevas, et säiliks ajutegevus, vereloome ja silmanägemine. Kui glükoosi tase organismis on allpool ohtlikku piiri, satub inimene kriitilisse seisu ja suhkur võib olla tema jaoks elupäästja.
Suhkruga magusaks tehtud jook (soovitavalt soe) on päästev vahend suure füüsilise pingutuse korral langenud veresuhkru taseme tõstmiseks. Magusat jooki vajaksid üldjuhul ka lapsed hommikul enne kooli või lasteaeda minekut, sest nende glükogeenivaru on väike ja hommikuks ära tarbitud. Isegi tudengid minestavad hommikuses praktikumis.
Kui veresuhkur on langenud alla kriitilise piiri (põhjuseks nälgimine, palavik, suur füüsiline koormus, trauma vms), aga inimene on veel võimeline neelama, on vaja kiiresti anda suhkrut (glükoosi, mett) sisaldavat jooki, parem kui sooja. Kui teadvus on juba kadunud, manustatakse glükoosilahust verre.

Mis aga puutub igatsugu uuringutesse siis lugedes just läbi (tõsi, originaalis juba 15 aastat tagasi ilmunud) Bill Brysoni "Kõiksuse Lühiajaloo", sai kinnitust vaid see et: mida rohkem me uurime seda rohkem me teame, kuid asi läheb järjest segasemaks ja me ei tea kas me teadmised on õiged. Elu maakeral on teinud sõna otseses mõttes loomkatsetusi 3,7 miljardit aastat miljard astmes miljard astmes miljard või enamalgi organismil, selle tulemuseks oleme (ilmselt) meie, kes me tahame mõnekümne uuringu ja 1,2k katsealusega ümer lükata ajalooliselt välja kujunenud tõsiasju. Muide, teadusele on ka väga omane täiesti adekvaatsetest katsetulemustest aretada välja totaalselt valesid järeldusi, avaldada neid kõrgelt tunnustatud teadusajakirjades, uskudes neisse aastakümneid, enne kui need ümber lükatakse. (Ja tänapäeval sellega seoses muudkui nõuda järjest suuremat teaduse rahastamist). Osaliselt viimase lausega seoses ja ka nurkapidi teemasse tagasi pöördudes siit küsimus: Kas kavatsete tulevikus oma viimsepäevavarusid konsumeerida kaasaegses (ligi)nullenergiahoones või pigem punkris mida talvel kütab korralik taastuvenergiat kasutav bursuika?

Omapärane, et siin peetakse kriisiperioodideks valmistumise all just-kui põlglikult silmas VAID selle või teise toiduaine varumist. Üldise temaatika põhjal otsustades, siis isegi mitte ainult varumist, vaid pigem nende maitseomadusi. Nagu üks foorumlane siin kord plärtsatas, et valmistuda polevatki vaja ja kui aeg käes, küll siis vaatame.
Aga, noh - las käia! "Jedem das Seine."

Inimene ei pea saama mitte 150-200gr suhkurt päevas vaid süsivesikuid. Süsivesikud võivad vabalt ka madala glõkeemilise indeksiga olla. Rohkem kapsast härrased!

Ammustel aegadel (4-5 aastat tagasi), kui mina veel süsivesikutesse uskusin (aju vajab ju suhkrut, mis sellest, et mõnele ajule piisab ühest hernekommist) ja iga päev hommikusöögiks kohusetundlikult putru keetsin, mida siis kella 7-8 paiku banaaniviilude või moosiga söödud sai, panin tähele, et hiljemalt 10 keskhommikul tahtis nälg silmanägemise ära võtta. Kui hommikusöögi omleti või kodujuustu ja suhkruta kohviga asendasin, siis sellist fenomeni enam ei esinenud. Magus jook hommikul tähendab veresuhkur kiiresti üles - veresuhkur kiiresti alla, tulemuseks hundiisu.

Kapsas on hea. Kusjuures igasugune kapsas ja valikut juba jätkub.

P.S. Üks raamat, mis muutis mu arusaamu toitumisest, on Andreas Eenfeldti "Toidurevolutsioon". Ei pea uskuma, ei pea järgima, lihtsalt natuke kasvõi lehitseda ja ilma eelarvamusteta läbi lugeda. Ehk on kellelegi abi?

Häda korral lähevad nii õhupüssiga maha klõpsatud karnaakslind kui ka lõksuga keldrist kinni püütud rotivolask mõlemad kõrvuti pannile. Kirjurästad olla isegi üsna maitsvad, kunagi leidsin netist selle kohta ka materjali, aga enam ei leia üles. Rotiküpsetamise õpetus koos näitliku videomaterjaliga sai kunagi siia teemasse juba pandud.

Absoluutselt. Liha on liha. Korralikult moorida, soola-pipart ja läheb küll. Pirtsakamatele sööjatele võib väita, et orav (siis lihal nagu rohkem pähklimaitse või nii).

,,Linnaloomast''ei oska öelda, kuid metsaoraval on keetes/küpsetades tugev männikäbi lõhn ja maitse juures. Keetes läheb tugevamaks, võib-olla eelnev marineerimine aitaks (või teeb hoopis puisemaks)?
On proovitud tsintsilja liha nii marineeritult/grillitult, mooritult kui kotletina - tohutult spetsiifilise vürtsika ja terava maitsega.
Usun, et rotid - nii suured (nutriad jt.) kui väiksemad, on leebema ja neutraalsema maitsega.
Eriti kui neid valmistab parim kokk (nälg)

Nutriat olen paar korda söönud ja minu meelest oli see lausa delikatess! Tõsiselt, maitses paremini kui veiseliha ja ei mingit kõrvalmaitset.

Nutria konserve oli 90-datel veel liikvel , oli väga hea võrreldes enamuste praegu müügis olevate "tundmatu looma" jäätmetega plekkarbis.

Toetan samuti mõtet, et see hommikune neljaviljaputrude (moosisilmaga) helpimine tuleb ära lõpetada.
Ma olen hommikul ainult musta kohvi joonud ja enne lõunat süüa ei tahagi. Kui aga juua kohvi asemel purk Red Bulli (põhimõtteliselt on see suhkruga kohv+ vitamiinid) on kõht juba pool 11 tühi.
Eriti head tulemused olen siis saavutanud kui hommikukohvi hulka paras sorts konjakit läigatada. Vahel ei tahagi siis enne süüa kui kl 16 (kusjuures mu "hommik" on kl 7)

head isu. grill-rotid pidada õlle kõrvale head näkitseda olema, rääkisid kohalikud. minust jäi proovimata.

a kui rott ei sobi, siis saab süüa röstitud rohutirtse. testitud, täitsa söödavad.