www.militaar.net

Segan ennast korra siia detsibellide ja hertside vahele....

Mind ajab viimasel ajal närvi mingi uus hullus ja EU määrus/norm, et pudelikork peab jääma taara külge. Ka pärast tuumaplahvatust.
On selliseid "lahendusi" ja taarat, kus see vbl nii väga ei sega ja saab selle kusagile eest ära väänata, aga on selliseid, mis teevad otse taarast joomise... khmm... ütleme nii, et "huvitavaks".

Alates 2024. aastast peab kõikidel plastist joogipudelitel olema kork, mis jääb pärast avamist pudeli külge, nii näeb ette eurodirektiiv, vahendas «Aktuaalne kaamera».
https://majandus.postimees.ee/6833082/v ... deli-kulge

Näiteks piima, peti, keefiri, mahla jne tetrapakid, kus pole mingit ruumi taara küljes töllerdava korgi eest ära painutamiseks.
Nina, lõug või põsk on juues keefirise korgi sees mõnusalt. Keerad-väänad ta mõned isendi puhul kusagile nagu maha korraks, aga see junn tuleb BLÖNNDI tagasi sulle vastu nina.

Eemaldada saab mõnesid superkorkisid lihtsamalt, aga mõned vajavad sellist tugevamat füüsilist lähenemist ja enne operatsiooni klaasi suhkruvett.
Keerutades, katkudes ja rebides saab lõpuks midagi vbl kätte ja samal ajal kui retsid, lendab piima või mahla korgiaugust välja...
Ja siis on osadel veel sellised lahendused, et saad lõpuks korgi kätte, aga mingid krdi kaks teravat plastmassijunnisttraati jäävad ikka püsti sinna torkima. Neid saab siis ära juba kas kääridega või lõiketangidega. No või põletades.

Nagu lasteaed. Mulle meenuvad kohe laste kindad mis paelaga omavahel kinni seoti ja läbi varrukate aeti, et kindad käest võttes ära ei kaoks.
Järgmiseks on kohustuslik pudipõll.

Päris stiilne näeb see klapivõim välja . Meenutab esteetikalt 6. klassi poisi tööõpetuse tunnis tehtut, nats. Kindlasti hea asi, üldse ei vaidle, hoopis kisuks uue teema välja - vinüül vs CD. Sa Marvin kirjutasid, et vinüülikas seisab kõrval. Mul on neid ka ja kuulan ka, aga ma ütleks, et CD sound on ikka parem, kui vinüülikal. Mu teooria on, et vinüülika kambäki fenomen seisneb visuaalselt adutavas keerlavas plaadis, mitte, et selle sound parem oleks, kui kassetil, lindil või CD-l ja selles, et vinüülikaid kuulatakse, üldjuhul, läbi stereosüsteemi, mitte "sangast" nagu kassette või CD-sid. Kusjuures ka originaal kassetil, või ka poola vuffeloriginaal kassetil on normaalses kassettdekis mängides jumala hea saund. Seda on ka raske uskuda paljudel, kellel kogu kassettide kuulamine on käinud samsungi duubel "sangast". Või mis te arvate?
Ja, et teemas püsida - uusi CD-sid ename itaheta teha, kurat! Ongi vaid vinüülid ja striim.

Fucs kirjutas: ↑30 Mai, 2024 14:55
Mind ajab viimasel ajal närvi mingi uus hullus ja EU määrus/norm, et pudelikork peab jääma taara külge. Ka pärast tuumaplahvatust.
On selliseid "lahendusi" ja taarat, kus see vbl nii väga ei sega ja saab selle kusagile eest ära väänata, aga on selliseid, mis teevad otse taarast joomise... khmm... ütleme nii, et "huvitavaks".

Sa pole ainuke. Kül varsti tuleb mingi vidinas millega see korgiplänn sealt valutult minem läheb. Kogu asja juures on aga see hea omadus, et siis on nad kohe kindlasti eraldi. Enne keerasid üsna paljud selle ikkagi tagasi kui pakk/pudel tühjaks sai. Positiivse poole pealt on aga enamus igasugu mullijooke niivõrd sita maitsega, et neid ei taha enam üleüldse. Vihje on paki peal suurelt kirjas kah. Suhkruasendaja on selle nimi.

Korgiplönnide pärast olen ma hakanud jälle pussnuga vööl kandma. Ennemalt oli nuga ligi alates 2017 a kui Turu linnas tsurka inimestel kõrisid lõikas. Siis mingi aeg polnud seda kaasas ja nüüd olen uuesti kasutusse võtnud et neid plastikuid lõikuda.

Kusjuures osad korgid on sellised et kork tuleb lihtsalt ära ja lisaks saab ära rebida ka korgi all oleva riba et see joomist ei segaks. Näiteks Aura greibijook on sellise korgiga. Värska vee pudelil aga saab korgi küll ära väänata kuid jääb kaks teravat plastikut mis huuli lõhuvad. Nende tarvis ongi nuga kaasas.
Aga need ära lõigatud või rebitud tilbendised lendavad üle õla. Inimene on ju laisk ja kuhu neid panna?
Kui olid veel vana malli korgid mis joomist ei seganud siis ma keerasin korgi alati tagasi. Tühja pudelit oli niimoodi lihtsam transportida. Muidu aina tilk põhjas ja see valgub sealt auto istmele või kuhu iganes.

Laias laastus - vana korra ajal minu poolt plastikut loodusesse ei sattunud, uute korkidega see korki kinni hoidma pidav riba satub.

Korgikinnituse muudatus vajanuks pudelile 27 keeles kasutusõpetust paberkandjal kaasa . Ma hakkan juba harjuma, kõige õigem tundub olevat kork keerata kõrvale paremale, mitte ülesse ega alla.

Kassetikas A.D. 2024 üks sõna- Tanashin

Muidu mingi korralik vintage dekk, miks mitte. Lint igal juhul, mitte vinüül. 1/4" loomulikult parem kui kassett.

Soundi mõttes, 24 bitt lahtine wave, 48k. Kuuled seda, mida tahad kuulda. CD ei ole ideaalne formaat, aga kindlasti võimeline väga hästi kõlama. See, miks halb maine, on üldse mitte tehnilistest piirangutest.
Mis enda jaoks oli muigamise koht- vinüüli lõikajatel osadel käib sound vahepeal "digis". Ma ei viitsi viidet otsida aga sellest on ajuti räägitud analoog vs digi mahtrates.

Runkel kirjutas: ↑30 Mai, 2024 15:44 Korgikinnituse muudatus vajanuks pudelile 27 keeles kasutusõpetust paberkandjal kaasa . Ma hakkan juba harjuma, kõige õigem tundub olevat kork keerata kõrvale paremale, mitte ülesse ega alla.

Sellist võid väänata-keerata kuhu tahad aga ikka jalutab see sul näos ringi ja moll on piimane... no kui sa üldse oma suuga sinna ligi pääsed....

.


manuaal

Kuskil oli kirjutis selle kohta , palju selline "innovatsioon" maksma läks ja kuidas kokkuvõttes tekitati sellise ratsiga kahju .

Eks see ole tehtud sellel eesmärgil, et kork ekspluatatsiooni käigus kaotsi ei läheks.

Olles igasugu aktsioonide käigus käinud koristamas looduses ja tänavatel siis
Leidunud on hulga pudeleid aga kõik on korkidega
Ja eraldi korke ei leidu.
Ei saanud aru mis probleemi või kus seda nüüd lahendati.
Lisaks on nüüd korgi ehitus selline mis ei toimi korgina enam nii nagu vanasti.
Nt. Coca-cola kork kleebib kuidagi rohkem ja kangemalt kinni kui varem.

Kusjuures korgi tagasi peale keeramine on sellega kah keerulisemaks läinud... Oma arust keerasin veepudelil korgi kinni aga sattus ikkagi kerge nurga all olema ja vesi nirises vaikselt arvutikotti. Nüüd pigistan iga kord pudelit kontrolliks.

Some kirjutas: ↑30 Mai, 2024 20:14 Kusjuures korgi tagasi peale keeramine on sellega kah keerulisemaks läinud... Oma arust keerasin veepudelil korgi kinni aga sattus ikkagi kerge nurga all olema ja vesi nirises vaikselt arvutikotti. Nüüd pigistan iga kord pudelit kontrolliks.

Mul on krt teab mis ajast tekkinud harjumus algul korki valepidi keerata ja siis mingil hetkel saad aru, et vot nüüd enam ei ole viltu ja siis keerad kinni.

Tänapäeva inimesed on ära rikutud nende keeratavate korkidega. Ma enda noorust mäletan, siis viina pudelil oli selline nibuga kork, mis andis selge sõnumi - kui avad siis joo kohe ja kõik ära. Ja keegi ei nurisenud.

rahulikult,härrad. põhjakaru komme pole. varsti tuleb sündmus kus pakutakse hernesuppi: See ju kisendab pitsi viina järele

davidsoniharald kirjutas: ↑30 Mai, 2024 12:45

OLAVI kirjutas: ↑30 Mai, 2024 11:25

Omaette teemaks on kaasaegsetes (suurtes) hoonetes kasutatavate (soojustus)materjalide kokkuvajumine ja konstruktsioonide vastupidavus madalsageduslikule vibratsioonile suure helirõhu korral ja ka selle pärast piiratakse avaliku ruumide helispektrit.

Palun viidet sellele julgele väitele, et soojustusmaterialide kokkuvajumise pärast piiratakse avaliku ruumi helispektrit. Kust selline väide pärit on ja kus seda täpsemalt selliseid piiranguid rakendatakse?

Planeerisin klubihoonet ehitada kunagi aga kuna mu soov oli, et saalis oleks võimalik edastada täiuslikku tümakaspektrit korraliku helirõhuga, siis arhitektid arvutasid normidele vastava hoone ehitusmaksumuse ebamajanduslikult kalliks ja sinna paika see jäigi.
Tavasaundiga hoone ehitus oleks odavam tulnud.
Kehtivad küll normid helindamisele ja selle projekteerimisele aga kui palju neid järgitakse?
https://www.riigiteataja.ee/akt/163756? ... 20dB%20115

§ 9. Helivõimendussüsteemide helirõhu piirtasemed meelelahutuspaikades
(1) Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu piirtasemed meelelahutusasutustes (kino- ja kontserdisaalid ning vabaõhuüritused, tantsusaalid, diskoteegid, klubid, restoranid ja baarid) ei tohi ületada järgmisi arvsuurusi:
Helirõhu ekvivalenttase LpA,eq,T, dB 100
Helirõhu maksimaaltase LpAmax, dB 115

Eks ettenägelik omanik rakendab, kui talle tundub et ruumis tekkivate seisulainete resonants võib hoonet kahjustada.
Ka igas eramus ei ole mõistlik selliseid vibratsioone ja resonantse tekitada, kus betoonpõrand kõditab saapas olevat jalga ja riided selga.