www.militaar.net

Ei suuda välja lugeda, mis on selle konkreetse relva tehniline täpsus hea laskemoonaga, kuid olen sama tootja püssi näinud Eestis snaiprikursusel, oli osaleja isiklik relv kaliibris 308. Omanik ütles, et selle kaliibri praktilise laskekauguse ulatuses oli relv piisavalt täpne, ehk 1 MOA piires vabrikumoonaga.

223 kasutamine snaipripüssina on igati hea mõte, kui arvestab selle kaliibri piirangutega. 223 ja 5,56 NATO ei ole päris sama kaliiber, NATOkas on sutsu suurema padrunipesaga ja võib 223 relvas tõrke tekitada.

Kiire ja kerge kuul kaotab suhteliselt kiiresti oma energiat ja see piirab oluliselt praktilist laskekaugust. 400 m on veel vurtsu küll ja isegi 500 m, kuid peale seda läheb asi kiire languse teed. Plussiks on see, et kiire kuul jõuab kiiremini kohale, mis on tähtis liikuva sihtmärgi laskmisel. Lisaks on relv ja laskemoon kergemad ning sama kaalu juures jaksab rohkem padruneid kaasas kanda. Linnalahingus või sissile, kui eesmärgiks ei ole pikkade üle 600 m kauguste laskmine, igati asjalik variant. Raua pikkusest võtaksin mõned tollid maha ja sinna keeraksin korraliku summuti. See aitab lasku ja laskurit paremini varjata.

Unustada ei tohiks ka .22 kaliibrit, kui odavat, vaikset treeningvahendit ja miks mitte ka asendusrelva. Ega kui häda käes siis lastakse kõigest. Moon on odav ja sarnaneb oma ballistilistelt omadustelt väikestel kaugustel .308Win moonale. Mõtekas oleks õpetada noorkotkaid sellele relvale. Selguksid kohe võimalikud kandidaadid, kellest saaks ehk tulevikus TL-i kursuste kandidaate.

Leo kirjutas:223 kasutamine snaipripüssina on igati hea mõte, kui arvestab selle kaliibri piirangutega. 223 ja 5,56 NATO
ei ole päris sama kaliiber, NATOkas on sutsu suurema padrunipesaga ja võib 223 relvas tõrke tekitada.

Hea asi, et Leo kirjutas 5,56 NATO ja .223 Rem erinevusest.
Ma hakkasin uurima ja tõesti leidsin ühe olulise erinevuse.
See on, et .223 Rem vaba matka mõõt (leade) enne vinti algust on 0.085 tolli ja 5,56 NATO
see on 0.162 tolli. Lisaks 5,56 NATO kest on natukene paksem aga ääri mõõt on seesama.
See paksus ei ole oluline asi.

.223 Rem padrun võib kasutada 5,56 NATO püssis ilma probleemita.
Nüüd kui 5,56 NATO padrun kasutatakse .223 Rem püssis, nii võib olla probleem,
aga ei vältimatu. Kui on lühik ja kerge kuul, tõenäoliselt pole probleemi, kunas kuul ei ulatu vinti algusele.
Niimoodi surve ei tõuse kambris liiga kõrgeks.
Kui on pikk ja raske kuul 5,56 NATO padrunis, nii kuul ehk ulatub vinti algusele ja takistab
natukene ja surve võib tõusta kõrgeks.
Internetist leidsin ka selliseid arvamusi, et pole midagi probleemi selles asjas,
ja et pole pikal ajal ja suure padrunide kulutuse järgi olnud midagi kahju.

Mingi vintpüss võib olla valmistatud selle moodi, et molemad padrunid sobivad.
Normaalselt 5,56 NATO padruneid pole tsivilistile müügil.
Ainult sõjaajal ehk kasutatakse 5,56 NATO padruni .223 Rem püssis.
Vähemalt rahuajal peaks kasutada ainult .223 Rem padruneid .223 Rem vintpüssis.

Kas Leo oled nõus tema teadega?

ruger kirjutas:Unustada ei tohiks ka .22 kaliibrit, kui odavat, vaikset treeningvahendit ja miks mitte ka asendusrelva. Ega kui häda käes siis lastakse kõigest. Selguksid kohe võimalikud kandidaadid, kellest saaks ehk tulevikus TL-i kursuste kandidaate.

Ideena väga õige, sest snaiper, kes suudab 100-150 m pealt 22 LR relvaga tikutopsi tabada ning oskab mõõta kaugusi ja teha sihikuparandusi 10 m intervalliga, suudab ka täiskaliibrilise relva praktilise laskekauguse piires tabada. 22 LR kasutatakse ka snaiprite baasväljaõppeks, kuid see on peamiselt instruktorite ja õpilaste oma initsiatiiv. Kaitse Kodus on ka seda kaliibrit täpsuspüssina käsitletud. Mina ei laseks üldse SN kursusele võitlejat, kes ei suuda 22 LR alla 1 MOA lasta. Täna lasketesti ei tehta (ametlikult) ja laskeoskus on enamike väljalangenute komistuskiviks (mitteametlikult).

Untole. Äärmuslike mõõtmetega või natuke erinevate mõõtmetega padrunid ja kuulid tekitavad kindlasti probleeme, kui neid poolvägisi suure jõuga padrunipesasse surutakse. Näiteks pressitakse pikem ja jämedam kuul padrunipesasse ja kuul surutakse samal ajal üle normi padrunipesa sisse. Esiteks on kuuli ja vindi hõõrdumine liiga tugev ja teiseks on padrunirõhk liiga suur. Nii võibki kuul rauda kinni jääda või padrunikest rebeneda, mis on suur probleem. Laskemoona järelevedu snaipritele kriisi tingimustes on üldse väga kahtlane, sest enamik snaipreid on kusagil luurerühmade või võitlusgruppide juures tagalast eemal ning arvestavad ainult selle laskemoonaga, mis on endal ja üksusel kaasas. Isegi USA snaipritel Afgaanis lõppes 308 SN moon otsa kibedamate lahingute ajal ja pidid tavalise kuulipildujamoonaga laskma ajutiselt. Ja US Army ongi üks suur logistikakonvoi, millel on eesotsas natuke lahingüksuseid. EKJ logistika köhib verd RA ülesannetega, ma üldse ei arvestaks sellega suurema sõja ajal või peale esimest Iskanderi tulelööki sõjaväeosade ja ladude pihta.

Snaiper ei pea väga palju padruneid kaasas kandma, sest kui neid mõistlikult kasutada, on ka 100 padrunit 70% tabavusega 70 haavatud ja tapetud vastast. Niipalju jõuab iga snaiper kaasas kanda, lisaks 50-60 padrunit vaatleja ja 20 igale teisele võitlejale või igasse peidikusse. Enne saab sõda otsa, kui need padrunid otsa lõppevad.

.223 Rem versus 5,56 NATO veel ühe korda natukene täpsem.

Kesti mööted on praktiliselt samad.
Kui .223 Rem kambri on mõõdistatud kitsalt, 5,56 NATO padrun ehk ei mahu lihtsalt kambrisse,
selle pärast, et tolerantsus valmistamises pole null.
Militaaripüsside kambrid mõõdistatakse avaremiks, et see töötab ka räpasena.
5,56 püssirohu määr on normaalselt natukene suurem.
Selle pärast rõhk kambris tuleb suuremaks.
Ka need on tugevamad ja kestavad kõrgema rõhu.
5,56 NATO rõhk on umbes 20 % suurem kui .223 Rem.
5,56 NATO kuul on pikem ja eriti spetsiaalsed padrunid võib olla pikemad.
Pikk kuul võib ulatuda kuni vinti algusele ja takistab ehk natukene.
Ka leade (ylimenokartio) ja vaba matk vinti algusele on erinev (0.085 tolli ja 0.162 tolli).
SAAMI standardi ja 5,56 NATO mõõdistused on alla.

On olemas standardi mõõdistus, mis annab kasutada mõlemad padrunid.
See on Wylde kamber mõõdistus.
Siin on leade suurem kui .223 Rem'is

Kokkuvõte lõpuks, kui tahad uurida, kas võid lasta sõjaajal .223 Rem vintpüssil 5,56 NATO padruneid:
Kas sinu vintpüssi kambris on Wylde mõõdistus? Kui on, OK
Kas vintpüssi valmistaja lubab seda? Kui lubab, OK.
Kas padrun ei mahu kambrisse ilma jõudu kasutamist? Ära kasuta.
Kas kuul on lühik? Paremini sobib.

Nagu Leo kirjutas, snaiper laseb sõjas harva, nii padrunide kasutus on vähe.
Pole soovitav lasta .223 Rem vintpüssiga 5,56 NATO padruneid.
Parem on, et ostakse juba rahuajal enne sõda piisavalt padruneid oma .223 Rem jaoks.
1000 tükki ehk on piisavalt. See tekeb alla 1000 euri. Odav sõda !
Kui pihtamise tõenäolisus on, Leo kirjutas 70 %, nii tulemus sõjas oleks 700 maha lastud.
Rohkem kui Simo Häyhä'l.

Soovitav maksimi kuuli kaal eri vinti suhele:
suhe / kaal
1:14 --- 55gr
1:12 --- 65gr
1:9 --- 73gr
1:8 --- 80gr
1:7 --- 90gr
Niimoodi minu .223 Rem võiks kasutada max 65gr kuuli (4,2g).

Unto Pulkkinen kirjutas:.223 Rem versus 5,56 NATO veel ühe korda natukene täpsem.

Kesti mööted on praktiliselt samad.
Kui .223 Rem kambri on mõõdistatud kitsalt, 5,56 NATO padrun ehk ei mahu lihtsalt kambrisse,
selle pärast, et tolerantsus valmistamises pole null.
Militaaripüsside kambrid mõõdistatakse avaremiks, et see töötab ka räpasena.
5,56 püssirohu määr on normaalselt natukene suurem.
Selle pärast rõhk kambris tuleb suuremaks.
Ka need on tugevamad ja kestavad kõrgema rõhu.
5,56 NATO rõhk on umbes 20 % suurem kui .223 Rem.
5,56 NATO kuul on pikem ja eriti spetsiaalsed padrunid võib olla pikemad.
Pikk kuul võib ulatuda kuni vinti algusele ja takistab ehk natukene.
Ka leade (ylimenokartio) ja vaba matk vinti algusele on erinev (0.085 tolli ja 0.162 tolli).
SAAMI standardi ja 5,56 NATO mõõdistused on alla.

On olemas standardi mõõdistus, mis annab kasutada mõlemad padrunid.
See on Wylde kamber mõõdistus.
Siin on leade suurem kui .223 Rem'is

Kokkuvõte lõpuks, kui tahad uurida, kas võid lasta sõjaajal .223 Rem vintpüssil 5,56 NATO padruneid:
Kas sinu vintpüssi kambris on Wylde mõõdistus? Kui on, OK
Kas vintpüssi valmistaja lubab seda? Kui lubab, OK.
Kas padrun ei mahu kambrisse ilma jõudu kasutamist? Ära kasuta.
Kas kuul on lühik? Paremini sobib.

Nagu Leo kirjutas, snaiper laseb sõjas harva, nii padrunide kasutus on vähe.
Pole soovitav lasta .223 Rem vintpüssiga 5,56 NATO padruneid.
Parem on, et ostakse juba rahuajal enne sõda piisavalt padruneid oma .223 Rem jaoks.
1000 tükki ehk on piisavalt. See tekeb alla 1000 euri. Odav sõda !
Kui pihtamise tõenäolisus on, Leo kirjutas 70 %, nii tulemus sõjas oleks 700 maha lastud.
Rohkem kui Simo Häyhä'l.

Soovitav maksimi kuuli kaal eri vinti suhele:
suhe / kaal
1:14 --- 55gr
1:12 --- 65gr
1:9 --- 73gr
1:8 --- 80gr
1:7 --- 90gr
Niimoodi minu .223 Rem võiks kasutada max 65gr kuuli (4,2g).

Mis juhtub lasu hetkel vintrauas...kui kuul on lühik? Sobib paremini milleks?

ATN tootnud huvitava vidina-öövaatlusvõimekusega binokli, mis omab veel, 4-16x suurusega optikat, laserkaugusmõõtjat, FULL HD pildi-videosalvestusvõimekust, GPS-i jne..
Hind iseenesest ka väga huvitav-479 dollarit Ameerikas.
http://www.atncorp.com/atn-bino-x-hd-4x-super

Huvitav riistapuu, mis teeb koike, tekib kysimus, kui palju sellest päriselt kasu oleks. Kui keegi hangib, siis iseseisvalt voi kodukandi KLiga metsa testima, siis on selge, kas on asjalik riist. Senised kogemused odavama otsa aparaatidega ei ole eriti julgustavad.

seal on ju: IR illuminator range 300 yards
seega näib et infrapunavalgusti on juures... mida see tähendab, teab igaüks ise.
soojussihiku/vaatlusseadmega siiski ei võistle.
samas võib ka vaadata YUKON Photon digisihikuid, kinnituvad tavalistele optikarõngastele, lätis täiesti letimüügis: http://gunmarket.eu/en/optical-devices- ... iflescopes

Tundub selline matkasellile mõeldud aparaat olema, millega hea kodustele digifotosid saata vahvatest kohtadest. IR valgusti valgustab kuni 300 yardi kaugusele. Kui seda sõjas kasutada ja vastasel on samuti NV, siis see väga tervislik ei ole. KJ kasutusel olevat PVS14 öise nägemise seadmel on ka IR valgusti peal, kuid seda õpetatakse kasutama ainult äärmise häda korral lühikeste tsüklitena ja siis kohe positsiooni vahetama, näiteks pimedas majas, kus täiesti puudub kuuvalgus vms looduslik taustavalgus. Ainult hullumeelne jalutab pimedas metsas ringi IR valgustiga.

Reklaamitaoline uudis USA snaiprivõistlustelt raporteerib kompaktse kaugusmõõtja kasutamisest esikolmiku poolt. Hind 8000.- usd.

http://soldiersystems.net/2016/04/26/us ... ox-raptar/

Spuhri saidil ilus pilt ligi 999.- maksvast, mis paistab rahuldavat .308 laskureid.

https://www.instagram.com/p/BEmkHz5khw_/?taken-by=spuhr
https://www.store.silencerco.com/produc ... 2534947652

sammal.habe kirjutas:seal on ju: IR illuminator range 300 yards
seega näib et infrapunavalgusti on juures... mida see tähendab, teab igaüks ise.
soojussihiku/vaatlusseadmega siiski ei võistle.
samas võib ka vaadata YUKON Photon digisihikuid, kinnituvad tavalistele optikarõngastele, lätis täiesti letimüügis: http://gunmarket.eu/en/optical-devices- ... iflescopes

Huvitav - öövaatlus sihikud ei ole tsiviilis lubatud. Kas digitaalsed sihikud on? Peast mäletan, et kuni gen1 öövaatlusmonokkel oli lubatud. Gen 2 ja üles keelatud. Kas ja kuidas uusi digitaalseid seadmeid regullitakse ja hinnatakse?

Bjorn kirjutas:

sammal.habe kirjutas:seal on ju: IR illuminator range 300 yards
seega näib et infrapunavalgusti on juures... mida see tähendab, teab igaüks ise.
soojussihiku/vaatlusseadmega siiski ei võistle.
samas võib ka vaadata YUKON Photon digisihikuid, kinnituvad tavalistele optikarõngastele, lätis täiesti letimüügis: http://gunmarket.eu/en/optical-devices- ... iflescopes

Huvitav - öövaatlus sihikud ei ole tsiviilis lubatud. Kas digitaalsed sihikud on? Peast mäletan, et kuni gen1 öövaatlusmonokkel oli lubatud. Gen 2 ja üles keelatud. Kas ja kuidas uusi digitaalseid seadmeid regullitakse ja hinnatakse?

Relvaseadus ütleb: Öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihik on tsiviilkäibes keelatud.

Sealt loen välja, et nii öövaatlussihikud kui ka mingid digitaalsed sihikud (kujutise muundur ja elektrooniline võimendus) on keelatud

vaadake veel kord järele, sherlockid. viidatud oli Läti relvapoele. seal on nad lubatud. nagu ka paljudes teistes EL riikides.