Re: Naised sõjaväes :)
Postitatud: 17 Juun, 2013 12:44
Kuulge! Kui te siin oma lihasmasse ja laiusi-pikkusi arvestades riigikaitses kasutatavuse aspektist vaagite, siis võiksid ju mõningad Indo-Hiina riigid, kus kodanikkonna füüsilised parameetri tunduvalt madalamad keskmise valge rassi vastavatest näitajatest on, tõenäoliselt hoopistükki ilma relvajõududeta olla, sest seal polegi meie matšodele vastavaid isendeid olemas.
Aga näe, ei ole mitte. Ju siis nad lihtsalt nii l...d ja harimatud on ja ei tea, et teatavast mõõdust alla-ülespoole pole riigikaitse lihtsalt enam võimalik. Vaimne piiratus, noh!
Miks siis nii eriliselt RAEVUKAS see minu arusaam ikka on, et riik saab ja peaks kasutama ning kasutab oma olemasolu-kultuuriruumi säilitamiseks KOGU oma kodanikkonda? Ja kodanikkond teadupärast jaguneb kahesooliseks ca. 50% kumbagi.
(RAEVUKUS eeldab ülevoolavaid emotsioone, kuid - neid pole mul antud küsimuse kommenteerimisel mitte. Ainult faktid, ainult faktid, kamraadid.
)
Aga naljakas on küll, kui naisinimeste puhul loetakse teatavaid võimekusi ekstreemseteks eranditeks ja samas meesinimeste puhul samu võimekusi 100%-liselt olemasolevateks. Pole sellel meesinimeste 50%-l kah mitte kõigil neid võimekusi. Kui keskmiselt võtta, siis võib tõepoolest olla vaid nii, et need või teised võimekused on suurema või väiksema ülekaaluga iseloomulikud sellest või teisest soost inimestele.
Ja pealegi! Sõjaväeteenistus EI OLE AINULT ERIÜKSUSED, kus tõepoolest on võib-olla hinnanguparameetriks just taolised omadused, mis valdavalt (kuid mitte ainult) meessugupoolselt enamarenenud on. Või motoriseerimata jalaväeallüksus. Või ... Või ... Aga kuidas suhtuda siis taolistesse füsioloogilistesse ja konstruktiivsetesse soospetsiifilistesse omadustesse, millistest siin juttu ei tehtud, kuid mis samuti võitlejate väärtustamisel äärmiselt olulised on. Näiteks organismi elulisus ja vastupanuvõime verekaotusele ning negatiivsetele keskkonnatingimustele, misugused omadused KESKMISEL naisinimesel mehi ületavad on? Või KESKMISE naisinimese keha madalam raskuskese, mis annab talle juba konstruktiivselt parema tasakaalu? Või siis keskmise naisinimese keha parem painduvusvõime ja kiiruslikud omadused liigutustes? Jne. jne. Ei välista ju vastavates parameetrites allajäämine naispoolele meeste riigikaitselist rakendatatvust mitte?
Jumalast naeruväärne arutelu tegelikult. Ei saagi aru, mida siin mõni matšopoiss omaarust ära tõestada tahab. On siis keegi üleüldse miskit sarnast väitnud, et mehed ja naised ühesugused on? Mis mõttes? Iseenesest mõistetavalt mitte. Samuti ei saa väita, et mehed omavahel täiesti sarnased on (va. teatavate kehaväliste ripatsite osas, missugused aga lahingulise rakenduses tähtsust ei oma). Noh, vähemalt mitte nende parameetrite osas, missuguseid siin justkui primaarseteks peeti. Üks indiviid on kõlbulik sellele, teine teisele ja kolmas kolmandale ametikohale. Ja nii ongi.
See, et meil siin kunstlikult mingi peast ja jalust nõtrade beibede (ja mitte ainult beibede, Ken´id on kah laiutama hakanud) põlvkond välja kasvanud on, pole küll kohe kuidagi mitte objektiivsetest lähteandmetest ja füsioloogilistest eripäradest tulenev fenomen. Õpitud abitus on selle asja nimi. Ja kultiveeritakse seda ikka meie endi poolt. Üks pool seepärast, et nii ollakse harjunud ja nii on ka endale lihtsam-kergem-vastutustundevabam, teine pool aga oma primitiivmatšolikkusest pungil suurest EGO`st kannustatud pseudoüleolekutundest tulenevalt. Ja nii nad välja suridki.
Aga lühidalt! Riik kasutab (EV-s PEAKS kasutama) enese immuunsüsteemis-Kaitseväes oma KÕIKI kodanikke (nii mehi, kui naisi) vastavalt nende erinevatele võimetele, eeldustele ja muudele omadustele (haridus, motiveeritus, initsiatiiv, jalanumber, kehakaal jne., jne.). Ametikohti riigikaitses on olemas seinast-seina. Riigikaitsja-sõduri BAASteadmised ja -oskused peavad olema igaühel.
See, et ajateenistuse läbivad KÕIK kodanikud pole (prmitiivsest mõtlemisest lähtudes) oluline mitte ainult sõjalise võimekuse tõstmise aspektist, vaid see on riigi, kui sellise, seisukohast oluline ka kui üks peamine kodanikkonna ühtekuuluvustunde ja sidususe looja. Oma riigi tunde looja. Need viimased on aga meie praeguses ühiskonnas ilmselt eksistentsiks ebapiisavas kontsentratsioonis kodanikkonda iseloomustavad omadused. Seega on meie demokraatias valik meie käes. (Või kahtleb keegi meie demokraatlikus elukorralduses?) Kas rakendame riigikaitsesse KOGU kodanikkonna ja saavutame ühtse ja oma riiki austava ning kaitsva kodanikkonna, või tõmbame mõnede supermatšode suurte EGOde meeleheaks OMA riigile "vee peale"? Mingu või riik, peaasi, et mehelik (pseudo)EGO riivatud ei saaks! Tegelikult on tegu just nimelt pseudoprobleemiga, ehk siis - probleemi polegi. On lihtsalt mõnede meeste piiratud ja rigiidne mõtlemisvõime, ning vaimne võimetus oma kivistunud arhhailistest mõttemallidest väljaspool elu näha.
P.S.
Pean tunnistama, et kuuldes Norras ettevõetud KÕIGI kodanike ajateenistuskohustusest, tekkis mul isegi juba mingi lootus, et äkki polegi Läänemaailmaga veel kõik ühel pool. Et ei kavatse ka põhjamaised viikingid veel niisama lihtsalt lahingu ja vastupanuta ajaloo hämarustesse hääbuda.
Ja pole vaja siin kaagutada, et ka seal läbivad ajateenistuse vaid nii ja niipaljud. Tähtis on , et see kord seaduslik on ning - kõik on arendatav.
Igatahes tuleb nentida, et Norra teguviis on ka Euroopa valges maailmas tõeliselt revolutsiooniline. Enne võisid ikka (ka meil) asjapulgad ennast igati õigustanud Iisraeli sõjaväeteenistuse praktikat eirata apelleerides selle mingisse üüratult võõrasse kultuuriruumi kuuluvusega (kuigi ka see riik tegelikkuse euroopaliku elulaadi enklaav Aasia piiril on), kuid nüüd ...
Ja uskuge mind - kui Euroopa kultuur (millele me nii uhked oleme!) ei taha mitte vabatahtlikult, ilma igasuguse vastupanuta IDA lagendikelt ja LÕUNA kõrbetest lähtuvale invasioonile alla anda, siis ... Mida varem, seda parem, sest muidu võime lihtsalt ühel heal päeval avastada, et - juba hilja. 
Miks siis nii eriliselt RAEVUKAS see minu arusaam ikka on, et riik saab ja peaks kasutama ning kasutab oma olemasolu-kultuuriruumi säilitamiseks KOGU oma kodanikkonda? Ja kodanikkond teadupärast jaguneb kahesooliseks ca. 50% kumbagi.
(RAEVUKUS eeldab ülevoolavaid emotsioone, kuid - neid pole mul antud küsimuse kommenteerimisel mitte. Ainult faktid, ainult faktid, kamraadid.
Aga naljakas on küll, kui naisinimeste puhul loetakse teatavaid võimekusi ekstreemseteks eranditeks ja samas meesinimeste puhul samu võimekusi 100%-liselt olemasolevateks. Pole sellel meesinimeste 50%-l kah mitte kõigil neid võimekusi. Kui keskmiselt võtta, siis võib tõepoolest olla vaid nii, et need või teised võimekused on suurema või väiksema ülekaaluga iseloomulikud sellest või teisest soost inimestele.
Ja pealegi! Sõjaväeteenistus EI OLE AINULT ERIÜKSUSED, kus tõepoolest on võib-olla hinnanguparameetriks just taolised omadused, mis valdavalt (kuid mitte ainult) meessugupoolselt enamarenenud on. Või motoriseerimata jalaväeallüksus. Või ... Või ... Aga kuidas suhtuda siis taolistesse füsioloogilistesse ja konstruktiivsetesse soospetsiifilistesse omadustesse, millistest siin juttu ei tehtud, kuid mis samuti võitlejate väärtustamisel äärmiselt olulised on. Näiteks organismi elulisus ja vastupanuvõime verekaotusele ning negatiivsetele keskkonnatingimustele, misugused omadused KESKMISEL naisinimesel mehi ületavad on? Või KESKMISE naisinimese keha madalam raskuskese, mis annab talle juba konstruktiivselt parema tasakaalu? Või siis keskmise naisinimese keha parem painduvusvõime ja kiiruslikud omadused liigutustes? Jne. jne. Ei välista ju vastavates parameetrites allajäämine naispoolele meeste riigikaitselist rakendatatvust mitte?
Jumalast naeruväärne arutelu tegelikult. Ei saagi aru, mida siin mõni matšopoiss omaarust ära tõestada tahab. On siis keegi üleüldse miskit sarnast väitnud, et mehed ja naised ühesugused on? Mis mõttes? Iseenesest mõistetavalt mitte. Samuti ei saa väita, et mehed omavahel täiesti sarnased on (va. teatavate kehaväliste ripatsite osas, missugused aga lahingulise rakenduses tähtsust ei oma). Noh, vähemalt mitte nende parameetrite osas, missuguseid siin justkui primaarseteks peeti. Üks indiviid on kõlbulik sellele, teine teisele ja kolmas kolmandale ametikohale. Ja nii ongi.
See, et meil siin kunstlikult mingi peast ja jalust nõtrade beibede (ja mitte ainult beibede, Ken´id on kah laiutama hakanud) põlvkond välja kasvanud on, pole küll kohe kuidagi mitte objektiivsetest lähteandmetest ja füsioloogilistest eripäradest tulenev fenomen. Õpitud abitus on selle asja nimi. Ja kultiveeritakse seda ikka meie endi poolt. Üks pool seepärast, et nii ollakse harjunud ja nii on ka endale lihtsam-kergem-vastutustundevabam, teine pool aga oma primitiivmatšolikkusest pungil suurest EGO`st kannustatud pseudoüleolekutundest tulenevalt. Ja nii nad välja suridki.
Aga lühidalt! Riik kasutab (EV-s PEAKS kasutama) enese immuunsüsteemis-Kaitseväes oma KÕIKI kodanikke (nii mehi, kui naisi) vastavalt nende erinevatele võimetele, eeldustele ja muudele omadustele (haridus, motiveeritus, initsiatiiv, jalanumber, kehakaal jne., jne.). Ametikohti riigikaitses on olemas seinast-seina. Riigikaitsja-sõduri BAASteadmised ja -oskused peavad olema igaühel.
See, et ajateenistuse läbivad KÕIK kodanikud pole (prmitiivsest mõtlemisest lähtudes) oluline mitte ainult sõjalise võimekuse tõstmise aspektist, vaid see on riigi, kui sellise, seisukohast oluline ka kui üks peamine kodanikkonna ühtekuuluvustunde ja sidususe looja. Oma riigi tunde looja. Need viimased on aga meie praeguses ühiskonnas ilmselt eksistentsiks ebapiisavas kontsentratsioonis kodanikkonda iseloomustavad omadused. Seega on meie demokraatias valik meie käes. (Või kahtleb keegi meie demokraatlikus elukorralduses?) Kas rakendame riigikaitsesse KOGU kodanikkonna ja saavutame ühtse ja oma riiki austava ning kaitsva kodanikkonna, või tõmbame mõnede supermatšode suurte EGOde meeleheaks OMA riigile "vee peale"? Mingu või riik, peaasi, et mehelik (pseudo)EGO riivatud ei saaks! Tegelikult on tegu just nimelt pseudoprobleemiga, ehk siis - probleemi polegi. On lihtsalt mõnede meeste piiratud ja rigiidne mõtlemisvõime, ning vaimne võimetus oma kivistunud arhhailistest mõttemallidest väljaspool elu näha.
P.S.
Pean tunnistama, et kuuldes Norras ettevõetud KÕIGI kodanike ajateenistuskohustusest, tekkis mul isegi juba mingi lootus, et äkki polegi Läänemaailmaga veel kõik ühel pool. Et ei kavatse ka põhjamaised viikingid veel niisama lihtsalt lahingu ja vastupanuta ajaloo hämarustesse hääbuda.
Ja pole vaja siin kaagutada, et ka seal läbivad ajateenistuse vaid nii ja niipaljud. Tähtis on , et see kord seaduslik on ning - kõik on arendatav.
Igatahes tuleb nentida, et Norra teguviis on ka Euroopa valges maailmas tõeliselt revolutsiooniline. Enne võisid ikka (ka meil) asjapulgad ennast igati õigustanud Iisraeli sõjaväeteenistuse praktikat eirata apelleerides selle mingisse üüratult võõrasse kultuuriruumi kuuluvusega (kuigi ka see riik tegelikkuse euroopaliku elulaadi enklaav Aasia piiril on), kuid nüüd ...