Eesti helikopterid

[kaur3]

In September 2010, required DSCA arms sale notifications announced a possible Swedish buy of up to 15 UH-60M Black Hawk helicopters, plus side items like engines, defensive systems, and support, for up to $546 million. Their mission? Combat Search And Rescue & MEDEVAC missions in Afghanistan.

The announcement was surprising, because Sweden already flies the UH-60M’s main competitor – NHI’s NH90 TTH. Sweden’s 13 machines were even ordered in a “high cabin” configuration that’s especially well suited to combat search and rescue and MEDEVAC operations, and Eurocopter had unveiled a German NH90-TTH MEDEVAC kit on June 4/10.

http://www.defenseindustrydaily.com/Swe ... VAC-06857/

[Lemet]

Huvitav, et teistes allikates on tehingu hind märksa suurem. Tükihindades teeb see siis 36,4 miljonit USD vrs. 50,3 miljonit USD masina kohta.

Although the final cost has not been reported the government has allocated 4.7 billion kronor ($755 million) for new helicopters.

http://www.thelocal.se/33110/20110409/

http://www.defense-aerospace.com/articl ... hawks.html

[vk1]

Huvitav, et teistes allikates on tehingu hind märksa suurem. Tükihindades teeb see siis 36,4 miljonit USD vrs. 50,3 miljonit USD masina kohta.

Although the final cost has not been reported the government has allocated 4.7 billion kronor ($755 million) for new helicopters.

http://www.thelocal.se/33110/20110409/

http://www.defense-aerospace.com/articl ... hawks.html

suurema summa sees on 3 aasta opereerimiskulud (ja ka missioonikulud?)

see NH-90 tundub paras pigilind olevat küll, soomlased ja rootslased valivad juba asenduskopterit. AW-139-l on aga militaarvend, AW-149 - lihtsam ja veidi odavam, kui NH-90, samas sobituvad süsteemid 139-ga. eks see vast meile pakutaksegi? masin klassi poolest ongi selline UH-1 asenduse sihtgrupile rihitud.

[A4]

Mõtlesin, et ei hakka sellele asjale siin reageerima. Kuid nähes, kuidas Hvostovi reaalsest elust kohati üsna palju lahknevad spekulatsioonid hakkavad kasvõi siin foorumis juba oma elu elama ning kuidas kõiki Hvostovi kontrollimata väiteid jälle absoluutse tõe pähe võetakse, haaras käsi siiski klaviatuuri järele.

Sellest, milleks neid koptereid minu arvates vaja läheb, olen ma ühes kohas juba kirjutanud. Diskussioon selle üle, kas neid pille on vaja või mitte, on iseenesest normaalne ja teretulnud, kuid mitte sellises vormis ja sellise „kvaliteediga“ nagu seda peab Hvostov.

Põhimõtteliselt viskas Hvostov paari tõese fakti kõrval õhku palju suurema hulka valeväiteid, pooltõdesid ja spekulatsioone:

1. „Hakkab saabuma aeg, kui hakatakse otsustama kopterite ostmist ning puudu on vaid Laaneotsa allkiri.“ Kopterid olid ilusti ja avalikult (koos konkreetsete põhjendustega, millest Hvostov rahulikult mööda läheb) sees kolm aastat tagasi koostatud SKAK-is. SKAK-il on Laaneotsa allkiri ilusti all ja rohkem polegi vaja. Iseküsimus on kopterihanke ajatamine 10-aastase ajatsükli jooksul, aga ka antud juhul ei ole see hange minu teada veel lähi-aastate küsimus.

2. „Õhus olevat Eurocopter NH90“. Kahtlen selles väites, sest sedasorti hanke puhul korraldtakse ikkagi mitme pakkujaga hange parima kvaliteedi ja hinna saamiseks. Pealegi vähendavad NH90 seni esinenud probleemid teistes riikides ilmselgelt selle pilli atraktiivsust meie hankijate jaoks, kuna meil on seni olnud kirjutamata reegliks see, et hangitakse juba mõnda aega seeriatootmises olnud, läbiproovitud ja läbikatsetatud masinaid, mitte aga tutt-uusi prototüüpe, kust alles alustatakse lastehaiguste väljajuurimist.

3. „Koptereid on vaja selleks, et Õhuväel ka „metalli ja mootoreid“ sisaldav suurhange oleks.“ Sellist lamedat väidet, mis sisuliselt alandab kõik meie kaitseväelased mingiteks tehno- või relvapededeks, ei püüa Hvostov isegi kuidagi sisuliselt põhjendada või argumenteerida.

4. Teine oletus: kusagilt on saadetud meile nõuded, mille sisuks on Eesti taevas allatulistatud NATO lendurite päästeoperatsiooni tagamine suuremas mahus, kui praegu on võimalik Piirivalve lennusalga masinatega. Sellise „oletuse“ oleks võinud kas varem ajakirjanduses ilmunud artiklitest, SKAK-ist või otse Kaminast järele kontrollida ja vähemalt antud juhul oleks oletusest saanud fakt.

5. Neljas oletus: koptereid on vaja Afganistani (või järgmisse missioonipiirkonda) saatmiseks, et muutuda sel moel rahvusvaheliselt natuke märgatavamaks kui me seda praegu oleme. See nüüd oletuseks jääbki, sest keegi ilmselt ei hakka nii väikese kopteripargi puhul ühte „lindu“ kuskile missioonile saatma. Kui Hvostov oleks vaevunud küsima, oleks talle kaminast ilmselt selgitatud, et EKV põhimõtteliselt ei arenda enam välja ühtegi uut suurt võimet pelgalt välismissioonide huve silmas pidades, pigem vastupidi – missioonidel osaletakse sellega, mis juba „esmase iseseisva“ tarbeks on välja arendatud.

6. Kopterifirmade müügimehed käivad meie otsustajatega lõunasöökidel. Kui ka käivad (milles ma eriti kindel ei ole), siis oleks sama soojaga võinud kaminast juurde uurida, kui paljud soomustehnika müüjad meie ametnikega kohtumas käivad; või millisel määral müttavad meie kaitseväelased ja ametnikud know-how saamiseks ringi mööda välismaiseid tankodroome, hooldushalle, soomusvägede koole ja mahakantava soomustehnika seisuplatse. Sellisel juhul oleks võibolla avanenud natukene reaalsem pilt selle kohta, mida meil täna prioriteediks peetakse ja mida mitte. Aga kuna Hvostovi maailmapildiga selline info kohe mitte kuidagi ei ühildu, siis tema artiklitest me selle kohta ei saa ilmselt ka kunagi lugeda.

7. „Miljard krooni on kole suur raha, mis on järjekordne löök esmase iseseisva kaitsevõime vastu jne.“ Võrreldes kogu 10-aastaseks perioodiks planeeritud hankesummadega on see miljard nagu tilk meres ega mõjuta eriliselt ühtegi teist programmi. Ka võrreldes kolme ülejäänud SKAK-i suurprogrammiga (side ja luure, keskmaa-ÕT ja soomusvõime) on kopterid ilmselgelt kõige odavam projekt.

Pöörake tähelepanu, kui palju esineb Hvostovi artiklis sõnu „räägitakse“, „pakutakse“, „kuuldavasti“, „oletus“ – stiililiselt juba umbes nagu Tiit Madissoni kirjatükid. Selles point ongi – kui Hvostov oleks seda artiklit läinud pakkuma uudisloo või analüüsi sildi all, siis oleks ta ilmselt välja visatud mitte ainult EE toimetuse uksest, vaid ka Tartu Ülikooli žurnalistikakateedri esimeselt kursuse loengust. Sest väited on kontrollimata, puuduvad selged viited nii ametlikele kui anonüümsetele allikatele, vastaspoolele ehk „kamina kahjuritele“ pole üldse vastulauseks või kommentaariks ruumi antud. Aga „arvamusloo“ või „kolumni“ sildi all võib meil paraku avaldada ükskõik, mida pähe kargab.

Ärge saage minust valesti aru. Ma pean lugu paljudest Hvostovi välispoliitilistest ja kainestavatest mõtisklustest ning headmeelt tuleks tunda kasvõi selle üle, et vähemalt veel leidub üksikuid ajakirjanikke, kes riigikaitse sisuliste teemade üle veel huvi tunnevad. Kuid paraku ei tule mulle pähe ühtegi teist Eesti väljaannet või ajakirjanikku, kes viimaste aastate jooksul oleks „tõsise uuriva ajakirjanduse“ sildi all avalikku ruumi paisanud sedavõrd palju täiesti valesid või vähemalt vigaseid ja kontrollimata väiteid Eesti riigikaitse kohta. Nagu näiteks ka väited Fukujama raamatutest kamina ametnike öölaual, kogu EKV mob-varude koondamisest Vene piiri äärde, sellest, et EKV-s mittekeegi väljaõppega ei tegele ja Roosimäe intervjuust koorunud teooriaga, et kaitseväelasi polnud kunagi hangete korraldamisse kaasatud. Ma olen mitmetele nendele elementaarsetele lollustele siin foorumis ka varem tähelepanu pööranud ja minu jaoks on nendest piisavalt, et diskrediteerida Hvostovi nii „aasta ajakirjaniku“ kui ka „riigikaitsespetsialistina“.

Seetõttu võiks teinekord sisuliselt vaadata Hvostovi väidete taha, hinnata, kas neid on kuidagi kontrollitud ja seejärel suhtuma natuke suurema kriitikameelega nende „tõdede“ suhtes.

[Lemet]

Võrreldes kogu 10-aastaseks perioodiks planeeritud hankesummadega on see miljard nagu tilk meres ega mõjuta eriliselt ühtegi teist programmi.

Küll aga on väga suur vahe selles, kas sellel reservüksusel on lisaks automaatidele ka kõik muud tabelrelvastusse kuuluvad relvad; üksuse kaotuste suurust ja seeläbi võitlusvõimet mõjutab selgelt see, kas kõikidel sõduritel on vähemalt killuvest ja kaasaegne kiiver; kui puudub ettenähtud arv kaasaegseid raadiojaamu, siis on see üksus samahästi kui juhitamatu; kui üksusele pole hankekavas ettenähtud laskemoona jm DOS-e, siis on ka ülejäänud sellesse üksusesse investeeritud raha sama hästi kui mahavisatud. Ja kui me räägime nt. kaitseringkonna raamistikus tegutsevatest reserv-jalaväepataljonidest, siis kerkib ka küsimus ringkonna koosseisus olevatest ja neid jalaväepataljone toetavastest kaudtule-, ÕT-, side-, logistika- ja pioneeriüksustest ja nende varustatuse-relvastatuse tasemest. Kõiki neid asju suudab Eesti endale tänapäeval lubada ja kõikide nende asjade loomisega igapäevaselt ka tegeletakse, kuid kõikide nende üksuste kvantiteedile paneb piirid ette ajaline ja rahaline piirang.

Ja kuna siin alles hõigati maha, et SKAKis on asjade muretsemiseks planeeritud 20 miljardit vana raha, siis kas järsku ei peaks enne sellest 5 % suuruse "tilga" lendulaskmist hoolitsema siiski selle eest, et "üksuste kvantiteedile ei paneks rahaline piirang" piire ette?

[vetewana]

Nende uute helikopterite eest makstavast summast saaks KV. Hollandilt u. 10 kasutatud helikopterit AS-532UL Cougar. Heal juhul tähendab see seda, et neist neljast ainult üks või kaks on lennuvalmis, ülejäänud seisavad seoses plaaniliste/plaaniväliste hooldus- ja remonditöödega.

Et need 4 helikopterit 24H. pidevalt lennuvalmis oleks, selleks on sisuliselt vaja hankida 10-12 kopterit.

Iseasi kus EKV selle 1.5 mld. eest, seda ühte lennuvalmis kopterit tahab kasutama hakata, kas kodumaal VIP-e transportida ja niisama pakasuhhat teha jne. või siis Aasias, Aafrikas ESTSOF. sõidutada.

Kohapeale sõlbaks arvatavasti ka mingi ultra sexy AW-139M, AW-149, NH-90 jne.

Aasiasse, Aafrikasse ekspeditsioonile minnes võiks juba vaadata midagi tõsisemat.

[Kapten Trumm]

Mõtlesin, et ei hakka sellele asjale siin reageerima. Kuid nähes, kuidas Hvostovi reaalsest elust kohati üsna palju lahknevad spekulatsioonid hakkavad kasvõi siin foorumis juba oma elu elama ning kuidas kõiki Hvostovi kontrollimata väiteid jälle absoluutse tõe pähe võetakse, haaras käsi siiski klaviatuuri järele.

Oled sa mõelnud kunagi, miks saadab igat sellist asja "torm veeklaasis"?

Üks põhjus muide, miks väga klammerdutakse Kunnase, Hvostovi ja tont teab kelle "lõpliku tõe kuulutaja" järele, on ametliku poole äärmiselt nõrk ja tõrges selgitustöö, mis tegeleb põhiliselt kulunud klisheede ritta sättimisega. Ise küsimus on veel see, et ametlikust kanalist tuleva info sisukus.

See on täiesti akadeemiliselt tõendatud, et nn ametlikud kaitsearhitektid on äärmiselt tõrksad oma otsuste tagamaid argumenteerima ja põhjendama, samas vastaspool teeb seda meelsasti ja tavainimesele arusaadavalt. Tulemuseks ongi viltu kallutatud arusaam - mõistagi sinna poole, kes paremini kallutas. Ametlikult poolelt tuleb ju klisheesid ja asja vähegi tundvale inimesele ebausutavat jama. Ehk nagu üks kallutaja ütleb, aetakse valget valet.

Heaks näiteks infosõjas allajäämisel oli nn palgaarmee aasta, kus mitteametlik pool esines kõikvõimalikes kanalites oma argumentatsiooniga, samas ametlikust tuli üksainus anonüümne nupuke EE-s.

Otsige näiteks Kunnase "35 viga" ja samasse perioodi jäävad (peamiselt kamin) vastused.

Kõigest tulenevast on ka kamina kuvand nt kommentaarimeediat (sh ka siin) vaadates nagu ta on - enamik peab seda asutust saamatuks, elukaugeks ja kaitseprobleemide (põhi)allikaks.

Kokkuvõttes - rohkem selgitamisi ja põhjendamisi, kaitse-asjad ei ole mingi raketiteadus või esoteerika, mis on arusaadav vaid valituile. Igal juhul jutt mingist seletamatust õhutranspordi vaegvõimest, mis kohe turgutamist vajab, mind näiteks ei veena. Nagu ei veena mind jutt vanade meremiinide ohust ja paljust muustki. Asja teadev inimene paneb siia kõrvale laialt teada oleva kopterite nappuse A-stanis ja 1+1=2 oskab juba igaüks ise arvutada.

Hvostov ütleb ise ühes Diplomaatia artiklis, et probleemiks on sektantliku otsustajate ringi tahtmatus ja suutmatus pidada diskussiooni ja sellega tuleb meedia pideva jälgijana nõustuda. Kas see sektantlik on, aga diskussiooni puudusest räägib ka eksasekantsler oma palja tilli blogis.

[Kapten Trumm]

Soomes pole ka eriliseks probleemiks padruniteta reservid, sestap pole seal ka palju suud pruukida, küll igasugu Talve- vms sõja veteranid ja aktivistid ka seal õiendaks. Ja kuivõrd on reserv vähemalt DDR varustusega tagatud, ei võta keegi mingeid missiooniüksuste asju eriti traagiliselt. Meil mitte. Ja senikaua, kui selline olukord püsib, pole ka põhjust valikuid väga enesestmõistetavana võtta.

Selles ongi suur, lausa tohutu vahe.

[Viiskümmend]

Ministeeriumi hanked ei ole üldse mingi keeruline müsteerium ega suur teadus, põhimõtteliselt jagunevad need tekkepõhiselt järgnevalt:

A. Solidaarsushanked - näiteks see C-17 osak, Eesti ja Leedu tundsid vajadust solidaarsed olla, Läti seda ei tundnud. Solidaarsushankeid ongi Eesti kaitseväe konteksti asetatuna väga raske kuidagi veenvalt põhjendada.

B. Meile müüakse - need on hanked kus "püksid" on suure ja agresiivse müüja jalas, näiteks sobivad meie nn.Brakedown miinijahtijad, keskpika ostunimekirja lõpus olnud 2 laeva tegid imekiire tõusu nimekirja algusesse ning müstilisel kombel osteti veel kolmas lisaks. Selle shoppingu tagajärjeks on meie mereväe püsiv finantspohmell ning võõrastel laevadel teenivad Eesti laevakaitsemeeskonnad.

C. Meie enda initsatiiv - näiteks Ämari lennuvälja ehitus, väga selge ministeeriumi enda huvi.

D. Kaitsevägi on kuskilt "vanarauahunniku leidnud" - näiteks Pasid ja muu militaarne secondhand, positiivne lõpptulemus eeldab laiguliste kompromissi punktiga C.

See skeem töötab juba aastaid päris hästi.

[Kapten Trumm]

Milliste hangete hulka selle klassifikatsioonis kuulub kõnealune kopterihange? Kas üldlevinud arvamus sellest, et nimetatud laevade prioriteetsust kergitas ühe admirali soov, vastab tõele?

C. Meie enda initsatiiv - näiteks Ämari lennuvälja ehitus, väga selge ministeeriumi enda huvi

Sellega on jälle 2 otsa nagu ikka, vaadates atribuudi nimega Iskander levikut regioonis on taoliste objektide võimalused kõvasti langenud eelmiste analoogsete rakettide ajastuga võrreldes. Piltlikult öeldes ei olnud 2000ndate alguses Ämari selliste rakettide käeulatuses, kuid Iskander laskeulatuses on ta igas asendis.

Sama puudutab tegelikult ka teisi statsionaarseid või statsionaarset laadi strateegilisi objekte nagu suured kaugmaaradarid, varustuslaod jne. Gruusias kasutas juba venelane kobarmoona sisaldavaid taktikalisi ballistilisi rakette.

[Viiskümmend]

Ämari on kõigepealt suur ehitusprojekt, mis aitab meie kriisist räsitud ehitussektorit turgutada. Majanduslanguse ajal on selline riigi abikäsi väga teretulnud.
Teiseks on Ämari eesmärk (minu arust) NATO jalajälje tekitamine. Kui see ilus suur ja uus lennuväli suudab siia meelitada mingeid rahuaja NATO aktiviteete siis aitab see lõhkuda meie "sanitaarkordoni" narratiivi.

Helikoperite osas - eks aeg näitab, juuni lõpus on selle valdkonna üle kahe aasta toimuv suur ostjate-müüjate vennastumisüritus "Paris-Le Bourget"

[Viiskümmend]

Kas admiral oli "kuninga mees" - ei

[Kapten Trumm]

Üks musta mundri kandja on valikute hulgas veel.

[John]

Ämari on kõigepealt suur ehitusprojekt, mis aitab meie kriisist räsitud ehitussektorit turgutada. Majanduslanguse ajal on selline riigi abikäsi väga teretulnud.
Teiseks on Ämari eesmärk (minu arust) NATO jalajälje tekitamine. Kui see ilus suur ja uus lennuväli suudab siia meelitada mingeid rahuaja NATO aktiviteete siis aitab see lõhkuda meie "sanitaarkordoni" narratiivi.

Ehitussektori turgutamiseks sobiks ka Jägala taastamine (viimane jutt oli, et 2010 aasta suvel hakkab taastamine pihta- sõitsin augustis sealt mööda- samasugune kummistuslinn). Eks Nato argument lükkas vaekausi ikkagi Ämari kasuks.

[Viiskümmend]

Ei ole siin mingit erilist vandenõud, kavalat kollaboratsiooni ega maagiat, lihtne kogemuste puudumine. Kui müüja mass on lihtsalt palju suurem, kujuneb hange ostja jaoks nii või naa "uueks kogemuseks".

Helikopteritest: Poola ostis oma Afganistani kontingendi jaoks 2010 aastal Rosoboronexportilt viis uut Mi-17V-5s helikopterit, maksumusega kokku 55 mln dollarit.

Miks Poola nii rumalalt käitub ja NH90-d ei osta