www.militaar.net

Samuti LAKO kooseisus Kevadtorm 2013 . Parim mida siiani kegenud olen . Hea on kuulda kui oma lahingulennukid on pea kohal ja ÕT element katab kolonni. KVM oli olematu seda küll peamiselt rühmaülema aktiivsusele kes sisustas vaba aja õppega .
Loksa oli jah hea esitus ,aga paar päeva enne seda kustutas Scout meid ikka julmalt ära .

illl kirjutas:Et osalesin ka Kt 2013 TM LaKo koosseisus ja peaks ütlema, et oli väga ladus orgunn ja tihe väljaōpe. Seega vastupidine eelmisel aastal kuuldule. Loksal toimunu eest ei jōudnud instruktor/kohtunik ära kiita. Mida päev edasi seda paremini kōik sujus. Mul tekkis esimest korda tunne, et julgeks selle kambaga luure minna.

Tore, kui dessant osaliste endi arvates nii kiva oli.

Mulle jääb siiski väga mõistetamatuks nii allolevatel piltidel kujutatu mõte kui ka seos dessandi kui taktikalise tegvusega

Dessandi tegi minu jaoks tundmatu üksus mitte LAKO

Pildil nähtud seletamatud formatsioonid oli juba "järelvägi". Ehk siis konkreetse RÜ käskude teema.
Esimene dessandi osa sellist porri ei teinud ja oli nende naljakate rivistuste ajaks edasiseks liikumiseks vajalikud alad ammugi puhastanud ja julgestanud
Arvestades, et maabus väljaõpperessursside ja -mahu vaeslaps ehk sisekaitsekompanii, siis tuleb resümeerida, et hea, et niigi läits.
Vähemalt ei joostud kellegagi kokku ega omade tule alla.

Alumisel pildil kujutatu on laeval toimunud admintegevus ehk EPL naisajakirjaniku kantseldamine ehk militaarkeeli CIMIC

Nendel piltidel on jah sisekaitse kompanii. LaKo tuli teise lainena teisest küljest.

Kuna Borja võttis siin nn Loksa dessanti kritiseerida, siis vaatame õige, kuidas need õigematest õigemad ehk see baasikaitsekompanii välja vedas (kes idee poolest ongi kaldaoperatsioonide üksus):

Esimenee pilt (BK1): sõjalaeva tekil viibib maismaaüksus sõjaolukorras lahingvarustuses. Lahingvarustus EKV-s on kiiver peas, rakmed seljas, relv käeulatuses - valmis tegutsema või päästeparve tormama. Ainsalgi fotol ei näe kiivreid, ilmselt mingi rangerite värk. VF merejalavägi küll barettide väel maale ei torma.

Teine pilt: olukorras peaks olema "madal relva valmisolekuasend", mitte relv puusal tasakaalu säilitamas. Jällegi - ohtlikus alas ainsatki kiivrit pole..

Kolmas pilt: ülalviidatutega analoogne tihedasse troppi jooksmine, piisab ainsast 120 mm miinist et see dessant jäädavalt peatada.

Üldisemalt: kes see kahjur relvastas selle üksuse AK-4dega, kui tõenäoline on relva mudaseks ja liivaseks saamine?
Lisaks mingid arusaamatud M45 püstolkuulipildujad paaril mehel?
Lisaks: maabunud ca 50 nägu nagu meedias oli, pole mingi "baasikaitsekompanii", vaid tugevdatud tühine rühmake.

Baasikaitsekompanii oli ju samuti RÕK. Ja kuna mehi tuli kohale alla poole siis ...

Kogu jutu mõte oligi selles, et pole mõtet piriseda, pole seal ärakiidetud KV süsteemis asi grammigi parem.
Samasugused poolikult kokku tulevad üksused ja tükati imelikud liigutused.
Seda enam, et taoliste rannikuoppide kogemus on Eestis suht pisike ja eklektiline.
Puuduvad isegi mootoriga kummipaadid, millega saaks vööriga kaldale sõita (et seltskond pääseks kuivalt maale)-tegelikult piisaks võibolla isegi päramootorite asendamisest veepaiskur-tüüpi päramootoritega (need kah olemas). Või taolised kummipüksid mida venelased kasutavad (käivad vormi ja saabaste peale).
See, et rühmakese kuskil kaile poetamiseks kasutatakse überkallist, soomustamata ja vaegrelvastusega miinijahtijat on juba suurem küse.
Lisaks see kohmitsemine seltskonna paatidele panekuga otse vaenuliku ranna ees.

Ütleme siis otse ära, et KVPSi piiaar võib neid asju ju (mere)dessandiks nimetada aga tegelt on kogu see värk selle mõiste taktikalisest tähendusest ikka krd kaugel - ja kama kaks, ons seal siis KL omad või miski mereväe RÕK

Nii nagu kahesajameheline kooslus ei ole väeliik, niisama ei ole ka miski suvaline kaldavees sumamine veel meredessant - aga nagu me näeme, piiaar-i see ei sega

Kahjuks on Borjal 100% õigus!

Einoh, kuskilt otsast tuleb ju alustada.
Polnud ka meite jalavägi 1992. aastal just nimetamist vääriv väeliik muu ilma taustsüsteemis.
Hea, et on hakatud tegelema, vaikselt hakkab tekkima siis ka arusaam, mida teha sellise dessandi-asjaga ja mida selleks vaja on.
Minuarust on juba täna selge, et mereväel pole sellise operatsiooni jaoks ei vajalikke ujuvvahendeid, rühmakeste kaupa meeste vedamine abilaevadel, kes tõenäoliselt ülekaaluka tulejõuga vastase vastu seista ei suuda ning ei suuda toimetada kaldalähedases madalvees - pole teema.

Aga et seda vaja on (ja on olnud), pole vist eriline vaidluse teema.
Soomlasel on näiteks spetsiaalsed rannikujäägrite üksused vastava nänniga. Sealhulgas ka sobivate ujuvvahenditega.
Aga mudel, et topime suva jalaväepataljoni laevale ja nimetame seda dessandiks kah eriti ei toimi, mere- ja kaldaoperatsioonideks kasutab muu ilm ikka spetsiaalseid üksusi.
Vahe võib olla selles, et üksuse võitlejad on 100% head ujujad (mida täna kahjuks sõjaväkke võetav mass üldiselt ei ole).

Borja kirjutas:Nii nagu kahesajameheline kooslus ei ole väeliik, niisama ei ole ka miski suvaline kaldavees sumamine veel meredessant - aga nagu me näeme, piiaar-i see ei sega

Aga vat seesama piiaar on iseenesest kah üks ütlemata vajalik asi...

Mind tegelikult panevad (ja panid) imestama teatud arusaamad ehk see maaväekeskne mõtteviis, et üks jalaväepataljon on üks kõwa asi ja ülejäänu käigu p****. See on tegelikult ka siin teemas juba näha. Et MV on arenenud mittevajalikus suunas, on ise küse (mis ei muuda muidugi kogu MV ideed mõttetuks).

Et sõjategevuses Eesti territooriumil omavad olulist kaalu dessant- ja kaldaoperatsioonid, on teada juba Vabadussõjast. Ja II maailmasõjast, I-st rääkimata.
Vabadussõjas oli lausa miski Meredessantpataljon.
Aga see oli vist nagu esimene Kevadtorm, kus merevägi osales (ja taolisi oppe tehti).
Tuletame meelde, et taasiseseisvumisest saab mööda peagi 22 aastat....22 aastat on läinud....
Ja alles nüüd taibatakse, et võibolla on vajalik mingeid relvadega mehi kuskile randa sokutada...
Ja ühtlasi esimene, kus miskid TAC-id sebivad maapeal ja liitlaste lennukid tulevad tellimuse peale.

Hea, et veel niigi läits.
Aga ehk suuntakse siis tulevikus ka suuremaid summasid mere- ja õhuvägedele.

Selle dessantoperatsiooni valguses muide paistab tuleviku laevastikuprogramm samuti varruka kaudu pluusi selga ajamisena.
Eelkõige puudutab see muidugi Admiral Pitkat. Laev piisavalt suur, et sinna saab paigutada täiendavat relvastust (mis on vajalik maabumise tuletoetuseks - nt Mistralid, Sergeid jne) ja sinna saab paigutada ka kompaniijagu mehi (kasutatud abilaevadesse suurt üle rühma ei topi kah) ja laeval on kopteriangaar (kuhu mahub lausa 2 kopterit). Allesjäävatele laevade lisaks ei mahu suurt midagi ja olemasolev tulejõud piirdub 2 km ulatusega. Teiseks on Pitka allesjäävatest laevadest oluliselt kiirema käiguga. Sandownide ja Tasuja abiga saab rahvast maandada üksnes kohtades, kus vastast pole (Sergeide, Browningute ja MG-3dega suurt tuletoetust pakkuda pole võimalik).

Uute laevade soetamisest praeguses asjade seisus rääkida ei saa.
Maksimum on jutt päramootoriga kummipaatidest, mida siis veesatakse olemasolevatelt laevadelt.