Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Suletud
Kasutaja avatar
Smith
Liige
Postitusi: 1728
Liitunud: 10 Veebr, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas Smith »

mikks kirjutas:Minu arvates võiks siinse debati konstruktiivsuse huvides osadest mineviku asjadest lõpuks üle saada. Iisraeli relvatehingust on möödas 22 aastat, miinijahtijate ostust 10 aastat. Mis tehtud, see tehtud, aega tagasi ei pööra. Ma saaks aru kui siin oleks mingit uut informatsiooni, aga pole: kõik need asjad, head ja vead on kümnetes teemades ja sadades postitutes aastate jooksul läbinnämmutatud.
Kopeerin mõned leheküljed tagasi pandud teksti uuesti siia.
See on väike osa 2015 aasta kuludest nendele laevadele.
Pisihanked. (javelinid, cv-d jne selles loetelus ei kajastu. Samuti mitte kaadri palgad, kütus jne).
Mereväe võhikule paistab , et neil on raha külluses.
Mitte ei "säilitata meresõja teadmisi" vaid sellesse jätkuvalt investeeritakse
miljoneid ja paistab olema meie üks prioriteetidest.
http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/kaitse ... 3%2002.pdf

Mereväe laevade avariiremont 40 000
Mereväe laevade laevasüsteemide ja laevakorpuse hooldus ja remont 70 000
Mereväe laevade laevasüsteemide ja laevakorpuse hooldus ja remont 75 000
Mereväe laevade laevasüsteemide ja laevakorpuse hooldus ja remont 10 000
Mereväe laevadelaevasüsteemide ja laevakorpuse hooldus ja remont 10 000
Tuletõrjesignalisatsiooni ja tuletõrjesüsteemi vahetus 160 000
Mereväe laevade laevasüsteemide ja laevakorpuse hooldus ja remont 20 000
Mereväe laevade diiselmootorite ja generaatorite remont ning hooldus 31 000
Mereväe laevade diiselmootorite ja generaatorite remont ning hooldus 40 000
Mereväe laevade dokkimine ja remont dokis 100 000
Kahe kontrolleri vahetus 45 000
Mereväe laevade laevasüsteemide ja laevakorpuse hooldus ja remont 40 000
Mereväe laevade laevasüsteemide ja laevakorpuse hooldus ja remont 24 000
Mereväe laevade laevasüsteemide ja laevakorpuse hooldus ja remont 25 000
Mereväe laevade laevasüsteemide ja laevakorpuse hooldus ja remont 30 000
Mereväe side-, infotehnoloogiaja navigatsioonivahenditega seonduvad tööd 30 000
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 26 000
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 70 000
Magestisüsteemi varuosad 25 000
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 14 000
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 18 000
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 94 140
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 40 000
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 40 000
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 40 000
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 40 000
Sõuseadmete hooldus 20 000
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 15 400
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 35 000
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 10 000
Mereväe laevade süsteemide ja nende varuosade hankimine 38 000
Sonarisüsteemide hooldus ja remont 290 000 :shock:
Sonarisüsteemide hooldus ja remont 60 000
Mereväe side-, infotehnoloogiaja navigatsioonivahenditega seonduvad tööd 20 000
SeaFox hooldus ja remont 78 500
Akustilised ja magnetmõõdistused 450 000
Kiiruslogi süsteemi soetus koos paigaldusega 400 000 :wall:
Mereväe side-, infotehnoloogiaja navigatsioonivahenditega seonduvad tööd 20 000
Abikompassi ostmine 36 000
Mereväe side-, infotehnoloogiaja navigatsioonivahenditega seonduvad tööd 30 000
Mereväe side-, infotehnoloogiaja navigatsioonivahenditega seonduvad tööd 40 000
EML Ugandi sõnumiside infosüsteem 500 000 :shock:
Infosüsteemi arendus 20 000
Mereväe side-, infotehnoloogiaja navigatsioonivahenditega seonduvad tööd 15 000
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Martin Herem kirjutas:...
Mereväest. Paneme kinni! Paneme. Aga mingid ülesanded ju jäävad. Kellele me need anname? Ja mida me sel juhul "kinni panemisega saavutame"? Päris kindlasti peame säilitama neid meresõja teadmisi, mida on vaja liitlaste vastuvõtmiseks. Kas neid saab arendada ja säilitada miinitõrje võime läbi või on vaja "kiireid torpeedokaatreid" seda ma päris täpselt ei tea.
Ühes olen ma aga üsna veendunud. Meremiinide veeskamise võime võiksime ära unustada. See on ebatõhus. Miinid maksavad väga palju. Tulemuse saavutamiseks on neid vaja väga palju. Oht ümbritsevale on väga suur. Selle meetme ettevalmistamine võtab palju aega ja koristamine veel rohkem. Tsiviillaevandus peab edasi tegutsema. Isegi siis kui meid okupeeritakse, peab majandus ju edasi toimima.
Oli ju jutt, et Mereväe ülesanded antaks Maaväe kooseisu loodavale eraldi rannakaitse üksusele. Point on selles, et 4 olematu lahinguväärtusega laeva ja 1 tuukripunt ei ole seda väärt, et selle jaoks üleval pidada tervet VÄELIIKI koos staabi jms. majandamisega. Praegune hankeplaan on selle situatsiooni totruse selge näide.

OK, sai tehtud loll otsus ja see raha nende miinilaevade peale kulutatud. Miks peab siis veel neile edasi kulutama ja neid üleval pidama? Kai äärde ja ära lõpetada see rumalus.

IMHO on suhteliselt mõistlik kui meil suudetakse käimas hoida 1 miinilaev. 2 on selge priiskamine. Samuti ei ole vaja neile mingeid uuendusprogramme. Lõppeks tuleks sellest võimest siiski üritada mistahes raha eest lahti saada, kuna püsiv koorem, mis see miinitõrjelaevastik meile paneb osutub lõpuks terve uue võimekuse maksumuseks.
Mamba
Liige
Postitusi: 587
Liitunud: 28 Jaan, 2007 20:14
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas Mamba »

Jaanus2 kirjutas:Peamine on see, et kui olukord on muutunud ja seda mõistetakse, tuleb teha muudatusi. Kui suur korter on jäänud tühjaks, tuleb asemele osta väiksem, kui suvila on üleliigne, tuleb seegi müüa. Aga makstakse kulusid ja kurdetakse, et vajalikuks raha ei jätku.
Kui rakendaks "valdade liitmist" ka kaitseväes? Ühtne lennusalk kõigile jõuametkondadele näit., praegu on kõik nagu Piirisaare vallavalitsused.
Hahahaha valdade liitmine....
Naabriplika sarja saaks teha elust enesest lõpmatuseni.
Kui tegelikult vaadata musta auku rahatampimist siis riigikaitse on üks neid kohti kus on veel vähegi kainet mõistust jätkunud.
Haridus, kunst, haldusteemad ja sots, vot seal näeb alles paroodiat.
Läänesaaremaal liitusid vabatahtlikult kolm valda sest riik annab sel juhul lisaraha.
Paku milline oli kokkuhoid ja mitu "töökohta" vähemaks tehti?
Kitse pole mõtet kärneriks panna.
Tulemus on vastupidine.
Sama on ka nende lennusalkade jne. ühe juhtimise alla saamine.
Kes oma tähtsast eluaegsest kohast lahti peab saama?
Nii mõnus on terve elu mõnusasti muretult sussi sahistada.
Miks Jüri peab minema erasektorisse rabelema ja Tiit saab edasi mõnuleda.
Sinna taandub see kõik miks selles teemas kunagi midagi tehtud ei saa.
Kes peab minema ja kes saab jääda.
Iga üks hoiab viimse verepiisani omast kinni ja lobistab nii kuidas jaksab et vana rada edasi saaks minna.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Huvilistele teadmiseks - toppisin selle Kaitseplaani Excelisse, mida võib soovijatega jagada. Noh, et kui kellelgi on soov asja analüüsida pisut põhjalikumalt kui PDF seda lubab.
aj1972
Liige
Postitusi: 1067
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas aj1972 »

250 Mereväe söökla seadmed 500 000 veel üks suur mereväe kulu ma ei tea kui palju mereväes liikmeid aga kui võtta õhuvägi 371 liikmega(jooksis meediast läbi) aluseks siis ühe mehe söökla seadmetele kulutatakse aastaga 1347,7 EUR. Huvitav kas seadmed lähevad laevadele või siis maapealne söökla, samas meremehed peaks ikka merel olema nii,et tõenäoselt siis laevadesse pannakse veel pool miljonit juurde.
162 Tarkvaralitsentside rent 5 244 000
Mis litsentsid kui kauaks, ostmine odavam?
Viimati muutis aj1972, 24 Mär, 2015 14:14, muudetud 1 kord kokku.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2110
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas Viiskümmend »

Mis puudutab relvastuse ostmist Ameerikast, siis siin on karuteenet tegemas meile euro kurss.

Mis puudutab aga miinijahtimist ja Sandowne siis neid laevu remonditi ju täpselt nii palju, et need saaks Eestisse tuua ja siin nende moderniseerimist jätkata ehk tegelikult vajavad need laevad hoopis 10 x rohkem raha, kui neile täna antakse ning CV-de ja Javelinide tulek seda sisemist konkurentsi samale kaitsevõime ülal hoidmise ressursile kindlasti kergemaks ei muuda.

Tegelikult on mereväe argument ju tuumakas, sest kui neid veel pikalt alarahastamisega nörritatakse jäävad nende laevad varsti juba lootusetult ajale jalgu.
aj1972
Liige
Postitusi: 1067
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas aj1972 »

Valuutakursid kõiguvad palju näiteks nädalaga on EUR jälle tugevnenud USD suhtes 5%.
Meie KV laehnduseks oleks ikka riigilaen raha trükk käib maailmas täel rinnal ainuke kes hetkel sellest riigina kaotab Euroopas on Eesti.
Kui toimub millegi väärtuse vähendamine/lahjendamine siis on loogiline,et tasub asju teha laenurahaga.

Mereväele Soome eeskujul Eestis lasta ehitada paar Hamina klassi laeva on mõistlik majanduse kasvatamine. Teised riigid on pidevalt nii teinud, väike Eesti ei suuda omas nurgas kuidagi tugevamat eurot luua kui laenu ei võta vaid hoopis maksab teiste laenamist kinni.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16611
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas Fucs »

Sirvisin ajaviiteks vanu andmeallikaid nii mereväest kui muust.
Panen mõned lingid.

Lembit Ader kirjutab 12. jaanuaril 1999 Õhtulehes:
Vaatamata külma sõja lõppemisele võivad mitu faktorit otseselt või kaudselt ohustada meie üldist julgeolekut just meritsi. Maailma meredel langeb näiteks aastas keskmiselt 175 kaubalaeva piraatluse ohvriks. Seepärast kiideti 1995. a. novembris NATO-s heaks Atlandi idaala ülemjuhatuse ja USA mereväe taktika toetusameti pakutud ohte ennetav uus mereväe kaitsedoktriin NCS — Naval Control of Shipping ehk laevanduse mereväeline juhtimine.

Mida rohkem riike võtab osa NCS-i ühistegevusest, seda efektiivsemalt see toimib. Kui on otsustatud integreeruda NATO-sse, siis NCS on kogu riigilaevastiku kõige odavam ja tõhusam vorm interoperatiivsuse treeninguks. NCS-i ei ole NATO ega PfP riikides veel vajalikul määral rakendatud.

Mereväe staapi hakati moodustama alles 1994. a. suvel peastaabi initsiatiivil. Tänaseni korraldavad mitut traditsiooniliselt mereväe kompetentsi kuuluvat tegevusvaldkonda veeteede amet ja merepiirivalve. Eesti riigilaevastik tegutseb nagu viis eri riigilaevastikku, mis on äärmiselt kulukas ning vähetulemuslik.

..../....

Eesti riigilaevastik vajab ühist kontseptsiooni, mis ei muudaks oluliselt väljakujunenud struktuure. Süsteemsele juhtimisstruktuurile on võimalik ehitada nüüdisaegne ühine info- ja telekommunikatsioonisüsteem.

..../....

Kuna merevägi on üks kallimaid väeliike, siis rahuajal ei ole majanduslikult õige seda suurendada. Õige on täiustada mereväe funktsioone riigikaitse kindlustamisel ja riiklike merealaste majandusprobleemide lahendamisel.

..../....

Et riigilaevastiku laevad on hajutatud tegevuse järgi eri institutsioonidesse, siis on vahetu juhtorgani puudumine lubamatu.

Riigilaevastiku üldjuht peaks NATO soovitusel olema merevägi ja operatiivselt peaks juhtima laevastikku NCS. NATO-s peaks riigilaevastikku esindama merevägi. Mereväele jääks NCS-i väljaõpe, riigilaevastiku koordineerimine ja arendamine.

Riigilaevastiku kontseptsioonist tuleneb Eesti mereväe kontseptsioon nii rahuajal kui ka eriolukorras. Ühtse riigilaevastiku loomiseks on vaja kaitsejõudude peastaabi soovi ja head tahet võtta endale lisakohustusi. Samuti on vaja vabariigi valitsuse otsust NCS luua.
http://www.ohtuleht.ee/32831/merevae-ko ... ab-loomist

Mereväestaabi Operatiivjaoskonna ülem leitnant Peeter Ivask kirjutab 2001a "mereväe uutest ülesannetest" pealkirjaga "Rannikukaitse mereväes".
http://lok.org.ee/kirjutised/kirjutis-nr-17/

Ahti Piirimägi, kaptenmajor, mereväe ülema kt, kirjutab 26.06.2004a Eesti Pävalehes artikli pealkirjaga "Milleks Eestile merevägi?"
..../....

Eesti mereväe panus NATO kiirreageerimisüksustesse on miinitõrjelaevad. Me kaalume tõsiselt ka võimalust panustada NATO ühisjõududesse staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka. Potentsiaal selleks on igal juhul olemas.

NATO-s täieliku koostöövõimelisuse saavutamiseks peab veel tublisti pingutama – tuleb täita keelenõuded ja täielikult üle minna NATO taktikalistele ja sideprotseduuridele. Samas tuleb jätkata miinitõrje moderniseerimist, milleks vajame pigem piiratud mahus kaasaegset kui suurel hulgal aegunud tehnikat.

..../....
http://epl.delfi.ee/news/eesti/ahti-pri ... d=50987270

Kaitseministeeriumi majandusaasta aruanne 2007.
LK.10 (ja edasi) leiame tabelid kulude jagunemise kohta väeliigiti jms.
(Link kõikidele saadaolevatele aruannetele postituse lõpus)
http://www.kmin.ee/files/kmin/img/files ... e_2007.pdf

Õhtuleht avaldab 12.09.2008 intervjuu Leo Kunnasega.
Kunnas tsiteerib seal muuhulgas oma varemkirjutatud artiklit pealkirjaga "Nišiarmee - see on ummiktee":
Kõige murettekitavam on mereväe olukord, kus on välja arendatud vaid ühekülgne miinitõrje võimekus. Miinitõrje tähendab piltlikult öeldes seda, et pärast sõjalist konflikti korjaksid miinitõrjelaevad vastase pandud meremiinid veest välja. Kuid miks peaks potentsiaalne vastane soovima iga hinna eest meie territoriaalvesi mineerida? Vastupidi, vastasele on vaja vaba pääsu suurematesse sadamatesse, et merejalaväe- või muud meredessandiks võimelised üksused võiksid takistusteta kohale sõita ning vastupanu kohtamata randuda. Hoopiski meie oleme need, kellel on vaja tõkestada vastase pääsu sadamatesse. Kõige lihtsam ja odavam meetod selleks on miiniveeskamine ehk meremiinide paigaldamine. Seega on miiniveeskamine tähtsaim võimekus, mida merevägi esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks peaks omama ning miinitõrje vaid sekundaarse tähtsusega.

Saksamaa pakkus aastal 2003 „poliitilise sõbrahinnaga" rannikukaitseks sobivaid miine ja veeskamiseks vajalikke miinipraame maksumusega umbes 40 miljonit krooni. Kaitseministeerium ei võtnud pakkumist vastu.

Ka lähitulevikus on võimalik miiniveeskamise võimekus uute, „tarkade" miinidega luua, kuid see maksaks umbes kümme korda rohkem, s.o 300-400 miljonit krooni. Kuni seda pole tehtud, jääb merevägi nišimereväeks, kellel pole Eesti sõjalises kaitses sisulist rolli ning mereväele kulutatud ressursid pole ennast ära tasunud.
http://www.ohtuleht.ee/295555/leo-kunna ... svoimeline

Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Aivar Rahno kirjutab (2009?) mereväe kuludest seoses NRF-iga (NATO Response Force) ja 13. rotatsiooniga.
http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&pa ... b706fd12bc&

Eesti Ekspressi 28. veebruar 2011 artikkel pealkirjaga "Opositsionäärid: aukliku kaitsega Eesti laristab kui suurriik!" kus riigikaitselistel teemadel võtavad sõna Toomsalu, Riisalu, Anvelt ja Kross.
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... d=41167365

Seal samas, Eesti Ekspressis, 07.november 2011 räägivad Kert, Kõuts ja Laaneots mis on tehtud seni hästi, mis halvasti jms.
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... d=61184718

LCDR Taavi Urb. Riia 10.04.2011a
"Cooperation of Coast Guards and Navies in Baltic Sea Region"
http://lok.org.ee/kirjutised/kirjutis-nr-14/

Mart Saarso avaldab oma arvamust 2012a Saarte Hääles pealkirjaga "Murelikult mereväest".
http://www.saartehaal.ee/2012/12/28/mur ... merevaest/

TTÜ-s on Ott Laanemets kirjutanud 2014 magistritöö teemal "Eesti merejõudude ülesannete analüüs ja sellest tulenevad laevatüübid."
http://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=1826&t=1

kaitseministeeriumi majandusaasta aruanded 2004-2013
http://www.kmin.ee/et/majandusaasta-aruanded
aj1972
Liige
Postitusi: 1067
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas aj1972 »

TTÜ-s Ott Laanemets kirjutatud 2014 magistritöö teemal "Eesti merejõudude ülesannete analüüs ja sellest tulenevad laevatüübid." lühikokkuvõte

Laevastike killustatus pole Eestis uus probleem. Enne Teist maailmasõda oli olukord tänasega
sarnane, kus riigil oli kokku kolm laevastikku ning sõjalise kaitse eest vastutavad
mereväeohvitserid väljendasid muret olukorra üle. Üsna tabavalt põhjendab merekaitse
olukorda ajakirja Merendus 1933. aasta esimese numbri saatesõna, mis sobib valdkonna
kirjeldamiseks ka 2014. aastal: „Meil on toonitatud tihti avalikus arvamises, et Eesti on
mereriik. Kuid kahjuks on levinud viimase mõiste tähendusest arusaamine riiklikult
seisukohalt laiemais ringkonnis vähe, milleks aitas kaasa Vabadussõja-aegne olukord merel,
kus Baltimere ja Soome lahe valitsejaks oli Inglise sõjalaevastik, mistõttu meie
merepoliitilised küsimused ei kerkinud avalikkuse ees küllalt teravalt esile“.

Läänemere-äärsete riikide hulgas on Eesti laevanduse põhiprobleemiks ebasoodne
maksukeskkond ja uute laevade finantseerimise keerukus Eesti laevaregistris.
Võrreldes näiteks Skandinaaviamaade, Läti või
Leeduga, võib tänapäeva Eestis tõdeda, et isegi mere olemasolu pole teadvustatud, rääkimata
sellest sõltumise tunnistamisest.
Seetõttu on näiteks Soomel õnnestunud hoida oma lipu
osakaalu meretranspordis ca 40%, mis peale majandusliku kasu on oluline
transpordijulgeoleku seisukohast. Eestil kaubalaevastik on 2014. aastaks üsna kokku
kuivanud ja seda tuleb käsitleda ohuna transpordijulgeolekule.

Ka merevõimu teise poole, merekaitse, arendamine nõuab suuri investeeringuid. Kuigi täpset
numbrit pole õnnestunud välja selgitada, jääb kaitseväe eelarvest mereväe kasutada ca 5-8%.
Võrdluseks hoopis teistsuguse maa- ja merepiiri suhtega Soome kulutab mereväele igaaastaselt
15% ainuüksi kaitseväe hanke-eelarvest94. Hinnanguliselt on NATO väikeriikide
kaitseväe eelarvete keskmine jagunemine maa-meri-õhk keskkondade vahel 50:25:25 kuni
40:30:30.

Liiatigi võib autori hinnangul väita, et sõjalise kaitse planeerimises pole Eesti merealade olemasolu kohati
arvestatudki.

Meresõja valdkondi jaotatakse keskkonna järgi
peamisteks (principle warfare area): pealveetõrje, õhutõrje ja allveelaevatõrje; ning
toetavateks meresõja valdkondadeks: miinisõda, elektrooniline sõda, ründesõda (strike
warfare), meredessant, kaubandusliku meresõidu juhendamine (NCAGS – Naval Cooperation
and Guidance for Shipping), infooperatsioonid ja kübersõda133. Oluline on märkida, et nii
õhutõrje, elektrooniline sõda, ründesõda kui infooperatsioonid ja kübersõda on olemuselt
ühendoperatsioonid, mis viiakse läbi mere-, maa- ja õhuväe koostöös.

Iseseisvalt saavutatavaks esmase kaitse ambitsiooniks Eesti-sugusele väikesele rannikuriigile
võib seega pidada piiratud mereala valdamise saavutamist, milleks on vaja pealveetõrje ja
miinitõrje võimet (laevateede turvalisuse tagamiseks).

Mereala valdamise takistaja ei pea vastasega silmitsi seisma, vaid lööb ja kaob. Nii saab palju nõrgem
jõud edukalt nurjata ülekaaluka vastase kavatsusi.

Rannikuriigi jaoks on mereala valdamise takistamise põhiülesandeks rannikukaitse (coastal
defence), mis tähendab sõjalist kaitset kallaletungide vastu merelt, s.o vaenulike
sõjalaevastike ja meredessantide vastu ja mille moodustavad vastavad laevastikud,
rannikukaitsepatareid, mere mineerimine ja selleks määratud maa- ja õhuväeosad

Taani omaaegse kaptenleitnandi Tim Sloth Jørgenseni sõnul koosneb tänapäevane
rannikukaitse või rannikuala sõjapidamine (littoral warfare) keskkonnaga integreeritud
kihtidest, et tagada kaitse sügavus. Välimise kihi moodustavad geograafilistesse
pudelikaeltesse ja vastase mereteedele paigutatud konventsionaalsed allveelaevad, mis on
nende avastamatuse tõttu tänapäevalgi asümmeetrilised relvasüsteemid. Nii olid külma sõja
ajal Taani ja Norra merevägede ainsaks reaalseks iseseisvaks meresõjaliseks võimeks just
konventsionaalsed allveelaevad177. Järgmine kiht koosneb koordineeritud õhurünnakutest
(maritime air strike) ja raketikaatrite ning mobiilsete rannikupatareide rünnakutest. Sellele
järgnevad defensiivsed miinitõkked, mida võib veesata nii sõja- kui tsiviillaevadelt,
allveelaevadelt ja lennukitelt. Sisemise kihi moodustavad rannikukaitse suurtükid ning
maaväe üksused.
Viimati muutis aj1972, 24 Mär, 2015 21:54, muudetud 1 kord kokku.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
aj1972
Liige
Postitusi: 1067
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas aj1972 »

Eraldiseisvana ei taga ükski nendest kihtidest tõhusat rannikukaitset, tulemuse annab
nendevaheline sünergia. Nii tuleb näiteks rannikuvetesse veesatud defensiivseid miinivälju
kaitsta pealveetõrje võimega vastase miinitõrje eest179, mistõttu mineerimise üheks eelduseks
on pealveetõrjevõime.
Eraldiseisvana ei taga ükski nendest kihtidest tõhusat rannikukaitset, tulemuse annab
nendevaheline sünergia. Nii tuleb näiteks rannikuvetesse veesatud defensiivseid miinivälju
kaitsta pealveetõrje võimega vastase miinitõrje eest, mistõttu mineerimise üheks eelduseks
on pealveetõrjevõime.

Meredessandiga kaasneb alati laevatiku tuletoetus nii suurtükkide kui rakettrelvadega. Seetõttu on väär Eesti kaitseväes levinud arusaam, et rannakaitset on võimalik teostada jalaväega rannal.
Vene Föderatsiooni Balti laevastiku peamine tugipunkt asub Eestist
läänes, Kaliningradi oblastis, millel puudub maismaaühendus emamaaga. Meretransport
Kaliningradi ja Soome lahe idasopi vahel on võimalikule vastasele strateegilise tähtsusega.
Geograafiliselt pakub Soome laht head võimalust nn pudelikaela kontrolli (chokepoint
control) teostamiseks, mille eelduseks on tihedam sõjaline koostöö Soome Vabariigiga.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
aj1972
Liige
Postitusi: 1067
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas aj1972 »

Ka mereala valdamise takistamise sõjalisteks võimeteks on pealveetõrje ja miinisõda st
mineerimine, mille platvormideks võivad olla allveelaevad, raketikaatrid ja mobiilsed
rannikukaitsepatareid ning relvadeks torpeedod, meremiinid ja pealveetõrjeraketid.

Meresõjapidamise mahukaimaks tegevuseks on vastase või võimaliku vastase leidmine, mida
nimetatakse mereluureks (scouting) ja mis jaguneb seireks ja kohaluureks
Meresõjapidamine on alates Teisest maailmasõjast olnud erinevalt maa- ja õhuväest n-ö pildipõhine, kus taktikaliste
relvakasutuse otsuste aluseks on tuvastatud merepilt. Tänapäevaste elektrooniliste
lahingujuhtimise süsteemide kasutuselevõtuga on ka maa- ja õhuväed üle minemas
pildipõhisele reaalajas juhtimisele.

Eesti rannikukaitseks vajalik taktikaline seireala hõlmab enam-vähem tervet Läänemerd.
Sellise ala katmiseks on vaja vähemalt kolme patrulljoont. Esimene ulatub Kirde-Eesti
rannikult Soomeni ja aitab avastada Soome lahe idasopist väljunud vastase üksusi. Teine
samaväärne patrulljoon asub Gotlandi ja Läti lääneranniku vahel ja selle eesmärgiks on
avastada läänest lähenevaid vastase üksusi. Viimase indikatsiooni vastase kavatsustest annab
paralleelselt territoriaalmere piiriga kulgev patrulljoon, kusjuures piir ise on vaenutegevuse
korral kineetilise reaktsiooni piiriks (kill line).

Tõhusa rannikukaitse osaks on kaldaradarite seiresüsteem, mille abil avastada ja jälgida
vaenulikke pealveekontakte ning sihitada relvi. Kaldaradaritel põhinev avastamissüsteem
on aluseks ka mereolukorrateadlikkuse saavutamisele ja merelise julgeoleku ohtudele
reageerimisele.(eespool oli kirjas,et piirivalve radaripilt ei jõua mereväele aj lisa)
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
aj1972
Liige
Postitusi: 1067
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas aj1972 »

Arvestades tihedat laevaliiklust Läänemeres ja eriti Soome lahes, pole sõjaliste
sihtmärkide muul moel kui visuaalselt tuvastamine mõeldav.

Väheste ressursside tõttu on rannikuriigi merevõim piiratud nii intensiivsuselt kui ulatuselt.
Seetõttu ollakse iseseisvalt võimelised oma merealadel suveräänsust tagama vaid rahu ja
maksimaalselt madala intensiivsusega konflikti korral. Pole saladus, et isegi külma sõja
aegsed suhteliselt hästi relvastatud Taani ja Norra mereväed polnuks üksi või kahekesi koos
suutelised relvastatud konflikti liitlaste abita lahendama.
Kui sõja võitmiseks on vaja kvaliteeti – kõrgtehnoloogilisi (high tech)
platvorme, mida isegi suurriigid saavad endale arvuliselt üha vähem lubada, siis heidutuseks
on vaja piisaval hulgal, aga odavamaid (low tech) platvorme, et viibida pidevalt oma merealal,
tagada olukorrateadlikkus ning konflikti korral vältida fait accompli´t.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
aj1972
Liige
Postitusi: 1067
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas aj1972 »

Tasakaalus laevastik on usutava
heidutuse eelduseks merel, mille vastandiks on tänase mereväe ainult miinitõrjevõimega
nišilaevastik. Viimane võib kvalitatiivselt küll olla suurriikide omadega samaväärne, kuid
ei ole heidutuseks.
Eesti merejõudude põhiülesanded võib kokku võtta järgmiselt:
(1) turvata (protect) ja hallata riigi merealasid rannajoonest majandusvööndi välispiirini,
sh merekommunikatsioone;
(2) tagada riigi suveräänsus sise- ja territoriaalmeres;
(3) koos maa- ja õhuväe ning liitlastega kaitsta riiki sõjalise rünnaku eest merelt;
(4) osaleda rahvusvahelistel operatsioonidel.

Meresõjaajalugu näitab, et lahingu võidab see
osapool, kes on rohkem merel – laevameeskond, kes on harjunud elama, töötama ja võitlema
laevas.
Seega kõige
laiemaks merejõudude koostamise aluseks on tasakaalustatud laevastiku vajadus.

Riikide merejõude liigitatakse tegevusulatuse, funktsioonide ja võimete alusel. Kõige lihtsam
tüpoloogia on ookeani-, naaberalade- (contiguous sea) ja rannikumerejõud266. Grove esitab
mõnevõrra detailsema jaotuse267: (1) suure globaalse jõu kuvamise võimega merevägi –
täielik, (2) suure globaalse jõu kuvamise võimega merevägi – osaline, (3) keskmise suurusega
globaalse jõu kuvamise võimega merevägi, (4) keskmise suurusega piirkondliku jõu kuvamise
võimega merevägi, (5) naaberaladele jõu kuvamise võimega mereväed, (6) avamerel
tegutsevad territooriumi kaitse mereväed, (7) rannikumerel tegutsevad
territooriumikaitsemereväed, (8) politseiliste ülesannetega mereväed ja (9) sümboolsed
mereväed. Huvitav on märkida, et praegusi Eesti riigilaevastikke on üsna keerukas sellisesse
tüpoloogiasse paigutada: kui PPA laevastik kuulub kaheksandasse kategooriasse, siis
nišivõimega mereväge pole üldse võimalik liigitada.

Flyvefisken-klassi laeval oli neli standardkonteineri positsiooni ja kasutusel
olid järgmisi süsteeme sisaldanud võimemoodulite konteinerid: SeaSparrow õhutõrjeraketid,
Harpoon pealveetõrjeraketid, Oto Melara universaalsuurtükk, muudetava sügavusega
järelveetav allveelaevatõrje sonar, torpeedoaparaadid, tekikraana, miinitõrjevarustus,
paadialus koos laoruumiga, reostustõrjevarustus ja hüdrograafiaseadmed. Lisaks oli võimalus
laeva ahtritekile kinnitada miinirelsid meremiinide veeskamiseks. Nii võis laev täita patrulllaeva,
raketikaatri, allveelaevatõrjelaeva, miinijahtija, miiniveeskja, reostustõrjelaeva või
hüdrograafialaeva ülesandeid

Moodullahendus tekitab sünergia, sest väiksema arvu platvormidega suudetakse täita rohkem
ülesandeid. Kuigi kontseptsioonil on ülalmainitud puudusi, on need minimaalsed tervikuna
saavutatud kokkuhoiu, efektiivsuse ja operatsioonilise paindlikkuse kõrval.Sünergiat
suurendab see, kui kõikidele laevaklassid kasutavad ühesuguseid moodulkonteinerid
Suurriigid on rollipõhist moodullahendust (mission modularity) põhjendanud operatsioonilise
paindlikkusega s.o võimalusega laevu kiirelt ümber konfigureerida, platvormide suurema
saadavusega (availability), sest süsteemi remondi puhul piisab konteineri vahetamisest teise
samasuguse vastu, ja väiksema arvu platvormide omamisega, mis kõik kokku annab
arvestatava kokkuhoiu. Teisalt tõstab moodullahendus kogu laevastiku efektiivsust:
väheneb väljaõppevajadus ja süsteemide arv, mida toetada, hooldada ning remontida.
Nii on paljud riigid asendamas monofunktsionaalseid laevu vahetatavate võimemoodulitega
mitmeotstarbeliste laevadega, mis ühelt poolt on vajalik eelarvete vähenemise tõttu, aga ka
seetõttu, et tuleviku operatsioonilisi vajadusi on üha raskem ette ennustada.

Kahtlemata ei ole mitmeotstarbelised laevad üht kindlat ülesannet täites nii efektiivsed kui
selleks ehitatud monofunktsionaalsed laevad288. Eesti olukorras peitub aga moodullahenduses
vastus küsimusele kuidas üldse merekaitset korraldada, sest praegused piiritletud
ülesandejaotusega riigilaevastikud oma monofunktsionaalsete laevadega ei ole pikas
perspektiivis ei inim- ega materiaalsete ressursside tõttu jätkusuutlikud. Moodulkonteineritega
platvorm võimaldab laevastikul täita ülesandeid terve spektri ulatuses, mida toetab nii
pakkumine laevaehituse turul kui liitlasriikide kogemused. Sellise kontseptsiooni eeliseks
on ülalmainitud väikeriigi kvaliteedi-kvantiteedi dilemma lahendamine, sest laeva võimeid
määravaid mooduleid pole vaja korraga soetada. Baasplatvormi olemasolul on juba tagatud
merekaitse baasülesande ehk kohaloleku täitmine. Sõltuvalt vajadustest ja võimalustest saab
baasplatvormile igal hetkel võimeid juurde soetada.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
Kasutaja avatar
Smith
Liige
Postitusi: 1728
Liitunud: 10 Veebr, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas Smith »

Leedul kirjeldatud multirole warship´e 3 tükki
Lisaks miiniveeskaja ja nipet-näpet veel.

http://en.wikipedia.org/wiki/Lithuanian_Naval_Force
Pilt

Pilt

Pilt
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
aj1972
Liige
Postitusi: 1067
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?

Postitus Postitas aj1972 »

Vajaminevate laevade täpse arvu määramine pole tänapäeval enam kuigi objektiivselt teostatav, sest
julgeolekukeskkond on muutunud liiga dünaamiliseks, kuid rusikareeglina peab vahendeid
olema vähemalt kolmekordselt, et võime oleks alaline. Kui üks laev on merel
operatsioonivalmis, valmistub teine selleks väljaõppefaasis ning kolmas on remondis ja
hoolduses. Seega kõikide laevaklasside laevu peab olema vähemalt kolm, et tagada ööpäevaja
aastaringne võime.

Suure laevatüübi peamiseks nõudeks on võime tegutseda iga ilmaga Läänemere avaosas ehk
ookeanikõlbulikkus. Selliseks väikeriikides kasutatavaks sõjalaevaks on korvett, mille
veeväljasurve on 500-1200 tonni, pikkus 70-100 meetrit ja hind 120-300 miljonit USA
dollarit. Tänu merevägede põhiülesannete rõhuasetuse kandumisele sõjapidamiselt merelise
julgeoleku tagamisele ning vajadusele kokku hoida nii inim- kui finantsressurssidelt, on üha
laiemalt kasutusele võetud korvetiga sama suur, kuid odavam ja mitmeotstarbelisem
laevatüüp, mida nimetatakse avamere patrull-laevaks (Offshore Patrol Vessel – OPV).
Merelise julgeoleku ülesannete ja madala intensiivsusega konflikti korral on keskmise OPV
sooritusvõime 80-90%, aga hind vaid 10-20% kõrge intensiivsusega sõjapidamiseks ehitatud
fregati või hävitaja omast.

Merejõudude koduvetes tegutsevaks platvormiks on väike, kiire ja võimalusel hästi
relvastatud laevatüüp, mida üldjuhul nimetatakse raketikaatriks. Eesti majanduslikke olusid
arvestades kasutab autor siiski nimetust rannikumere patrull-laev.
Rannikumere patrull-laev peab olema piisava
suurusega, et opereerida nii sise- kui territoriaalmeres ja hea ilmaga ka majandusvööndis.
Teiseks platvormi suuruse määrajaks on võime kanda vajaminevaid võimemooduleid.
Platvormi suuruse piiranguks on süvis, millega peab olema võimalik tegutseda Eesti
merealade madalamates kohtades nagu Väinameri (k.a Soela väin). Seega rannikumere
patrull-laeva veeväljasurve ülempiiriks on umbes 500 tonni ja süviseks 1,5-2 meetrit.

Kuna mereline riigikaitse ega mereline julgeolek ei leia kehtivates poliitikadokumentides
süsteemset käsitlust, võttis autor kasutusele merekaitse mõiste, mis hõlmab kõiki tegevusi
merel, mille eesmärgiks on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne
terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus

Kokkuvõttes on Eesti merejõudude põhiülesanded järgmised:
(1) turvata ja hallata riigi merealasid rannajoonest majandusvööndi välispiirini, sh
merekommunikatsioone;
(2) tagada riigi suveräänsus sise- ja territoriaalmeres;
(3) koos maa- ja õhuväe ning liitlastega kaitsta riiki sõjalise rünnaku eest merelt;
(4) osaleda rahvusvahelistel operatsioonidel.
Seetõttu on Eesti merejõudude ülesannete analüüsi järelduseks
vajadus ühtse, merekaitse ülesandeid täitva merejõudude laevastiku järele.

Nii PPA-l kui kaitseväel on lähiaastatel vaja mõtlema
hakata laevastike uuendamisele: mereväe Sandown-klassi miinijahtijate eluiga lõpeb järgmise
kümnendi keskel ning PPA tunnistab juba praegu, et olemasolev laevastik pole funktsionaalne
ja vajab uuendamist. Laevastike uuendamine on pikaajaline protsess ja arvestama peab
platvormide 35-40-aastase elueaga.

Üritasin lühikokkuvõtet neile kes pikalt lugeda ei soovi aga ei tulnud välja. Võib kogu asja kustutada...
Viimati muutis aj1972, 24 Mär, 2015 23:00, muudetud 1 kord kokku.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist