Kapten Trumm kirjutas:Fossiili näitatud raamatuvirnast läbi hammustamise muudab eriti keeruliseks veel see, et Venemaal on kaks koolkonda - need, kes õigustasid 1941-42 ebaedu arvukuses allajäämise ja "ootamatu rünnakuga" (need üllitasid NSVL ajal raamatuid, kus NSVL-l oli tanke vähem kui sakslastel). Teine äärmus on vististi suvoorovlasteks kutsutud -kes näitavad sama perioodi natuke teistes äärmustes.
See, et vene raamatukirjutajate hulgas on süsteemne mõtteviis (mõtteviis, kus tank on süsteemi üks komponent, kuid süsteemi edu sõltub paljudest) on vähelevinud - on iseasi. Enamuses on sellised, kelle arvates kaldus soomus, diiselmootor ja 76 mm oligi edu pant.
Njah Kapten. Kas see mitte ei olnudki siis edukas aastatel 1941-1945? On ju äärmiselt loll hakata võrdlema erinevate ajastute tanke omavahel. Ei olnud venelastel elektroonikat samuti ka mitte sakslastel! Puhas raud mõlemal ning selles mõttes olid venelased omajagu üle.
-------
Okih räägime siis asja ühe korra veel üle.
Tiger I toodeti umbes 1300 tanki midagi,Tiiger II umbes 500 ja Panther tanke 6000 tükki. Ehk siis terve maailm tunneb ju WWII saksa tehnikat just nende samade tankide järgi,mis on äärmiselt vale. Põhiraskus oli ikkagi Panzer3 ja Panzer 4 õlul!
Tiiger tankid olid ju ära jaotatud nii kõrbekampaania kui ka idarinde vahepeale ning hiljem ka nö "teist rinnet" kinni hoidma. Neid tanke oli lihtsalt nii vähe niivõrd suure mahulise sõja jaoks nagu oli seda teine maailmasõda!
Panther tankid ilmusid alles 1943 kurski lahinguks,alles 1944 aastaks saadi lahendatud kõige hullemad tehnilised probleemid! Ennem seda kas tank süttis iseenesest või siis purunes miskit kuskil keerulises jõuülekandes.Omades head kahurid/optikat siis suutis hästi silma paista ainult nö stepi lahingutes. Kuna aga 1944 aastaks hakkasid juba vaikselt linnakesed kätte jõudma ning ka maastik muutus siis kaotas Panther oma eelised näiteks T-34 ees.
Tiger II,oli siis aasta 1944,Saksamaal valitses juba bensiini nappus ja pideva pommitamise tõttu raudteed pidevalt rikutud.Tank tarbis umbes 1T kütust 100km läbimiseks ning seda keskmiselt kiirusega 20-25km/h isegi hea kattega teel. Lihtsalt nii jõuetu mootor. Ei maksa ka unustada,et hinnanguliselt oligi tanki eluiga umbes 70-100km kuna iga suvaline rike tähendas,et seda oli oma suuure raskuse tõttu võimatu ära tirida ning pidevalt saksa armee taganes ning jäigi üle ainult omade meeskondade poolt õhkida.
Ainukene "hea aasta" oli sakslaste jaoks 1942 kuna siis oli lahinguväljale jõudnud Tiiger tank ja suurem osa tankidest oli varustatud võimsamate kahurite ning tugevama soomusega,nendele sõitis vastu põhimõtteliselt ainult T-34/76!
Aastat 2 hiljem pidid sakslased sõdima juba T-34/85,SU-100,SU-85,SU-152,JSU-152,JS-II vastu!
Pealegi millegi pärast kui lugeda pikemaid ja põhjalikumaid artikleid nö IIMS aegsetest erinevate riikide tankivägedest siis pakutakes USAle peamiseks tankist Sherman,Saksamaale ülla ülla mitte Tiigrit ega Pantrit aga just Panzer4 ja USSRile ikka T-34. Panzer 4 oli ikka eilne päev võrreldes isegi T-34/76!
Muidugi sai iseenesest nagu ikka kõige otsustavamaks taktika ja juhtimine. Venelastel oli lihtne massiga peale,kujutage nüüd ise ette mis jääb sõduritest ja tankidest alles kui need otse kütta peale sakslaste kaitsepositsioonidele. Juhtimine oli ka raskendatud kuna paljudel vene tankidel puudusid raadiod,vist oli ainult jao peale 1 vms.
Tol ajal oli ju lihtne,luges kui mitu cm paks teras ning kui suur kahur.Külma sõja ajal venelane kaotas pikalt Lääne riikidele tankide ehitusel kuna teadus ja elektroonika olid juba kõikjal mujal kui NSV liidus arenenud nii kaugele,et enam ei piisanud paksust terasplaadist ning lihtsalt pika raua ning suure kaliibriga kahurist kuna sellega täpseks tulistamiseks oli vaja rohkem kui suurenduse klaasi kuhu on sihtimiskriipsud peale joonistatud!
Umbes 60.ndatel lõppes vähemalt NSV liidu jaoks ära vintraudsed tankikahurid. Juba T-62 tuli siledaraudne. Sellel oli mitu tekkepõhjust kuid ma praegu ei peatuks nende juures. Ühesõnaga vintsoonte puudumine annab tublisti juurde mürsu kiirusele kuid samas kannatab täpsus. Ehk siis samalaadse täpsuse jaoks tagamiseks on vaja paremat sihikut ning ka muid anduried nagu tuul ja temperatuur ning kindlasti miskit veel.
Ma usun,et ei eksi palju kui ütlen,et tolle aega T-62,T-72,T-64 oli tegelikult laskekauguse ja täpsuse mõttes sama efektiivne kui T-55/54(1500-2000m)? Muidugi oli läbistavus hoopis teisest klassis ehk kordi rohkem!
Ja siis võime juba rahumeeli arutleda selle üle, et mis seis oli T-34-dega N.Liidus 1942 aastal ja ka selle üle, mida arvasid T-34-dest need mehed, kes nendega sõdisid või nendest koosnevaid armeesid juhatasid - kasvõi Rotmistrovi ütlusi, kes pärast Prohhorovka lahingut ka oma arvamuse kirja pani.
.
