www.militaar.net

Püüaks siis kirjutada ka, et mis vastuseid ma isiklikult ootasin ja miks.

1) Kes on teie kaitseministri kandidaat?

Sel kaitseministril on halvima stsenaariumi järgi oht sattuda sõjaaja- või ennesõjaaja kaitseministriks.
Sellest siis teatavad nõudmised kompetentsile, närvidele, diplomaadi oskustele. Heaperemehelikku silma peaks olema.
Sel kaitseministril peab olema kirge, tahtmist ja oskust vajadusi seletada.

2) Mida on teil ette näidata eelmiste kaitseteemaliste valimislubaduste täitmise kohta?

Lugesin siin erakondade varasemaid lubadusi:
http://www.reform.ee/UserFiles/Programm.pdf
http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/2011 ... poliitika/
http://www.enes.ee/storage/manifestos/2 ... ogramm.pdf
Üldiselt laias laastus vist ongi tehtud mis lubatud. IRL-il 100%-liselt. Teistel oli juttu natsa rohkem, aga fookus ilmselt ka mujal.
Mõni muidugi võtab omaks praegu asju mida ta ei lubanud. Aga olgu pealegi, rohkem tehtud ja kena on.

Googeldades "Eesti kaitsekulutused skp", hüppas mulle näkku teise valikuna eelpool mainitud härra Alliku artikkel kaitsekuludest.

Eesti kaitsekulutused moodustasid 2004. aastal ehk NATO-ga liitumise aastal 1,51% SKP-st. Pärast seda suurenes küll oluliselt eelarve maht, kuid osakaaluna SKP-st vähenes see kuni 2007. aastani. 2006 moodustasid kaitsekulutused 1,41% SKP-st. Aastatel 2007–2009 on kaitsekulutuste osakaal SKP-st pidevalt tõusnud, jäädes vahemikku 1,74–1,85% SKP-st.
2010 vähenesid kaitsekulud 248,86 miljonile eurole, osakaal SKP-st langes 1,72%-le. Kaitsekulude maht 2011. aastal oli 1,9% SKP-st ehk 279,95 miljonit eurot.
Aastal 2012 suurenevad Eesti kaitsekulutused võrreldes eelmise aastaga 60,65 miljonit eurot: kaitse-eelarve on 340,6 miljonit eurot ja 2% SKP-st.

3) Mis on teie jaoks „esmane kaitsevõime”? (s.h. kaitsevõime rakendumise kiirus, maht ja vahendid)

Reformi puhul on sisulist vastust raske välja lugeda. Teised vastasid aga, kes kuidas.
Kui keegi naeris siin "ja jahimehed". Siis Eestis on 13400 jahimeest 2013 aasta aastaraamatu järgi: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Mets_2013.pdf
Ilmselt kohati on kaitseliitlane ning jahimees üks-ja-seesama mees. Kuid siiski-siiski, relvastatud jõud.

Selles suhtes on kõigil õigus, et NATO appi jõudmiseni peab vastu pidama.
Tsiteerin siinkohal kaitseminister Mikserit: "Artikkel 5 ei ole sprinkler, et kui tuli lahti, hakkab vett purskama. Ta on rohkem nagu suitsuandur – hakkab piiksuma, misjärel tuleb võtta vastu otsus, et minna tuld kustutama."
Aga kaua võtab NATO otsustamine aega? Kuu?, Kaks?, Kolm? Ukrainaga võrreldes.
Vastase ebamugavuse aste on ju sama ja "ohvri" sümboolne kaalukategooria maailma poliitikas ka.

Nagu ma aru saan on soomlaste suhtumine see, et abi on teretulnud aga täiemahulisteks maaväe operatsioonideks vajaminev sõjavägi ja varustus peab omal kohapeal olema.
Ilmselt seesama mõte on ka NATO Artikkel 3-e taga.
Ja nimelt: Treenige omale ise maavägi, sest "kahuriliha" ei taha nagu keegi saata.
Toidupakke, esmaabipakke, villaseid sokke, elektroonikat, relvi? - Palun. Mehi surema? - Mkmm. Ei.
Rehepapi tegemine siinkohal võib nukralt lõppeda.

4) Nimetage riike Eestiga võrreldavas julgeoleku keskkonnas, mis on teil eeskujuks kaitsekulude suuruse ja mõistuspärasuse planeerimisel?

Tegin väikese tabeli. Kuna erinevate riikide majandused on erineva suurusega, siis ei anna % SKP-st võrdlemiseks head ülevaadet.
Jagasin riigi kaitsekulutused elanike arvuga. Sest ega protsent ju ei sõdi, sõdivad reaalsed võimekused. Antud juhul reaalne kulutus elaniku kohta.
Relvad ja varustus on maailmaturul kõigile enamvähem sama hinnaga.
Ja mis me näeme. Soome kulutab näkku 702$, Rootsi 679$, Poola 255$, Türgi 253$ ja Iisrael 1927$ elaniku kohta aastas.
Samal ajal kui meie kulutame 370$ elaniku kohta.
Kui teha tagurpidi arvestus ning korrutada meie rahvaarv eelpool mainitud erinevate kulutustega näkku.
Ning arvutada välja, kui suure protsendi meie eelarvest moodustaks saadav number.
Siis saame, et soovides vastava riigi tasemel julgeolekut tuleks meil kulutada SKP-st vastavalt:
Soome 3,79%, Rootsi 3,57%, Poola 1,38%, Türgi 1,37%, Iisrael 10,41%.

Tulles tagasi meie küsitluse juurde. Tahavad Soomet maininud erakonnad saada 2% kulutuste eest 3,79% eest kaitstust.
Või tahavad nad neid riike eeskujuks seades meie kaitsekulutused tõsta nii kõrgele? - Mina poleks vastu.
Ja teised siis ka vastavalt oma mainitule riigile.
Naljakas ongi, et IRL ütles vastupidiselt oodatule Poola ja Türgi. Justkui vihjates, et me kulutame riigikaitsele isegi liiga palju?
Usun, et seda nad vihjata siiski ei tahtnud. Poola ja Türgi on NATO riigid. Poolal ja Türgil on omad tanki ning sõjatehased. Osa kokkuhoidu tuleb sealt.
Teine osa aga mahust, nad on liiga suur tükk. Aga meiega võrreldavas suurusjärgus ja julgeoleku olukorras riigid kulutavad kõik pea kaks või enam korda rohkem elaniku kohta.

Rõivase sõnul reklaamis on meie eesmärgiks olla nagu Põhjamaad aga parem, kiiremini arenev jne. Hiljuti oli kuskil artikkel kus küsiti:"Mille arvel see peaks juhtuma?"
Põhjamaad koguvad maksudeks umbes 50% SKP-st. Meie aga umbes 30%. Äkki on õhuke riik juba liiga õhuke?



Džungliseaduste järgi süüakse nõrgem ära ja seetõttu oleme me kahjuks Soomega mingil määral konkurendid kui me koostööd ei tee. Ning ühisrinnet ei moodusta.

Jätkub siis kui aega leian. Kui keegi tahab täiendada või järje üle võtta. Ma pole vastu.

EDIT: Lisasin Venemaa.
EDIT: Avastasin, et ajasin NATO artikli 3-e ja 4-ja omavahel sassi. Ma olen kogu aeg silmas pidanud Artikkel 3-e. Palun vabandust.

Eilne debatt järelvaadatav siin: http://www.tallinnatv.eu/index.php/saat ... misstuudio

Vaatasin pooleni ...

Ka OECD näeb võimalust, et Eesti eelarve võiks olla pikemas perspektiivis väikeses defitsiidis.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=70661619

Vaatasin meeldis see,et lasti teistel rääkida ETV õhtune valimisstuudio läks vahepeal palaganiks.
Huvitav lause oli,et Javelinid pannakse CV9035 peale kui nii siis teistele ei jagu üldse.

aj1972 kirjutas:Vaatasin meeldis see,et lasti teistel rääkida ETV õhtune valimisstuudio läks vahepeal palaganiks.
Huvitav lause oli,et Javelinid pannakse CV9035 peale kui nii siis teistele ei jagu üldse.

Hangitakse vist 80 Javelini? Tõepoolest kui iga CV saaks selle oma põhivarustusse, oleks pooled Javelinid Scoutpataljoni kasutada. On see halb või hea, ei oska arvatagi. Kusjuures Tammsaar hääldas toda rautarit SV

Uusi ja huvitavaid riigikaitsealaseid probleeme ujub pinnale:
http://tarbija24.postimees.ee/3072501/t ... lase-kanda
http://tarbija24.postimees.ee/3072429/a ... otnu-hatta

Miks peab ajateenija käima pankadelt laenupuhkust nurumas? Minu arvates võiks juba ammugi olemas olla seadus, mille alusel kõikidel ajateenistusse kutsutuil (ja ka vabatahtlikult läinuil) teenistuse ajaks igasugu laenu- ja liisingumaksed automaatselt peatuvad. Kas riik niigipalju ei saaks oma kaitsjate heaks ära teha? Riigieelarvest ei võtaks see sentigi.

See viimane probleem on veidi sarnane olukorraga, millesse ise jõudsin 2001. aastal. Nimelt võtsin kaitseväkke minekuks en ülikoolist akadeemilisele puhkusele üheks hooajaks. Haiguskindlustus kehtis teenistuse järel veel kuu, mille järel olin haigekassa kindlustuseta, sest "akadeemilisel puhkusel olijatele" haigekassa kindlustus ei kehtinud. Ehk siis käisin ja teenisin riiki, aga see aeg, kui kogu muu üliõpilaskond samuti suve veetis kes kuidas nö turvaliselt, pidin mina eks-ajateenijana väga täpselt vaatama, et mingit lolli traumat ei saaks ja lihtsalt korraliku meditsiiniabita ei jääks. Ei tea, kas sama olukord kehtib jätkuvalt, aga sellise ebaõigluse tunde jättis küll.

Seda ja muid taolisi momente (ülikooli ja riigipalgale eelistada ajateenistuse läbinuid, psüühikaprobleemidega ajateenistusest viilinutele autojuhtimise lubamine peale väga põhjalikku kontrolli etc) on "musseeritud" juba aastakümneid, nii siinsel foorumil kui erinevatel seintel. Reaktsioon...ei ole ükski kutsututest ega seatutest sedagipalju viitsimist üles näidanud, et kannikas toolilt lahti rebida ja piisake kõhutuult vallale päästa. Rääkimata rohkearvulistest ministeeriumiametnikest ega kõrgematest sõjaväelastest, kel muidu meeldib nii kenast juhi vastutusest pajatada. Seegi on üks osa juhi vastutusest. Olles oma seltskonnaga kuskil tööl, on minu mureks, et inimestel oleks kõhud täis, hotellituba olemas, töövahdndid korras ja miski neid ei vaevaks. K.a ka liisingumaksed jms. Siis on ka minul moraalne õigus täit panust nõuda.

Räägiks veel ajateenistusest 1991 ...
Laenud:
Laenukohustuste täitmisest ajateenistuses viibimise ajal
Õppelaen
Ajateenistuses viibimise ajaks on Teil võimalik peatada õppelaenu põhiosa tagasimaksmine ehk võtta maksepuhkust. Sel ajal tasub intressi riik. Soodustuse taotlemiseks esitage pangale taotlus koos kaitseväe tõendiga ajateenistusse asumise aja ja kestuse kohta. Pangaga võtke ühendust varakult, enne ajateenistusse asumist, ning leppige kokku, kuidas taotluse ja kaitseväe tõendi pangale ajateenistusse asumisel esitate. Laenu tagasimaksmine peatub pangale tõendatud taotluse esitamise päeval, kuid mitte enne ajateenistuse algamist. Maksepuhkust ei ole võimalik taotleda tagantjärele.
Muud laenukohustused
Eluasemelaenu, tarbimislaenu, kiirlaenu jt laenude puhul võite samuti maksepuhkust taotleda, kuid pangal ei ole kohustust seda anda. Enne ajateenistust laenu võttes kaaluge, kas suudate ajateenistuses oma kohustusi panga ees täita. Kahtluse korral lükake kohustuse võtmine edasi. Laenukohustuse olemasolul on igal juhul soovitav enne ajateenistuse algust panga poole pöörduda, et laenude tagasimaksmise võimalused ajateenistuse perioodil üle vaadata ja saada konkreetseid soovitusi maksepuhkuse taotlemiseks vm vajalikeks ümberkorraldusteks seoses laenudega.
http://www.kra.ee/ajateenistus/ajateeni ... asumisest/
Ravikindlustus: https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/kindlustus/tootu

Niisiis, pangal pole mingit kohustust laenumakseid ajateenistuse ajaks lõpetada, vaid ta VÕIB seda teha. Aga ei pea. Pole vist vaja kirjeldada, milluseid komplikatsioone see eluasemelaenu korral kaasa toob. Ja veel-mis kuradi päralt peaks inimene jooksma, aega ja närve raiskama, kui riik võiks selle üheainsa seadusega joonele ajada.

Lemet kirjutas: Ja veel-mis kuradi päralt peaks inimene jooksma, aega ja närve raiskama, kui riik võiks selle üheainsa seadusega joonele ajada.

No täpselt. Peaks olema nii, et ajateenistusse võtmisel küsitakse, kas laene-liisinguid on? Kui jah, siis mis firmadelt ja edasine pole enam ajateenija mure. Lihtsalt kaitseväest saadetakse vastavatesse kohtadesse teade, et kodanik see-ja-see on võetud ajateenistusse sellest-selle kuupäevani ja vastavalt Seaduse §... on tema selleks perioodiks igasugustest finantskohustustest täielikult vabastatud.

See ajateenija tohutu laenukoormus on minuarust tiba suureks puhutud teema?
On mingeid andmeid ka, mitu % ajateenijaist ja mitu % kogu populatsioonist vanuses 18-22 siis reaalseid laenukohustusi omab?
Pean silmas tõsiseid asju nagu eluasemelaen, mingi tagasihoidlikum auto liising?
Mingid noored tainad, kes on võtnud joomiseks SMS laenu, võiks kukele sõitagi, taolisi lollpäid ei peaks ühiskond küll sponsoreerima.
Sellised lollpead on rahahädas ja võlgu ka ilma teenistuses olematagi. 18-22 vanuses (kus peaks olema ajateenijate põhimass) pole paljudel sellist töökohtagi, et mingeid kinnisvaralaene saad.

Selles vanuses elasin ühika toas ja lõpupoole sai pensinäri kolmetoalisest korterist tuba üüritud. Rohkemat palk ei kandnud ja vaevalt laenugi oleks saanud. Esimene auto sai ostetud 15a vana, kogusin raha ja vanemad ka aitasid.

Kapten Trumm kirjutas: Mingid noored tainad, kes on võtnud joomiseks SMS laenu, võiks kukele sõitagi, taolisi lollpäid ei peaks ühiskond küll sponsoreerima.

Ega's ühiskond neid sponsoreeriks ega riik nende eest laenumakseid teeks. Lihtsalt sellel SMS-laenu firmal tuleks niikaua oodata kuniks laenuvõtjal ajateenistus läbitud saab. Seniks ei mingeid nõudeid, ei mingeid intresse, ei mingeid viiviseid. Kaitseb sõdur ju lõppude lõpuks ka laenuandja vara ja heaolu.

Küsimuse vastus sõltub, milline on laenuvõtjate %.
Oluline on nii ajateenijate hulgas kui ka kogu samavanas meeste seltskonnas.
Üks võimalus on ka see, et teenistusse ei satu mitte kõige kirkamaad kriidid ja lollimad inimesed teevad rohkem lolle otsuseid. Kuid on võimalus, et vahet pole.
Seepärast oleks abi arvudest - mina otsida ei oska.