15. leht 16-st
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 05 Mär, 2024 19:43
Postitas mart2
to Strateegiline sõdur -
Chapeau!
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 17 Apr, 2024 18:46
Postitas STI69
Värske loeng siia teemasse.
Martin Herem: kui Venemaa peaks Eestit kunagi ründama, laseme me puruks taristu Ivangorodis, Petseris ja mujal
https://youtu.be/nEOa8UsP89Q?t=4444
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 17 Apr, 2024 21:49
Postitas kuldar81
Vaatasin ära, väga ausad vastused ja äge motivatsioon. Väga suur austus, targale, ja tõelisele Eesti patrioodile.
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 18 Apr, 2024 19:06
Postitas Smith
Jah. Paremat meest EKV etteotsa praegusel ajal ei kujutaks.
Loodame, et moel või teisel aitab ikka edaspidigi kaitseväe “juga juhtida”, noor mees alles.
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 19 Apr, 2024 20:23
Postitas tuli
Blue spear ja Himarsi laskekaugus jah väike, aga Petrburg peaks ikka esimene koht laevastiku lammutamisega koos allvee võimekusega ja Köningsberg hoiatamata tagajärgi ootamata puhastama. Aga selliseid lubadusi saavad Leedu ja Poola lubada, Läti lihtsalt jääb logistikuks.
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 23 Apr, 2024 8:46
Postitas ElrikThunderson
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 31 Mai, 2024 18:33
Postitas KasinMasin
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 14 Juun, 2024 6:55
Postitas KasinMasin
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 21 Juun, 2024 8:44
Postitas manjabes
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 21 Juun, 2024 9:17
Postitas Runkel
Krõbe intervjuu, jah. Hea, et MH jääb üht või teistpidi KVga seotuks. Võib-olla isegi relvatöösturina.
Teisalt on mõneti kurb, et kaitseväelased jõuavad karjääri lõpus ühel või teisel viisil järeldusele, et
1) Tegelik kaitse on ikka iseseisev kaitsevõime. Kollektiivkaitse tähendus langeb.
2) Nn jõukohane KV lendab kõrvale. Kunnase sõnul on jõukohane KV peenhäälestus. Mis on jõukohase vastand? Sümptom on, et otsustamisel kõhus keerab.
3) Raha kui KV ressurss on võõras mure. See on teiste välja käia.
On ja ei ole ka. Kui on võõras mure, siis on oht paberarmeede joonistamiseks. Hea on, kui rahandusministeerium on kaitseküsimustes osavõtlik ja hea on, kui KV planeerib tegelikke võimeid.
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 05 Juul, 2024 13:40
Postitas Dzinn
Sõdurilehe podcast | #86 Vestlused kindral Heremiga
https://www.youtube.com/watch?v=v3CD6w9ToLY
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 15 Juul, 2024 10:05
Postitas NAFO ep
14.07.24 INTERVJUU ⟩ Martin Herem: ütlengi kõva häälega, et meil on rohkem tankitõrjevahendeid kui venelastel tanke
https://www.postimees.ee/8058873/interv ... stel-tanke
Tasuta lõik:
Kindral Martin Herem näeb, et Lääs pole veel otsustavaks võiduks Venemaa vastu valmis. «Just nimelt otsustavaks ja veenvaks. Kui Ukraina nüüd võidab ja saab territooriumi tagasi, siis kui palju inimesi on kaotanud lähedasi lisaks oma kodule! Miks me sel kõigel nii kaua kesta laseme?» arutles kindral Herem pikemas usutluses julgeolekuekspert Meelis Oidsaluga.
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 15 Juul, 2024 14:22
Postitas Trtmppa
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 15 Juul, 2024 15:41
Postitas salusoft
Guugeldades leidsin täispika artikli ka eesti keeles:
https://telegra.ph/INTERVJUU--Martin-He ... anke-07-15
Re: Martin Heremi intervjuud
Postitatud: 26 Juul, 2024 13:16
Postitas Kriku
Uus intervjuu:
https://www.err.ee/1609407820/herem-on- ... -usa-peale
Sellest ei saanud aru:
Kui suuresti saab Eesti soetatavat laskemoona häirida Venemaa poolne elektrooniline segamine? Kas me saame olla kindlad, et neid rakette lihtsalt maha ei võeta või nende kurssi kuidagi väärata?
Ei saa kindlad olla, aga kindlad saame olla selles, et see kõik areneb. Nii nagu Ukrainas täna - kord venelastel õnnestub midagi kõrvale juhtida, siis jälle kuu aega ei õnnestu kõrvale juhtida. Sellega tegelevad ju needsamad ettevõtted
ja sõjaväelased. Ja nende elektrooniliste sõjavahendite vastu on omakorda mingeid vahendeid. Mina ei näe seda probleemi praegu, et mingisugune laskemoon meil ei kõlbaks,. Lisaks sellele seda kõike on võimalik asendada. Me ju praegu nimetasime neid meil kasutuses oleva laskemoona järgi. Sisuliselt on tegemist küsimusega, kuidas 200 kilomeetri kaugusele või 20 kilomeetri kaugusele viia teatud hulk lõhkeainet ja siis hävitada sihtmärk, on see ATACMS või see on Puls või on see mingisugune muu süsteem Koreast või mujalt, see pole enam tähtis. Põhiline on siin ikkagi laskemoon.
Kui on juba ära ostetud, mida seal siis enam asendada? Kui ei ole veel ära ostetud, siis areneb ostmise ajal ja pärast seda ka segamise võimekus.