A4 kirjutas:Seda, et miinide ladustamiseks eelduste loomine pole just kõige odavam tegevus, ei arvutanud välja mina, vaid minu teada on seda arvutanud kaitseväe vastavad spetsid. Ma neid usaldaksin selles küsimuses natukene rohkem kui kapten Trummi.
Meenub üks vana anekdoot Kunnase (K) ja Kamina pressesindaja (P) kohta, mis liikus ringi siis, kui see artiklijama algas.
K: Eesti armee on VF rünnaku tõrjumiseks liiga väike
P: Antud väide peegeldab "K" isiklikke seisukohti ja meie seda kommenteerida ei saa.
K: 1+1=2
P: Antud väide peegeldab "K" isiklikke seisukohti ja meie seda kommenteerida ei saa.
Rohkem polegi siin midagi öelda. Pooleldi maa-alused hooned ehitatakse praegu ilma mingi probleemita valmis ca 30 000 kr/m2 ja pole see miiniladu küll mingi ilmaime, et Eesti mereväe "spetsialistid" kümme korda suuremaid maksumusi saaksid. 200 meetri sügavusele pannakse need miinid või? Ei pea õppima aastaid kuninglikus mereväeakadeemias või võtma humanitaarseid diskursusi saamaks aru, milline ehitusalane pind on umbes vajalik ja korrutada üks arv teisega.
Lisaks maksumusele pole miinide veeskamine tegelikult enam teab mis vajalik tegevus. Venelaste endi miinitõrjevõime Läänemerel on tõepoolest olematu
Seda enam ju? Ei julge mingid prantsusmaalt tellitud miljardeid maksnud dessantlaevad siia ligidale ronida, kui on teada, et eestlased just seal merel midagi toimetasid. Isegi siis, kui miine igale poole ei panda, hoiab kallid laevad kaldast kaugel eemal. Kus nad ikka öösel näevad, kui palju ja kus üle parda lükati?
aga ega nende igasugune muu mereväe-alane tegevus on tänu laevade amortiseerumisele samuti varsti üsna olematu.
Väär eeldus, selle eelduse põhjal pole mõtet üldse edasist konstruktsiooni arendama hakata. Venelastel on Läänemerel piisavalt töökorras laevu, et siin korralda majandusblokaad või maadada meredessant. Gruusia sõda näitas väga hästi, et venelastel pole näideks meredessandi võimekus kuskile kadunud ja möödaminnes lastakse paar väikeriigi küna põhja ka kui neis ohtu nähakse.
St sõja korral pole meil vaja mitte niivõrd takistada venelaste leavaliiklust (sest selle vähesega, mis venelastel veel on, saavad vajadusel hakkama liitlaste pealveelaevad ja lennuvägi), vaid hoida oma mereteed ja akvatooriumid puhtad liitlaste abivägede saabumise puhuks.
Aga kui tuleb paar roostes fregatti, mõned amortiseerunud Su-24'd või nähakse Tallinna lahe suudmes allveelaeva periskoopi, siis kuidas meie võimekusega ikkagi jääb? Me ei suuda neid laevu kaitsta ei õhust ega merelt, kuna selleks pole mitte mingeid võimekusi välja arendatud. Suure kisa saatel sai ühele laevale stabiliseerimata Sergei peale kruvitud. Ülejäänu MG-3 peal. Meil on Miinisadamas terve plejaad igasugu abi- staabi- ja kurat teab, mis künasid kai ääres, mis kokkuvõttes neelavad korraliku summa, aga 1962. aastal toodetud vene allveelaev või mõni sõidukorras raketikaater on meie laevastiku (ja kogu kaitsejõudude jaoks) ülejõu käiv üritus.
Selleks, et need laevad sadamast nina välja ei pistaks, ei ole vaja muud kui saata 2-3 sõjalaeva Aegna-Naissaare vahele kurseerima ja kogu meie vägev kaitsevõime jookseb suure kolinaga kokku. Puuduvad täielikult vahendid, millega hirmutada kaldast 10 miili kaugusel olev laev eemale! 20 aastat vanal iseseisval riigil. Pitka ja muude abi-künadega ei jõua see mereretk isegi Kopli poolsaare tagant välja, kui need ära uputatakse. Siis hakkame küüni närides ootama liitlaste tulekut, kes need külalised eemale peletaks. Avastame, et neist miinijahtijaist pole kasu, sest me ei suuda neid kaitsta merel varitsevate ohtude eest, et nad saaks rahulikult tööd teha.
Tegelikult on liitlastel endal ka miinijahtijad olemas, neid on palju rohkem ja neil on palju kogenumad meeskonnad ning mis pea-asi - nad tossutavad siia üsna korraliku kaitse all. Need miinid püütakse siit NATO tahte olemasolul välja sõltumata sellest, kas meil on 2 või 5 laeva selleks.
Aga siinkohal, nagu Trumm ka ise ütles, on miinide veeskamine kõige efektiivsemaks ja odavamaks tegevuseks meie potentsiaalse vaenlase poolt.
Kuskohas?
Erinevalt nt torpeedorünnakust ei vaja miinide veeskamine spetsiaalseid aluseid, vaid seda võib "musta operatsioonina" teha kasvõi "turistide purjeka" poolt.
Kui sa vaatad meremiinide kaalu ja mõõtmeid, siis on üsna selge, et kaitsevõimelisi tõkkeid saab nendest teha ikkagi piisava kandevõime ja suurusega laevad. Meremiin ei ole tankimiin, mida iga sõdur endale 2 tk seljakotti topib. Mõne miini merre lükkamisega mingit miinitõket ei tee.
Ei ütle sugugi, et tõrjet pole vaja, kuid ainult tõrje ei tooda kaugeltki sellist heidutust nagu paneku võime. Umbes sama, kui varustame jalaväeüksused miiniotsijatega, kuid tankimiine neile ei anna. Kallis ja kõik. NATO tuleb kütib tanke. Meie hoiame Paldiski-Tallinna tee vene sabotööride miinidest puhta. Kõlab totralt?
Ei pea vajalikuks neid kõiki hakata jälle üle kordama, varsti oleme me siin kõik nagu katkised grammofonid. Toon lihtsalt veel ühe täiendava tähelepaneku: kui miinitõrje on kellegi arvates täiesti mõttetu ja arulage tegevus, siis miks ei ole nt Soome kunagi loobunud selle võime arendamisest (miinide veeskamise endi ja efektiivse rannakaitse kõrval)? Meie arendatud võime on selles mõttes isegi efektiivsem, sest erinevalt soomlastest käivad meie miinitõrjelaevad kõige muu kõrvalt ka välismissioonidel.
Oi-oi
Kulla sõber, Soomel on muud võimekused ikka VÄGA paigas võrreldes meiega. Meil on ainult kirss koogil, kuid kook on alt puudu ja kreemigi napib. Soomlastel on palju aastaid olnud ka võimekus hõrendada Balti laevastik ära juba Kroonlinna sadamas, rääkimata selle tegemisest merel. Ehk kirsi ja kreemi all on VÄGA paks ja tummine kook ka olemas. Meil on ainult tilu-lilu, mis kõhtu ei täida.
Miks ma kräunun nagu katkine grammofon samal teemal (panen selle boldi lausa):
Eestis üritatakse idioodi järjekindlusega rajada riigikaitse mudelit, mis ootamatu rünnaku või mingil põhjusel abi viibimise korral variseb loetud päevadega kokku nagu kaardimajake. Isegi kiiremini kui Gruusias, sest meil pole murdosagi võimekustest või arvukusest, mis grusiinidel olemas oli(d). Seepärast tuleb kulutuste tegemisel EELKÕIGE eelistada (relva)süsteeme, mis toodavad maksimaalselt tulejõudu ja asuvad meie käeulatuses. Kui hord siiapoole tulema hakkab, ei toimu võistlus enam naiste säärejooksus, etiketi tundmises või afgaanis olijate arvu ja elanikkonna suhtes, vaid tulejõus, kiiruses ja manöövris. Kes selle kaotab, sureb. Lihtne.
Kui hea kokk hakkab kooki küpsetama, siis teeb ta korraliku taigna, et kook püsti seisaks ja kreemid-kirsid paneb kõige lõpuks. Või korralik ehitusmees alustab korralikust (ja tuleviku juurdeehitusi kandvast) vundamendist ning katuseaknad jätab kõige lõpuks. Meil aga on ehitusmees teinud sedasi, et visanud kuidagimoodi vundamendi valmis ja mingid oma raskuse all püsiseisvad seinad kah, asuti paraleelselt katuseakende ja kaunistuste kallale. Eeldusel, et seinad 10 aastaga vajuma ei hakka.
Meie koka puhul võib kogu kook olla lauale mineku hetkeks vormitu lössakas, mis jätab külalised pika näoga vahtima. Ehitusmeistri maja aga hakkab esimese tugevama tuulega kõikuma ning suurema tormiga kukub kolinal kaela, jättes elanikud enda alla.
Kui just viimasel kahel aastal salajasi muudatusi toimetatud pole, hilisemal ajal pole küsitletav saare sellesse nurka sattunud.
