www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

Fuchs kirjutas: Sa lähtud siin vaieldes minuarust valest (turumajanduslikust) loogikast - see kui nõugogude liidus mingit toodet massiliselt toodeti, ei tähenda absoluutselt, et see kvaliteetne ja hea asi oli

Täna on vene siseriiklikuks tarbeks osta tehnika ükskõik mis mootoriga. Ometi sõidavad seal veoautod endiselt JAMZ diislitega ja diiseljaamad on samade tankimootoritega (tankid muidugi kah). Enne UKR kriisi võinuks VF osta oma uutele tankidele suvalise MTU, Perkinsi või Teledyne diisli (mis on lääne tankidel). Thalese termooptika ostsid. Miks?

Julgen pakkuda, et JAMZ mootoriga vs. näiteks Cumminsi mootoriga tehnika soetusmaksumus on see, mis otsustab.

muruniiduk kirjutas:Julgen pakkuda, et JAMZ mootoriga vs. näiteks Cumminsi mootoriga tehnika soetusmaksumus on see, mis otsustab.

Hind paneb paika jah.
Aga kordades odavam hind ei pruugi päeva lõpuks ikkagi veel võitja olla, kui vaja reaalselt tööd teha.
Umbes 5 a tagasi sõitsin autoga Eestist Moskvasse, paaris kohas käis suurem tee-ehitus. Tehnika oli valdavalt lääne päritolu paraku, mõni üksik Kamza veok liikus ka. JAMZ mootoriga tehnikat silma ei hakanud.

Tankide puhul, eriti vene tankidoktriinis, maksab arvukus. Seepärast on oluline ka odav hind.
Venelased on siiani oma T-34 "võitjatanki" mõju all, samas Läänes, sh USA-s ollakse pigem Wehrmachti sõja teise poole (Tiger jne) mõju all.
Ja seepärast pole ka vene tankidel taolist "kiiret" tagasikäiku, et need polegi mõeldud metsavaheliseks "hit and run" lahinguks, vaid mööda steppe võidu suunaks kihutama

muruniiduk kirjutas:Julgen pakkuda, et JAMZ mootoriga vs. näiteks Cumminsi mootoriga tehnika soetusmaksumus on see, mis otsustab.

Venes pole taolisi totakaid Euro x norme, mis tähendab, et kannatab käristada ka lihtsama-odavama mootoriga (millega EL-s müüagi ei või).
Vene uue põlvkonna Jamz diislid (rida 6 muide) hüppavad napilt Euro 5 täis.
VF toodangule pannakse Eestis müümiseks peale Cummins diiselmootorid, vanasti pani Rebella neid ise Tartus, nüüd vist tulevad konveierilt kohe, kui tellid.

Harju Karjäär näiteks, kui tellid väiksemaid killustiku koguseid, toob sulle selle kohale samuti Kamaziga. Piilusin ükskord seda autot lähemalt, neil paistsid peal olevat Kamazi V8 diislid, kahe turboga. Võibolla nad ostsid juba ammu kui neid regada sai. Vähemalt Cumminsi Rida-6 mootorit ei olnud. Sõidavad need nagu Kamazid muiste, koormaga kohalt minnes pöörded üles ja siis hakkad sidurit päästma.

Panen siia lingi tanki T-62 remontimisest https://www.youtube.com/watch?v=Qim8gr5pE9M
Pöörake tähelepanu ka tööriistadele: raudkang ja keevitatud varrega kuvalda
Eks keegi targem varsti viskub laskeavale ja selgitab, kui lihtne on sellist masinat remontida algharidusega traktoristil ja miks ikka veel kasutusel iidsed vene tööriistad.

Hea video, tänud jagamast.
Arusaadavatel põhjustel on kõik agregaadid hunnikusse kokku pakitud (ruumi ju vähe). Aga remonditavus on jah, nagu mõnel itaalia autol agregaatide kinnitused ebamugavate kohtade peal ja eemaldamine raske. Mees videos ütles ka, et kokkupanek võttis 5 päeva aega ja töö oli väga raske. Vist 4 mehega tegutsesid seal.

Tegemist entusiastidega?

Kapten Trumm kirjutas:

muruniiduk kirjutas:Julgen pakkuda, et JAMZ mootoriga vs. näiteks Cumminsi mootoriga tehnika soetusmaksumus on see, mis otsustab.

Venes pole taolisi totakaid Euro x norme, mis tähendab, et kannatab käristada ka lihtsama-odavama mootoriga (millega EL-s müüagi ei või).
Vene uue põlvkonna Jamz diislid (rida 6 muide) hüppavad napilt Euro 5 täis.
VF toodangule pannakse Eestis müümiseks peale Cummins diiselmootorid, vanasti pani Rebella neid ise Tartus, nüüd vist tulevad konveierilt kohe, kui tellid.

Harju Karjäär näiteks, kui tellid väiksemaid killustiku koguseid, toob sulle selle kohale samuti Kamaziga. Piilusin ükskord seda autot lähemalt, neil paistsid peal olevat Kamazi V8 diislid, kahe turboga. Võibolla nad ostsid juba ammu kui neid regada sai. Vähemalt Cumminsi Rida-6 mootorit ei olnud. Sõidavad need nagu Kamazid muiste, koormaga kohalt minnes pöörded üles ja siis hakkad sidurit päästma.

See Harku karjääri kamaz on jah korralik nostalgia. Ei tea mis põhjusel seda ikka veel rivis hoitakse? Aega ja raha remontimiseks on jalaga segada? Juht naudib sellega sõitu ja ei taha mugavamat masinat? Kunagi sai ka vaadatud ühe sarnase kamazi TÜVi ajalugu. Paar rohelist linnukest ikka oli, aga enamus sinised hüüumärgid erinevate vigade kohta. Mitmel korral oli läbi ka kukkunud. Peab ikka tahtmine olema sellisega sõita... Aga see pole enam see teema.

https://www.youtube.com/watch?v=-opSlCGLGQ4
Humoorikas, aga samas põhjalik video Armatast ja sellega seotud hädadest. Põhiline probleem, miks Armata on surnud, on see, et mootor pole töökindel ja ilmselt ei suudeta seda ka töökindlaks saada.

Video oli tõesti väga humoorikas nagu tal alati. Kuigi tekkisid mõned küsimused, millele googel väga ei oska vastata - on tõesti mingit seost vana saksa IIMS aegse tiigri-mootoriga? See oleks küll äärmiselt irooniline

JimLaheyUnlimited kirjutas: ↑24 Mär, 2023 10:21 Video oli tõesti väga humoorikas nagu tal alati. Kuigi tekkisid mõned küsimused, millele googel väga ei oska vastata - on tõesti mingit seost vana saksa IIMS aegse tiigri-mootoriga? See oleks küll äärmiselt irooniline

Suure tõenäosusega on tegu analoogia põhjal tehtud järeldustega. Nimetatud Porsche Type 205 mootor oli bensiinimootor ja ei jõudnud kunagi prototüübist kaugemale. X-paigutusega mootoreid on üldse ajaloos olnud väga vähe. Ainus seeriatoodangu mootor oli Rolls Royce Vulture. Mida kasutati lühikest aega Avro Manchesteride peal ja millest loobuti . . . madala töökindluse tõttu. Pärast seda tehti Manchesterist 4-mootoriline lennuk ja tulemuseks oli Avro Lancaster.
https://en.wikipedia.org/wiki/Rolls-Royce_Vulture

X-mootoritest lühidalt: https://en.wikipedia.org/wiki/X_engine

Hädad on tingitud probleemidest määrmise tagamisel ja keskosa jahutamisel.

JimLaheyUnlimited kirjutas: ↑24 Mär, 2023 10:21 Video oli tõesti väga humoorikas nagu tal alati. Kuigi tekkisid mõned küsimused, millele googel väga ei oska vastata - on tõesti mingit seost vana saksa IIMS aegse tiigri-mootoriga? See oleks küll äärmiselt irooniline

Armata mootoril ja Tiigritel olnud Maybachi bensiinimootoritel on ühist ainult niipalju, et mõlemad on kolbidega sisepõlemismootorid.
See, et see Armata X-kujuline super-puper kompaktmootor pole venelastel töökindel, oli ette arvata.
Pidanuks jääma traditsioonilise V-12 diisli juurde. Mina oleks tegelenud juba aastakümneid toodetud V-2 põhise 38,8 liitrise V-12 diiselmootori edasiarendusega, kaasates sinna vajadusel lääne komponentide tootmist oma riigis ning moodsamaid lahendusi nagu elektroonika ja turboülelaadimine.
Sakslased võtavad veel väiksema töömahuga MTU diiselmootorist eriliste probleemideta 1500 hobujõudu, pole mingeid imedisaine vaja.

V-2 tüüpi mootorile tuleb luua uus väntvõll ja uued kolvid-kepsud, kaotades ära selle WWII eelse eri käigupikkusega silindriridade probleemi ja siis hakkab see mootor ka vastu pidama paremini. Ehk pole mootoriplokki muuta vajagi, kuigi pole erilist põhjust teha tankimootor alumiiniumplokiga, võib vabalt malmist olla. Kuna mootor on pärit lennundusest, on sellel juba 4 klappi silindri kohta ja kaks nukkvõlli silindrirea kohta - hingamine on hea ja kui lisada ülelaadimine, tulevad ka võimsused, kui väntmehhanism vastu peab.

Kunagi oli vene tankimootorindus lausa teed näitav (V-12 diiselmootor tanki taga, koos ülekandega), mis on tänaseks normiks saanud, ise nad eksperimenteerima asusid. Sakslased ja britid tegelevad taolise, vastavalt MTU ja Perkinsi mootoritega siiani.

Kilo Tango kirjutas: ↑24 Mär, 2023 11:21 Suure tõenäosusega on tegu analoogia põhjal tehtud järeldustega. Nimetatud Porsche Type 205 mootor oli bensiinimootor ja ei jõudnud kunagi prototüübist kaugemale. X-paigutusega mootoreid on üldse ajaloos olnud väga vähe. Ainus seeriatoodangu mootor oli Rolls Royce Vulture. Mida kasutati lühikest aega Avro Manchesteride peal ja millest loobuti . . . madala töökindluse tõttu. Pärast seda tehti Manchesterist 4-mootoriline lennuk ja tulemuseks oli Avro Lancaster.
https://en.wikipedia.org/wiki/Rolls-Royce_Vulture

X-mootoritest lühidalt: https://en.wikipedia.org/wiki/X_engine

Hädad on tingitud probleemidest määrmise tagamisel ja keskosa jahutamisel.

Massiline analoogse põhiplaaniga/keerukusega mootor WWII ajast oli Napier Sabre, mis leidis kasutamist Hawker Typhoonidel. Aga seal olid osad probleemid lahendatud elegantselt - kahe väntvõlliga.

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Mär, 2023 12:07 ...

Massiline analoogse põhiplaaniga/keerukusega mootor WWII ajast oli Napier Sabre, mis leidis kasutamist Hawker Typhoonidel. Aga seal olid osad probleemid lahendatud elegantselt - kahe väntvõlliga.

Sabre on H-asetusega mootor ja selliseid on märksa rohkem, kui X asetusega mootoreid:
https://en.wikipedia.org/wiki/H_engine

Ma ise arvan, et lääne mootorifirmad suudavad ka sellest isamaasõja aegsest V-2 diislist 1200-1500 hobust kätte saada, kui natuke vaeva näha.
Lihtsalt venelased läksid ise oma analooge mitte omava asja õnge.

V-2 probleem on kindlasti eri silindriridade erinev kolvikäik ja sellest lähtuv mootori lonkamine ning vahelduvad koormused ja võimalik, et teatud võimsusest alates on see alumiiniumkonstrui liiga pehme koormuste kandmiseks, väntvõlli saaled ei püsi ühel sirgel. Sama probleem on ka vene alumiiniumist automootorite tuunimisel.

Sellist jama teiste V12 tankimootorite ehitajad pole viimasel poolel sajandil viljelenud. Mehhaaniline, lennuki stiilis ülelaadimine (väntvõlli otsas oleva turbiiniga) on madala kasuteguriga ja nii pikal mootoril tekib kahtluseta õhu erinev jagunemine (kompressori otsas olevad silindrid saavad rohkem kui kaugemad). Sellised probleemid on valges ilmas lahendatud turboülelaadimisega ja ilmselt ka vahejahutusega. Turboülelaadimise kasutegur on palju kõrgem ja tänapäeval on see ka mehhaanilisest töökindlam.