www.militaar.net

Walter2 kirjutas:Akupakil on ainuke mõte offgrid lahendusel koos paneelidega et saada traadi otsast lahti.

Sellisel juhul peab olema süsteem kas kõvasti üledimensioneeritud või sisaldama talvist päikesetoodangu auku katvat energiatootmise lahendust (puudega köetav aurumasin näiteks). Lihtsalt päikesepaneelide toodang on Eestis talvel niivõrd palju väiksem (alla 1% suvisest tipust). Küll aga on tegu toimiva lahendusega näiteks suvilas kuskil saarel vms.

Alles nüüd ärgatakse, kui häda paistab aga juba 12 aastat on teada et nii läheb.
Kui Eesti liitus EUga, siis ratifitseeriti ka energiatõhusus direktiivid.
Need dokumendid on avalikult leitavad aga keegi neile tähelepanu ei pööranud, sest "olen nii kõva mees ja need mind ei sega".
Tegelikult saab aimata, et kuna ehituse/kinnisvaraga seotud ettevõtjad on huvitatud jätkuvast ja suurenevast sissetulekust, siis nende huvides on kasulik mitte avaldada ennetavalt artikleid sellistel teemadel.

Eesti vastuvõetud EU direktiivides on kirjeldatud ka "plaanilisi sunnimeetmeid" nende hooneomanike mõjutamiseks (maksud/trahvid), kes oma hooneid ei renoveeri ja jätkavad energiaraiskamist aga nendest meetmetest avalikult veel ei räägita.

https://www.err.ee/1608595498/eestile-e ... -kiirplaan

Praeguseid energiahindu vaadates ei ole reaalne, et kõige kehvemas seisus hoonete energiatõhusust ei parandataks, sest elanikud ei saaks enam energiaarvete maksmisega hakkama ning riik peaks jätkuvalt energiahindade kompensatsioone maksma.

Eesti vastuvõetud EU direktiivides on kirjeldatud ka "plaanilisi sunnimeetmeid" nende hooneomanike mõjutamiseks (maksud/trahvid), kes oma hooneid ei renoveeri ja jätkavad energiaraiskamist aga nendest meetmetest avalikult veel ei räägita.

Eestis ehitatud uued hooned vastavad siiski enamjaolt meil kehtivatele energiatõhustuse miinimumnõuetele. Noh vähemalt tänasele hindamise metoodika järgi. Probleem tekib pigem slummistuvate nõuka aegsete kortermajadega, kus elav ballast ei oma kas huvi või raha renoveerimise tegemiseks.
Eriti jõhker probleem on see "tõmbekeskustest" eemal, kus maja on juba kaotanud nõuka aegse krohvikihi ning igaüks kütab end nagu heaks arvab.
Näiteks uued Pöörise tn kõrgmajad Õismäel väidetakse olevat B-klass. Mis taolise, õhukeste seintega paneelika kohta on hea tulemus.

Kortermajas, kus enamuse moodustavad pensionealised muulased on täiesti kindel trahviprojekt. Nad ei saa eales kokkuleppele, pensionäridel on kama, nooremad ja teovõimelisemad korteriomanikud põgenevad sellisest kohast tasapisi ja jääbki vaid umbkeelne, emotsioonide põhjal otsutav endine töölislumpen. Ja kui siis taoline kaader suudab selle renoveerimise ära teha, võib tulemus olla soovitule vastupidine - korteri makse kasvab tuntavalt, lisandub laenu teenindamine, aga soojakulu väheneb natuke või üldse mitte.

Ja täisrenoveerimist (kolm põhilist energiasäästu meedet - välisfassaad+avatäited; küttesüsteem ja ventilatsioon) pole täna 95% kortermajades praktiliselt võimalik teha, sest omafinantseeringut napib ja pankade laenulimiidid (eur/m2) võimaldavad teha neist kolmest ühe või heal juhul poolteist. Igasugu Kredexi "toetused" aga eeldavad, et sa oled ise arved maksnud ja saad toetust takkajärgi - mis omakorda eeldab jällegi omafinantsi ja pangalaenu.

Kui minu kunagi selle valdkonnaga tegemist oli, oli olukord selline, et korteriühistutele andsid laevu vaid SEB ja Swed ning kuni 1000 krooni maja pinna m2 kohta. Väiksem 1000 m2 maja (meil oli enamik taolisi) sai laenu kuni miljon krooni, ühistul endal oli kogutud ehk veel 100 tuhat ja selle raha eest sai enamasti välisfassaadi. Kütet ei tehtud ja kuna küte ei vastanud enam vajadusele, siis köeti üle, hoiti aknaid lahti ja soojuse säästu ei olnudki. Oli juhtumeid, kus samal talvekuul oli renoveerimata ja renoveeritud, muidu identse kortermaja küttearve samasuur.

Kui hakata soojamõõtja järgi seda efektiivsust hindama (mitte pastakat imedes), siis võib üllatusi tulla - mõni "renoveeritud" maja tarvitab sooja rohkemgi. Sest renoveerimine on tervik, mitte üksikud tööd. Ja töötavad soojakraanid korteris sunnivaid neid kruttima - et elamine mõnusam oleks. 1 kraad lisatemperatuuri toas suurendab soojakulu aga 5%. Meie ühistu võttis laenu 2a tagasi - ja jätkus sellest vaid penofassaadiks, küttesüsteemiks ja usteks-akendeks - ja meil on suur ja rahaliselt tugev ühistu. Vent jäi tegemata ja seda asendasid "värskeõhuklapid", st küttesoojaga ilma kütmine.

Praeguseid energiahindu vaadates ei ole reaalne, et kõige kehvemas seisus hoonete energiatõhusust ei parandataks, sest elanikud ei saaks enam energiaarvete maksmisega hakkama ning riik peaks jätkuvalt energiahindade kompensatsioone maksma.

Mina võtaks probleemi kokku sedasi - et seni, kuni meil ei teki analoogsetel tingimustel nagu EL infraprojektid (80% tagastamatu abi, 20% omafin) võimalust rahastada elamufondi renoveerimist, ei muutu meil sel teemal suurt midagi - lihtsalt surm ei võta ka sealt, kus pole midagi võtta. Elamufond on umbes samalaadne asi nagu põlevkivi - paljude heaolu sõltub sellest.

Kapten Trumm kirjutas:

Praeguseid energiahindu vaadates ei ole reaalne, et kõige kehvemas seisus hoonete energiatõhusust ei parandataks, sest elanikud ei saaks enam energiaarvete maksmisega hakkama ning riik peaks jätkuvalt energiahindade kompensatsioone maksma.

Mina võtaks probleemi kokku sedasi - et seni, kuni meil ei teki analoogsetel tingimustel nagu EL infraprojektid (80% tagastamatu abi, 20% omafin) võimalust rahastada elamufondi renoveerimist, ei muutu meil sel teemal suurt midagi - lihtsalt surm ei võta ka sealt, kus pole midagi võtta. Elamufond on umbes samalaadne asi nagu põlevkivi - paljude heaolu sõltub sellest.

Nii ta on. Kui numbrid kokku lüüa siis mõni aeg tagasi polnud mingit vahet kas teed maja moodsaks või kütad rohkem. Osadel juhtudel tuli isegi olukord kus soojustamisele mineva summa eest said elektriküttega talv läbi aknaid lahti hoida ja ikka jäi raha üle. Nüüd ilmselt enam nii kontrastne pole kuna energiahinnad on reipalt kasvanud aga isegi kui nö nulli jõudmiseks läheb 10 aastat siis milleks rabeleda ?

Ma pole kindel, kas see soojapidavuse tagaajamine ja soojustamine ära tasubki praeguste ehitushindade juures.

Mul maja ehitatud 2003, ainuke asi mida teinud, vahetasin suuremad aknad 3 kordsete vastu - betoonmaja - seda seest soojustada ei saa ja väljast korralikult laotud puhasvuuki ei hakka maha lammutama. Katuse vahel 250 mm ja viilkatus, seda kõike ei hakka ka ümber ehitama ning keldrit ja kõike muud lahti kaevama.

Naine võttis eelmine kevad ka mingid hinnapakkumised, summad oleks üle 100K ja aastas pole küttele kulutanud eriti üle 1000 euro (puit, pellet ja soojuspump) sealjuures põrandad jääks ikka 100 mm soojustusega. Selle jama äratasumiseks peab kütte hind tõusma 20X, et hakkaks ette võtma. Isegi 2X kordne tõus ei mõjuta suurt pilti (puit omast metsast nagunii).

Ahikütte puhul kindlasti ei tasu ära.

Paljud muidugi räägivad ainult tasuvusest. Soetasin mõni aasta tagasi generaatori, et keskküte normaalselt töötaks, vesi jookses ja külmkapid ära ei sulaks elektrikatkestuse ajal - see ei tasu iialgi ära tõenäoliselt. Sama aspekti tuleb silmas pidada akude, päikesepaneelide , ahjukütte jms juures. Kusjuures siin samas foorumis mõni aeg tagasi enne Ukraina sõda, tõstsin elektriautode teemas esile seda sama asja - nafta tuleb väljaspool riiki , olemasolevate elektriautode liigutamiseks suudame elektrit siin ise toota.

Smith kirjutas:Paljud muidugi räägivad ainult tasuvusest. Soetasin mõni aasta tagasi generaatori, et keskküte normaalselt töötaks, vesi jookses ja külmkapid ära ei sulaks elektrikatkestuse ajal - see ei tasu iialgi ära tõenäoliselt. Sama aspekti tuleb silmas pidada akude, päikesepaneelide , ahjukütte jms juures...

Seda ma olen siin mitu korda toonitanud, et inimesed ajavad segamini energia julgeoleku teema ja äriprojekti. On tore, kui suudetakse energiajulgeolek tagada kasumlikult, kuid see ei peaks olema peamine kriteerium.

Btw, genekale võiks gaasi kasutamiseks vajaliku hankida. Võib juhtuda, et üht või teist pole saadaval.

Ahiküte ja genekas on olemas ja saan aru ka nende energiajulgeolekust tagavatest omadustest.

Kuidas päikesepaneelid energiajulgeolekut tagavad ma aru ei saa ... pmt saab sealt keskmiselt ehk 10 tundi mingit energiat päevas hiliskevadest - sügiseni. Talvel istud ikkagi niisama.

Pmt parem kui mitte midagi, kuid kui sõda algab näiteks novembris, siis pole suurt vahet, kas nad on olemas või pole, enne märtsi pole väga midagi loota.

Ma saaks aru, et energiajulgeoleku kontekstis räägiks veel midagi tuulikutest või mingitest muudest eksootilistest lahendustest, oja veidi paisutada ja ehitada veeturbiin vms.

Seega paneelide puhul näen ma küll peamiselt ainult ärilist arutluskohta - kui hobi korras tegeleda siis pole vahet, kõvasti kallemaid hobisid on olemas

Genekast tuleb mõelda kui süsteemist, mitte kui seadmest. Süsteemi kuuluvad veel varud selle töös hoidmiseks, korrashoid, kasutaja oskus, provisioonid majas selle kasutamiseks jne.

Esmane on mõistagu kütuse NZ tagavara, mis peaks olema korralikus kanistris/vaadis ja mida peaks iga 5a takka uuendama. Mitte tilk trimmeribensiini kanistri põhjas. Ma olen garaaziz autot hoidnud 6a täis paagiga, sõitis ilusti.

Bensugenekaga on soovitatav peale kasutamist valada bensiin paagist ja karbussist kanistrisse tagasi ja lasta seista kuivalt, sest bensiinid kipuvad seismisel muidu sadestusi tekitama, mis siis, kui teil kiireks läheb, võivad tõrkeid tekitada. Sest need väikemootorite kütusesüsteemid pole kuigi õhukindlad ja bensiini väärtuslikum (kergem, auruvam) osa aurab ära, jättes alles raskema osa, mis ei pruugi nii hästi vedu võtta.

Kindlasti tuleb vältida igasugu "rekkajuhilt odavalt ostsin" vene bensiine (olen näinud, mis juhtub pikemal seismisel).

Vast kõige olulisem on see, et etanooliga bensiin pikalt ei seisa. Ükski kütusestabiliseerija ei aita. Ja 2 = 1 genekate puhul. Midagi pole teha, kallis on see lõbu.

Soojuspumbaga lahendasin asja nii, et panin kontrolleri, mis järgib börsihinda ja kütab kõige odavamatel tundidel 3t vett kuumaks ning ülejäänud aeg siis offline. Peaks päris kõva säästu andma.
Gaasikatlaga ei anna kahjuks muud teha kui temperatuure alandada. Paraku pelgan pisut legionellat, nii et alla 60 kraadi lasta ei taha...

Ega see küttevee tempi alandamine erilist kokkuhoidu annagi. Pead lihtsalt toas radikaid alla keerama ja külmas istuma...

Postimehe järgi siis gaasi hind 5x tõusnud. Ma ei tea kas skolastiliselt ja hermeneutiliselt see on korrektne aga tarbijatel on igatahes põnev.