141. leht 323-st

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 2:06
Postitas Manurhin
Svejk kirjutas: Ja arvatavasti ka ebaregulaarsed/öised eluviisid.... :)
Mina olen juba lapsest saadik öise eluviisiga. Terve kooliaja pidin kannatama igahommikusi minu jaoks ebaloomulikult varajasi ärkamisi, et kooli minna. Eks sealt sai tervis juba esimese matsu. Ja hiljem tööelus. Igasugu muid, lausa perversseid vähemusi kaitstakse hoolega, aga ööinimesi, keda peaks olema kogu populatsioonist ca. 10%, ei kaitse keegi. Eks katsu kasvõi arstile aega pannes selgeks teha, et mulle sobiks suurepäraselt nt. kell 2 või 3 AM :lol:. Õnneks nüüd pole mul enam kellast kellani tööl käimiseks väga vajadust ja saan oma ööl-päeval rahulikult triivida lasta, nii kuidas juhtub 8).

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 7:05
Postitas kalleb
Vanasti käisid öökullid öövalvuriteks ja päeval siis magasid

Mulle tegelikult ka endale meeldib öösel töötada aga mitte terve öö, kella 2-3 viskab kopa ette

Aga on hea ja rahulik , keegi sind ei sega , töö peab muidugi ka olema selline vastav ja valgustatud kohas

Ma mäletan kunagi 4 või 5 klassis pand terve klass aastaks või kaheks õhtusesse vahetusse ja see oli küll äärmiselt sobiv minu jaoks , hommikuti sai pikalt magada ning kui kooli pidid minema kella 14 või 15 siis olid kõik teised juba sealt jalga lasnud , päris mõnus , polnud seal vaja vahetunni ajal koridoris vaja ringi tampida , korrapida õpetajat polnud kusagil ja muidu selline rahulik olukord

Aga päeva ajal magamisest ei tule küll miskit välja , vanasti kui kroonu ajal oli karauuliks valmistumine ja lubati siis tund- kaks magada siis ma kull päeva ajal magada ei suutnud , käisin sellel ajal hukusin naabergorodokid tsaipokis või kusagil mujal aga mitte kasarmus

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 8:09
Postitas Svejk
Võtame järjekorras:
mart2 kirjutas: Vastasin et ikka 3-5 tassi päevas ja mustalt ilma suhkruta. Kiitis - "Tark valik!".
Teatan tagasihoidlikult, et juba 30 aastat "tarka valikut"... 8)
Suhkrut paneks kohvi või tee sisse ainult relva ähvardusel ja peenema kaliibri puhul jääks veel mõttesse.... :)
Nüüd kui kogemata suhkruga solgitud jälkust rüübatad (keegi pani sulle harjumusest vms) siis suhkruläga alt pole joogimaitset tundagi mitte... :D
Suurem künnis ilma suhkruta joomise alustamiseks oli muideks teega. Nõukogude ajal veel Soome tüüpi kohvimaszinad polnud levinud, kus oarasvad välja filtreeritakse (et neid siis koore lisamisega kompenseerida!). Nö toimepannakse mõrv ja siis hakatakse laipa reanimeerima....
Kohvi enda rasvad on väga maitsvad ja esteetilised. Soomes elades, kus kõikjal seda va filtrikohvi sai, hakkasin pätikohvi otse tassi tegema ja vahe oli meeletu. Nüüdseks on eluaegne unistus - täisautomaatne kohvimasin soetatud, mis ubadest jahvatab ja pressib. Enam ei taha külapeal kohvi juuagi, vaid ootab, millal jälle koju saab.
Eriti linnas kus on trassivesi. Enda kaevuveest on ikka kõige parem.... :P

--------------------------------------------------------------------
Kriku kirjutas: Ärge nüüd nii hoogu ka minge. Meil on siiski selja taga miljonid aastad evolutsiooni rohke puuviljasöömisega. Üks väga arvestatav inimsilma värvide nägemis evolutsiooni teooriatest ütleb, et see tekkis vajadusest eristada küpseid puuvilju lehestiku taustal.
Võtan oma sõnad tagasi ja asendan "vajaliku" "hädavajalikuga":
http://lchfeesti.blogspot.com/2014/02/r ... oonid.html
Aju, teatud rakud silma võrkkestas ja munandites, selgroos ning teatud vererakud ei suuda põletada rasvahappeid, vaid ainult glükoosi või ketoone. Aju põletab umbes 120 grammi glükoosi sellises seisundis, kus toiduga saadav süsivesikute tarbimine ulatub vähemalt 120 grammini. Kui saadav kogus jääb alla 100 grammi, toodab maks ketoone, et varustada aju energiaga. Väiksem osa ajurakkudest suudab põletada ainult glükoosi ja see hädavajalik glükoosi kogus ulatub umbes 20-30 grammini ööpäevas. Selle koguse suudab siiski maks toota glükogeneesi kaudu, mis tähendab, et kehale hädavajalik süsivesikute kogus on 0 grammi. Muude keharakkude kohta, mis ei suuda rasva põletada, arvatakse, et nad toodavad oma glükoosi läbi glükogeneesi ja seda eelkõige piimhappe konverteerimise kaudu.
Tood näituseks ahvid? Toome näituseks eskimod:
http://lchfeesti.blogspot.com/2014/02/r ... oonid.html
Paljud tunnevad end tänu ketogeneesile hästi, aga paljud tunnevad end hästi ka veidi liberaalsemat tüüpi süsivesikuvaesest toitumisest, millega ei kaasne ketoosi või millega kaasneb vaid nõrk ketoos. On olemas loodusrahvaid, näiteks eskimod, kes on pidevas ketoosis ning keda ei kimbuta moodsad läänemaailma haigused.

------------------------------------------------------
Manurhin kirjutas: Igasugu muid, lausa perversseid vähemusi kaitstakse hoolega, aga ööinimesi, keda peaks olema kogu populatsioonist ca. 10%, ei kaitse keegi.
Teatan tagasihoidlikult, et hullemat terrorit ja sotsiaalset rõhumist ning allasurumist, kui mida toimepannakse hommikuinimeste suhtes, ei ole inimkonna ajaloo silmad veel näinud!
Sest nimelt! Hommikul kell viis puhanuna ja täis tahet korda saata suuri tigusid, ei ole neid kusagil ega kellegagi toimepanna!
Valdav enamus massist põõnab õiglaseund ja valida on voodis vagusipüsimise ja lakkevahtimise või muude sarnaste piinade vahel! :)
Teisiti on aga siis, kui need päevavargad, olles põõnanud poole lõunani või lausa õhtupoolikuni välja, lõpuks aktiviteedi tundemärke ilmutama hakkavad.
Vat siis, kui hommikuinimene, kes ausalt oma päeva alustaud on, ja ausalt kell kakskümmenüks magama tahaks minna - siis vaadatakse teda sellise näoga, nagu ma hakkaksin hulluks minema.
Enamus sõpru ei jõua ju sulle külla mitte enne, kui vähemalt hämaraks hakkab minema, ja siis eeldatakse, et oled seltkonnalõvi kuni kella kolmeni! Ja seda täie enesestmõistetavusega! Nu kuulge.

P.S.
Mitte et mulle öösel ei meeldiks - eriti linnas liigeldes.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 8:40
Postitas mart2
Avatar kirjutas: ... Ilmselt see maksab kätte - hetkel 45…
Mart2 kurat - mis su vanus nende vibratsioonidega on?...
Viisakas küsimus tahab viisakat vastust.
Vanust poolteist dekaadi rohkem, kuid sellel pole otseselt probleemiga seost. Tegemist päriliku soodumusega ja "torusiili puudumisega" - mitu soont otsustasid korraga umbe minna, s.h. selline, mida mujal maailmas kutsutakse widow maker. Ootamatu oli, sest nädal enne jooksin mõnuga maratoni! :lol:
Siin pole mõtet selle teemaga sügavuti minna.

See juhtum ise toitumist ei puuduta, sest eluaeg oli kolesterool korras. Lihtsalt näide elust kohvi-jutu juurde.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 10:25
Postitas Kapten Trumm
Teatan tagasihoidlikult, et kuigi ma akf Trummi targutamist vahepeal välja ei kannata, siis toitlustusteemades omab ta igati eesrindlikke seisukohavõtte.... 8)
Välja arvatud kofeiini vererõhku tõstev mõju, mille kahtluse alla seaksin.
Kusagilt lugesin, et vererõhku ei tõsta mitte kofeiin, vaid kohviubade röstimisel tekkiv mingi "lisandväärtus"
Ja seegi ei olevat "lõpliku toimega", vaid vererõhu alguses aeglaselt tõustes - kohvijoomist jätkates vererõhk mõnede nädalatega normaliseerub.
Ma targutan siin teemas enamasti enda peal tehtud eksperimentide tulemuste põhjal.
Ja kofeiini vererõhku tõstev toime on täiesti teaduslikult tõendatud, nimelt ahendab muuhulgas kofeiin veresooni, mis tekitabki vererõhu kasvu.
Ja vererõhku ei kasvata ainult kohv, vaid ka muud kofeiini sisaldavad joogid. Või ergutavad tabletid, mis üldiselt ka kofeiini sisaldavad. Kofeiini ergutav mõju põhinebki veresoonde ahendamisel, muuhulgas ahenevad ajus olevad peenikesed sooned, mis parandab aju verevarustust, mis omakorda muudab "pea selgemaks".

Loomulikult efektid eri inimestele võivad olla erinevad ja on inimesi, kes võivadki kohvi piiramatult juua, ilma, et midagi juhtuks. Ilmselt on siin seos ka sellega, kas on soodumus vererõhu kasvuks või mitte. Aga üldiselt kohv vererõhku tõstab, isegi minu üsna madala "rõhuga" abikaasal tõstis. Mõni madala vererõhuga inimene ei saagi hommikul voodist püsti, sest pea käib ringi (vererõhk madal). Võtame tassi kanget kohvi, vererõhk hüppab 20 ühikut ülespoole, aju normaalne verevarustus (aju asub kõige kõrgemal) taastub ja elu muutub endiseks.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 10:50
Postitas Andrus1973
Üldiselt inimene, kui kehva pimedas nägemisega elukas peaks põhitegutsemise aja sättima siiski valgesse aega. Olen kohanud töökoja uksel siliti, mis teatab avamisajaks 6.00- 14.00 . Erinevus rikastab või kuidas see oligi... Minu probleemiks on hommikul avatud kohvikute vähesus. Toimetad oma asju. Tööpäevast hakkab juba kolmandik läbi saama, mõtled, et teeks mingi kohvi ja võileiva aga enamus puhveteid avatakse 10 või 11 alles.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 10:58
Postitas Svejk
Kapten Trumm kirjutas: Kofeiini ergutav mõju põhinebki veresoonde ahendamisel, muuhulgas ahenevad ajus olevad peenikesed sooned, mis parandab aju verevarustust, mis omakorda muudab "pea selgemaks".
Teatan tagasi hoidmata, et julgen sügavalt kahelda, et veresoonte ahenemine parandab verega varustatust... 8)

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 11:06
Postitas Some
Andrus1973 kirjutas:Üldiselt inimene, kui kehva pimedas nägemisega elukas peaks põhitegutsemise aja sättima siiski valgesse aega. Olen kohanud töökoja uksel siliti, mis teatab avamisajaks 6.00- 14.00 . Erinevus rikastab või kuidas see oligi... Minu probleemiks on hommikul avatud kohvikute vähesus. Toimetad oma asju. Tööpäevast hakkab juba kolmandik läbi saama, mõtled, et teeks mingi kohvi ja võileiva aga enamus puhveteid avatakse 10 või 11 alles.
Statoil? ;) Või mis see ööpäevaringne kohvikute kett oligi?

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 11:12
Postitas Kapten Trumm
Selle Statoili kohviga ma oleksin ettevaatlik - kogus on suur ja taolised ubadest masinas tehtavad kohvid väga kanged.
Mina nt loobusin, sest tervisekontrollis koputas arst südametunnistusele vererõhu osas.
Olin kuu aega ilma (st hommikuse koduse filtrikohvi 1 tassiga päeva kohta) ja asi normaliseerus (mul kodus vererõhumõõtja olemas ka).
Poes jahvatatud kohv, tehtuna filtrikohvimasinas, taolist "efekti" vererõhule ei tundu omavat.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 11:54
Postitas AMvA
Svejk kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas: Kofeiini ergutav mõju põhinebki veresoonde ahendamisel, muuhulgas ahenevad ajus olevad peenikesed sooned, mis parandab aju verevarustust, mis omakorda muudab "pea selgemaks".
Teatan tagasi hoidmata, et julgen sügavalt kahelda, et veresoonte ahenemine parandab verega varustatust... 8)
Suurendab voolukiirust, elik siis viskab värskemat rohkem peale.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 11:56
Postitas Kriku
Svejk kirjutas:Tood näituseks ahvid? Toome näituseks eskimod:
http://lchfeesti.blogspot.com/2014/02/r ... oonid.html
Paljud tunnevad end tänu ketogeneesile hästi, aga paljud tunnevad end hästi ka veidi liberaalsemat tüüpi süsivesikuvaesest toitumisest, millega ei kaasne ketoosi või millega kaasneb vaid nõrk ketoos. On olemas loodusrahvaid, näiteks eskimod, kes on pidevas ketoosis ning keda ei kimbuta moodsad läänemaailma haigused.
Eskimotel on omad kohastumised, millest olen siia teemasse juba kirjutanud. Meil neid ei ole.

Meie kliimavöötmes on näiteks ka tärklis kogu aeg suurtes kogustes kättesaadav olnud, ka enne põllumajandust.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 12:14
Postitas Svejk
AMvA kirjutas:
Suurendab voolukiirust, elik siis viskab värskemat rohkem peale.
Olen oma elus kohanud inimesi, kes senimaani, kuni nad oma suu suhteliselt koomal hoiavad, tunduvad suhteliselt mõistlikuna.
Kahjuks nad ise ei tundu olevat nimetatud efektist kas teadlikud või sellest huvitatud, niiet mõne aja möödudes selgub tõsiasi, et tegemist on häbenematult lolliga... 8)
Tõmbamata siinkohal mingeid paralleele... (mis pealegi ka foorumi reeglitega lubutad pole! :) )
Toru erinevaid ristlõikepindu läbib sama ajaga alati sama ruumalaga vedelikukogus. On selge, et sellisel juhul peab voolukiirus toru peenemates osades olema suurem kui jämedamates.
Millisest "värskemat rohkem peale" jutt meil käib, kui vedeliku kogus samaks jääb, sõltumata süsteemis esinevatest kitsaskohtadest,
jääb akf AMvA tõenäoliselt kiivalt hoitud saladuseks, kui oktaanarvude teemat meelde tuletada... :D

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 13:41
Postitas Kapten Trumm
Mina reptiile ja lennukite inversioonitrassidest tulevad psühhotroopseid aineid ka ei usu :D

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 14:04
Postitas Svejk
Kapten Trumm kirjutas:Mina reptiile ja lennukite inversioonitrassidest tulevad psühhotroopseid aineid ka ei usu :D
Usun, et sedavõrd ekstreemi pole vast vajagi... 8)
Sinu puhul piisab, kui usud, et näiteks kõrgem oktaaniarv tähendab käredamat põlemist, või ka et veresoonte ahendamine tõstab verega varustatust ja juba lööb pildi ette... :)

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 31 Juul, 2019 14:49
Postitas Svejk
Kriku kirjutas:Meil on siiski selja taga miljonid aastad evolutsiooni rohke puuviljasöömisega..
Kriku kirjutas:Eskimotel on omad kohastumised, millest olen siia teemasse juba kirjutanud. Meil neid ei ole.

Meie kliimavöötmes on näiteks ka tärklis kogu aeg suurtes kogustes kättesaadav olnud, ka enne põllumajandust.
Väga hea.
Kui eskimod mõne tuhande aastaga miljonite aastate arengu üle kirjutasid, siis ei saa see asi olla kuigi lootusetu... :)

P.S.
Kui on materjali eskimote sellise toidulauaga kohastumisest, siis loeksin huviga!